KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-12-14790 Tsiviilasi O.G.

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. septembri 2016 määruse tühistamist osas, milles kohus jättis rahuldamata võlausaldaja taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus valesti materiaalõigusnorme. Määruskaebuse esitaja ei nõustu Riigikohtu määruses nr 3-2-1-19-16 toodud seisukohaga raskelt süülise käitumise kui PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamise eelduse kohta. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 ei tulene raske süülise käitumise eeldust, mistõttu PankrS §-s 173 toodud kohustuste rikkumise puhul piisab ka hooletusest. Seejuures asus maakohus ebaõigele seisukohale, et puudub veendumus võlgniku kohustuste rikkumise süülisuses ja tegeliku majandusliku olukorra tahtlikus varjamises; 2) on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kohus on märkinud, et aastaid raamatupidajana töötamist (sh loengut pidava spetsialistina) tasu eest alla miinimumtöötasu ei saa pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Kohustuse rikkumise puhul eeldatakse kohustust rikkunud poole hooletust ning võlgnik on käitunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust rikkudes vähemalt hooletult. Ei ole eluliselt usutav, et 20-aastase staažiga raamatupidaja ja loenguid andev spetsialist teenib sedavõrd vähe. Võlausaldajal on kahtlus, et võlgnik varjab oma sissetulekuid, millele viitab muuhulgas ka see, et võlgnik on võimeline palkama lepingulist esindajat; 3) on võlgnik alternatiivselt rikkunud kohustust raskelt hooletult. Võlgnik kinnitas, et ta ei ole tööd otsinud, vaid on jätkanud töötamist töökohal, mis tal on olnud 20 aastat, töökoormusega 2 tundi päevas. Kohustuse rikkumine on võlgnikule subjektiivselt etteheidetav, kuna tema intellektuaalsed teadmised ja tööalased kogemused võimaldanuks teenida oluliselt suuremat tulu. Võlgniku tervislik seisund ei ole hea, kuid võlgnik ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, milline töö talle võimetekohane on ja millise koormusega töötamine lubatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. O.G. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. 3 Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole võlgnik PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik ei ole rikkunud võlausaldajate huve, vaid vastupidi, on tasunud võlausaldajatele võlga. Võlgnik ei varja oma sissetulekuid ja on esitanud korrektselt aruandeid. Võlgniku rahalised ning ka töötamise võimalused on väga piiratud; 2) kui

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta ning seega menetlust lõpetada. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-19-16 (p 14). PankrS § 175 lg 5 rakendamisel on tegemist kohtu kaalutlusotsusega ning selle vaidlustamiseks puudub võlausaldajal õiguslik alus; 3) töötab võlgnik töölepingu alusel XXX OÜ-s. Tegemist on väikese raamatupidamisettevõttega, mille sissetulekud on väikesed. Kuna võlgnik on 60% ulatuses töövõimetu, siis 40%-line tööaeg on 16 tundi nädalas ehk maksimaalselt 3,2 tundi päevas. Nimetatud aja sisse käib ka puhkeaeg. Perearst on näinud võlgnikule ette töörežiimi 10 tundi nädalas, s.o 2 tundi päevas. Pärast südameoperatsiooni on võlgnik pikemat aega töövõimetu ja töövõimetuse protsent tõuseb minimaalselt 80%-le. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

1. AS SEB Pank palub Swedbank AS määruskaebus rahuldada ja tühistada Viru Maakohtu
2. septembri 2016 määrus osas, milles kohus jättis rahuldamata Swedbank AS taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Seisukoha kohaselt: 1) on põhjendatud määruskaebuse järeldus, et PankrS § 175 lg 2 p-st 2 ei tulene raske süülise käitumise eeldust ja PankrS §-s 173 toodud kohustuste rikkumise puhul piisab ka hooletusest; 2) on võlgnik PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud raske hooletusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul vaidlustas maakohtu määruse Swedbank AS ja seda osas, millega maakohus jättis rahuldamata Swedbank AS taotluse lõpetada O.G. kohustustest vabastamise menetlus (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
4. Swedbank AS võlausaldajana esitas maakohtule taotluse lõpetada O.G. kohustustest vabastamise menetlus. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 5 kohus võib omal algatusel või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest. Võlausaldaja on tuginenud oma taotluses PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatule ning leidnud, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (I kd, tl 176). Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud taotluse, otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, lahendamise puhul on tegemist kaalutlusotsustusega, kus kohus peab 4 hindama, kas esinevad küllaldased alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks või mitte. Maakohus on taotluse rahuldamata jätmisel esitatud tõendeid ja asjaolusid hinnanud ning põhjendatult leidnud, et puuduvad alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus seejuures diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub ka alus määruskaebuse rahuldamiseks.
5. Riigikohus on 04.05.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et kui

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetlusest ilma jätta. Ülaltoodust tuleneb, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine eeldab võlgniku poolt raskelt süülise käitumise tuvastamist ning ekslik on määruskaebuses esitatud väide, et PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise puhul piisab ka võlgniku hooletu käitumise tuvastamisest. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletusega tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Seega tuleks võlausaldaja taotluse rahuldamiseks tuvastada, et võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega ning seejuures ei järginud võlgnik käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Maakohtu määrusest nähtuvalt võlgniku käitumises selliste asjaolude esinemist ei nähtu ning määruskaebuse esitaja on ka ise märkinud, et esinevad kahtlused võlgniku töötasu suuruse usutavuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi kahtlustest ei piisa, et heita võlgnikule ette tulude varjamist. Võlgnik on kogu menetluse kestel kinnitanud ja kohtule esitatud aruannetega tõendanud, et tema töötamine mittetäieliku tööajaga ja sellest tingitud mitteküllaldane töötasu on tingitud tervislikust seisundist. Esitatud tõendid (I kd, tl 193-204) kinnitavad, et võlgnik on alates

1. a osaliselt töövõimetu (töövõime kaotus 60%) kroonilise südamepuudulikkuse tõttu, ta vajab jälgimist eriarsti poolt ning kardioloog on soovitanud operatsiooni. 21.10.2016 esitatud täiendavatest tõenditest nähtuvalt on võlgniku töövõime kaotuse protsent 80%, tema igapäevases tegutsemises esineb raskusi ning samuti esineb puude raskusastmele vastava muu funktsiooni (süda) suur kõrvalekalle. Kardioloog on soovitanud kirurgilist ravi. Eeltoodu tõendab, et suurema töökoormusega töötamist ei saa võlgnikule ette heita ning võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust raskelt hooletult.
2. Maakohus jättis nii O.G. kui Swedbank AS-i taotlused rahuldamata. Seetõttu jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel Swedbank AS-i kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja