← Eesti

2-16-5800/39

Obsah (4)§ 111§ 101§ 102§ 98

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuaja), liikmed Liis Arrak ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2016, Tallinn Tsiviilasja number

§ 111lg 1 alusel, summani 117 eurot kuus ja alates 15.06.2016 summani 156 eurot kuus.

2. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16100616 mõistetud hagejalt välja elatis kostja ülalpidamiseks summas 200 eurot kuus alates 13.01.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagejal sündis XX.XX.XXXX teine laps SR, keda hageja peab ülal pidama. Hageja töötab täiskohaga ja hageja igakuine sissetulek on keskmiselt 469 eurot, mis on suure tööpuudusega Haapsalus tavakohane tasu. Kostjale elatise maksmise tõttu napib hagejal vahendeid enda ja SR ülalpidamiseks. Arvestades kostjale väljamõistetud elatise suurust ja kostja igakuist sissetulekut, on hageja uus laps varaliselt vähem kindlustatud kui kostja. Lisaks kohustusele pidada üleval SR ja vajadusele katta oma kulusid, peab hageja üleval oma hiljuti sünnitanud elukaaslast perekonnaseaduse (

) § 111 lg 1 alusel. Lisaks on hageja elukaaslasel 2 ülalpidamist vajavat last, mistõttu ei saa hageja elukaaslane anda ülalpidamist SR-le hageja eest. Hagejale ja kostja emale kuulub jagamata ühisvarana korteriomand Haapsalus. Korter on registreeritud kostja ema nimele ja viimane üürib korterit välja. Korteri üürile andmisest saadavat tulu, mis kuulub hagejale, saab kostja ema kasutada kostja huvides elatisena. Seega annab hageja kostjale elatist ka muul viisil. Hagejale kuulub garaaž, mis on hagejale eluliselt vajalik ja mille müügi korral on võimalik saada maksimaalselt 1000 eurot ja mille arvelt ei ole võimalik tasuda elatist kostjale, kuna hagejal on ka teine laps, kes peab saama elatist samas mahus nagu kostja. Hagejale kuulub veel

  1. a ehitatud ühe toaga väikeelamu, milline on hagejale kuuluv ainuke eluase, mille müümisel jääb hageja eluasemeta. Hageja ei pea toetama kostjat tema ema eest ajal, mil kostja ema lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu sissetulekut ei saa. Kostja vastuväited
  2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt peab hageja vastutama ainult enda laste eest. Kostja ema on lapsehoolduspuhkusel, emapalk lõppes mais
  3. Kostja ema sissetulek on alates juunist 2015 lapsetoetused kahe lapse peale kokku summas 128 eurot. Kuna kostja on teismeline vajab ta riideid, jalatseid, taskuraha jne. Lisaks tegeleb kostja spordiga. Hageja omab kinnisvara, mida ta elukohana ei kasuta ja mida saab müüa elatise maksmiseks. Esimese astme kohtu otsus
  4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, muutes Pärnu Maakohtu 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100616 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ning mõistes hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise summas 156 eurot alates 12.04.2016 kuni 2

(6)kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning jaotusest tulenevalt rahaliselt kindlaks määramata. 5. TsMS § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Pärnu Maakohtu 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100616 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 200 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagejal sündis uus laps XX.XX.XXXX. Kuivõrd hagejal on sündinud teine laps, kellele hageja peab ülalpidamist andma, siis on maksekäsu tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud ja need on tekkinud pärast maksekäsu kiirmenetlust. Seega on hagejal õigus nõuda temalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. 6.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Alused ülalpidamiskohustuse täitmisest vabanemiseks, sh väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, näeb ette

§ 102

.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõude lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja on kohustatud andma ülalpidamist oma abikaasale

§ 111

alusel.

§ 98

lg 3 sätestab, et last hooldav lahutatud abikaasa ja käesoleva seaduse § 111 kohaselt lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel. Seega peab hageja andma esmajärjekorras ülalpidamist eelkõige alaealistele lastele ja seejärel teistele õigustatud isikutele. Äriregistri andmete kohaselt ei ole hageja seotud ühegi äriühinguga. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel ei kuulu hagejale sõidukeid. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub hagejale garaaž aadressil XXX ja korteriomand aadressil XXX. Hagejal on pangakonto AS-s SEB Pank, millele oli perioodil 28.02.2016 – 28.06.2016 laekunud 2349,66 eurot või 469,93 eurot kuus. Kostjale kuuluvat kinnisvara ei saa pidada piisavalt likviidseks varaks, mille võõrandamine oleks otstarbekas selleks, et täita alaealiste laste ülalpidamise kohustust. Hageja on põhistanud, et garaaž on temale hädavajalik ja selle võimalik turuväärtus on 1000 eurot, milline summa ei ole piisav selleks, et pidada üleval hageja alaealisi lapsi pikema aja jooksul. Samas on hagejale kuuluva elamu arvel tulu saamine selle üürile andmise teel vähetõenäoline, arvestades, et tegemist on ühetoalise 23,1 m² suuruse 1905. a ehitatud puuküttega üksikelamuga, kus puudub köök, WC ja pesemisvõimalus. Samuti on hagejale kuuluva üksikelamu võõrandamine küsitav 3

