KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-84 Haldusasi G.B.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja — G.B. Eeldatud vastustaja — Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Halduskohtule saabus 12.01.2017 G.B.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse korras palub taotleja kohtul keelata tema avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine. Taotluses kirjeldab taotleja 31.12.2016 õhtul aset leidnud tablettide võtmisega seotud intsidenti ning avaldab kartust, et teda karistatakse distsiplinaarkorras ning paigutatakse avavanglast kinnisesse vanglasse.
- Kohus palus 13.01.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglal teatada, kas taotleja on taotluses kirjeldatud asjaoludel Tallinna Vangla poole pöördunud ning kas vastava pöördumise osas on käimas vaidemenetlus. Sellise menetluse korral palus kohus esitada ka asjakohase haldus- ja vaidemenetluse materjalid ning sisulise vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele.
- Tallinna Vangla teatas 13.01.2017 vastuses, et taotleja osas ei ole veel distsiplinaarmenetlust läbi viidud, mistõttu ei ole taotlejal olnud vajadust ega põhjust vanglale vaiet esitada. Ühtlasi selgitab vangla, et kui vanglateenistus leiab, et kinnipeetav on distsipliinirikkumise toime pannud ja teda otsustatakse distsiplinaarkorras karistada, ei tulene ainuüksi sellest otsusest kinnipeetava avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse paigutamist. Sellekohase otsuse tegemiseks tuleb vanglal algatada avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamise menetlus, kinnipeetaval on võimalik nimetatud menetluse käigus oma arvamus ja vastuväited esitada ning selles osas tuleb vanglal kirjalik otsus vormistada.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Seega võib enne kaebusega kohtu poole pöördumist esitada esialgse õiguskaitse taotluse üksnes juhul, kui käimas on vaidemenetlus. Praegusel juhul ei ole Tallinna Vangla veel jõudnud taotleja distsiplinaarmenetlust läbi viia. Taotlejat ei ole distsiplinaarkorras karistatud ega ka algatatud tema ümberpaigutamise menetlust. Seega ei ole taotleja avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise küsimus saanud veel tõusetuda ning seetõttu ei ole olnud võimalik esitada vaiet ega toimu ka vaidemenetlust. Kuna vaiet ei ole esitatud ning vaidemenetlust ei toimu, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega tuleb taotlus jätta läbi vaatamata.
- Taotlejal on juhul, kui Tallinna Vangla otsustab tema avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise, võimalus esitada oma õiguste kaitseks esmalt vaie vanglale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.