(6)ja võimalikust võõrandamisest saadav tulu ei pruugi olla selline, mis võimaldaks pidada üleval hageja ülalpidamisel olevaid lapsi pikema aja jooksul. Lisaks on hagejale kuuluv üksikelamu tema ainuke eluase. Kostja sissetulekuks, mille arvelt saab ta anda alaealistele lastele ülalpidamist, on rahalised laekumised kostja AS SEB Pank pangakontole summas 469,93 eurot kuus. Jagades hageja igakuise sissetuleku kolmega, saab ca 156 eurot, mis võimaldab hagejal anda igale tema ülalpidamisel olevale alaealisele lapsele ülalpidamist võrdsetes osades ja tagab hagejale samaväärse summa tema enda vajaduste rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus TsMS § 459 lg 1 ja

§ 102lg 2 alusel rahuldada osaliselt.

  1. Asjakohatu on hageja väide, et ta annab kostjale ülalpidamist muul viisil, kuna kostja ema annab lapse vanemate ühisvarasse kuuluvat korterit üürile ja ei jaga üüritulu hagejaga. Elatise nõue on lapse nõue vanema vastu. Ühisvaraga tehingute tegemine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mida saab arvesse võtta ühisvara jagamise menetluses. Asjasse ei puutu ka see hageja väide, et tema elukaaslasel on kaks ülalpidamist vajavat last, kuivõrd hageja ei ole ülalpidamist andma kohustatud isik nende suhtes.
  2. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
  4. Maakohus on jätnud tuvastamata, kas eelmise kohtulahendi muutunud, et annavad alust elatise suuruse muutmiseks. asjaolud on sedavõrd
  5. Maakohus on jätnud arvestamata, et hagejalt on kostja kasuks varasemalt välja mõistetud elatis alla miinimummäära ning selle veelgi vähendamiseks ei ole ühtegi alust.
  6. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 102

lg 2, jättes arvestamata hageja võimaluse ja kohustusega teenida sissetulekut oma laste ülalpidamiseks vajalikus suuruses.

  1. Maakohus on ekslikult võtnud elatise suuruse arvestamisel aluseks hageja sissetuleku summas 469,93 eurot, kuivõrd hageja esitatud pangaväljavõttest nähtuvalt on hageja saanud mõnedel kuudel 586,06 ja 606,11 eurot. Seega on hagejal võimalik saada ka suuremat sissetulekut.
  2. Maakohus on jätnud põhjendamata ja analüüsimata, kas teine laps jääks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund ja tema potentsiaalsed võimalused sissetuleku hankimiseks ei võimalda oma teist last kostjaga võrdväärselt ülal pidada. Hageja pole tõendanud, kui suured on tema teise lapse vajadused ning et need vajadused jäävad kostjale elatise maksmise jätkamisel katmata. On üldteada, et lapse vajadused on esimestel eluaastatel märgatavalt tagasihoidlikumad kui 15aastasel kostjal. Hageja teise lapse kulud on täies ulatuses kaetud regulaarselt makstava vanemahüvitisega. Lisaks makstakse lapsele igakuist peretoetust. Ainuüksi asjaolud, et 4

(6)hagejale on lisandunud ülalpeetavaid ja et tal on väike sissetulek, ei tähenda, et hageja saab vähendada oma ülalpidamise kohustust kostja ees.
  1. Maakohus on ekslikult leidnud, et hagejale kuuluva kinnisvara võõrandamine ei ole otstarbekas. Garaaž ei ole hädavajalik asi ning selle müügist saadavast 1000 eurost saab kostjale elatist maksta 5 kuu jooksul. Hagejale kuuluva elamu näol on tegemist suvilaga, mis asub kõrgelt hinnatud kohas, ning selle müügist saadavast rahast saaks hageja pidada lapsi ülal pikema aja jooksul. Lisaks kuulub hagejale ja kostja seaduslikule esindajale ühisvarana kolmetoaline korter, mille osas on kohtus ühisvara jagamise vaidlus. Seega on hagejal piisavalt vara, mille arvelt saab jätkata kostjale elatise maksmist 200 eurot kuus. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks apellatsioonkaebuse esitaja väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
  4. Apellandi väitel ei ole maakohus põhjendanud selliste asjaolude muutumist, mis annaks põhjust niigi alla miinimumi kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud, kuna maakohus on põhjendanud elatise vähendamist asjaoluga, et hagejale sündis teine laps, kes osutub hageja igakuist sissetulekut arvestades ülalpidamisega vähem kindlustatuks kui kostja. Asjaolu, et kostja kasuks on maksekäsuga väljamõistetud elatis alla miinimumi, ei välista elatise vähendamist, kui elatise maksja teine laps osutub materiaalselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 102

lg 2 viimase lause järgi mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Apellandi väitel ei ole sissetulekute vähesus asjakohaseks argumendiks elatise vähendamisel ja vastustajal on võimalik teenida apellandi ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Hageja on tõendanud oma keskmise sissetuleku suurust, mis on mõnevõrra suurem kui miinimumpalk, kusjuures hageja väitel on ta rahul, et tal üldse sellise tasu eest tööd on, arvestades seda, et Haapsalus on töötuse protsent kõrgeim Vabariigis. Eesti Statistikaameti andmeil oli näiteks aastal 2015 töötuse tase Lääne maakonnas üks kõrgemaid. Seega on hageja ka põhistanud, et tal ei ole praegu võimalik suuremat sissetulekut teenida.
  2. Apellandi väitel on maakohus jätnud analüüsimata, kas teine laps jääks vähem kindlustatuks või mitte, kuna elatise vähendamist hagev vanem peab tõendama, kui suured on teise lapse vajadused ja et need vajadused jäävad apellandi elatise maksmise jätkamisel rahaliselt katmata. Apellandi väide ei ole põhjendatud. Kuna hageja on oma sissetuleku arvestuslikult jaganud enda ja kahe lapse vahel kolmeks, siis tuleb mõlema lapse kohta 156 eurot kuus, mis on alla elatise miinimummäära. Seetõttu ei ole ka vaja eraldi tõendada teise lapse vajadusi.
  3. Apellandi väide, et alles sündinud lapse vajadused on esimestel eluaastatel märgatavalt tagasihoidlikumad kui 15-aastasel lapsel, ei ole põhjendatud. Vastavalt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringule „Lapse ülalpidamiskulude 5

(6)arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ on alaealiste laste puhul just kuni aasta vanuse lapse ülalpidamiskulud kõige suuremad, kulukuselt järgneb 1-2 aastase lapse ülalpidamine (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf ).
  1. Apellandi väide, et osa lapse ülalpidamiskulusid võib katta riiklike lastetoetustega, on iseenesest põhjendatud, kuid samas saab ka apellandi ema apellandi eest riiklikku lastetoetust, mida tuleb omakorda arvestada hagejalt nõutava elatise suuruse määramisel. Lisaks sellele, kuna arvestuslik elatise suurus mõlemale lapsele on 156 eurot, s.o elatise miinimummäärast väiksem rohkem kui 25 eurot (pool lastetoetusest), siis puudub käesoleval juhul vajadus arvestada elatise suuruse määramisel lastetoetusi.
  2. Apellandi väide, et hageja teise lapse vajadused on täies ulatuses kaetud hageja uue elukaaslase vanematoetusega, ei ole asjasse puutuv, sest ülalpidamiseks kohustatud isiku laste ülalpidamise võrdset kindlustatust hinnatakse eelkõige elatise maksja varanduslikust seisundist lähtudes. Seaduse järgi on vanematel lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning seetõttu eeldatakse vanemate võrdsust ka lapse ülalpidamiskohustuse osas. Apellandi seisukoha järgi tuleks hageja elukaaslasel katta hagejalt lapse ülalpidamiseks nö puudujääv osa ehk hageja elukaaslane peaks osalema lapse ülalpidamises rohkem kui hageja ise, s.o sisuliselt osalema hageja teise lapse ülalpidamises. Niisamuti kui hageja ei ole kohustatud ülalpidamist andma oma elukaaslase lastele, ei ole hageja elukaaslane kohustatud andma ülalpidamist apellandile.
  3. Apellandi väitel on vastustajal ka muud vara (garaaž ja kaks kinnisasja), mille arvelt saab ta apellandile anda ülalpidamist maksekäsu menetluses väljamõistetud ulatuses. Vastutaja väitel on garaaž talle hädavajalik ja mitte eriti väärtuslik, ühetoaline elamu on samuti väike ja on tema eluasemeks. Korteriomand on hageja ja apellandi ema abielus soetatud ühisvara, mida viimane välja üürib, kuid üüritulu hagejaga ei jaga. Maakohus on asunud seisukohale, et hagejale kuuluvat kinnisvara ei saa pidada piisavalt likviidseks varaks, mille võõrandamine oleks otstarbekas selleks, et täita alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hagejale kuuluv üksikmaja suurusega 23,1 m2 on hageja väitel tema ainuke eluase. Selle võõrandamise korral peab hageja asuma elamispinda üürima. Ühisomandis olevat korteriomandit ei ole hagejal võimalik enne selle jagamist kasutada lastele ülalpidamise andmiseks. Garaaži väheväärtuslikkust ei ole kostja ka vaidlustanud.
  4. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 tuleb ringkonnakohtul kindlaks määrata väljamõistetavad menetluskulud. Vastustaja on ringkonnakohtule avaldanud, et ei soovi apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitada. Lähtuvalt eeltoodust ringkonnakohus vastaspoolelt väljamõistetavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.