2-16-5534/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.11.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-16-5534 Tsiviilasi XXXX(sündinud XXXX) hagi XXXX(sündinud XXXX) vastu elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 2160 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), Hageja lepinguline esindaja Vladimir Kolga (Natus Vincere õigusbüroo, e-post: natusvincere.law@gmail.com) esindajad Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja seaduslik esindaja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja lepinguline esindaja Igor Šablonin (OÜ Ingor Õigusbüroo, e-post: ingor60@gmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg 08.09.2016, edasi kirjaliku menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt
2. Muuta tsiviilasjas nr 2-13-38176 Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista XXXX (isikukood XXXX) poja XXXX(isikukood XXXX) kasuks igakuine elatis 100 eurot kuus alates 07.04.2016 eluaegselt.
3. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kostja seadusliku esindaja XXXX pangakontole iga jooksva kuu 20-ndaks kuupäevaks.
4. XXXX on väljamõistetud elatise käsutusõigus. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 07.04.2016 Harju Maakohtusse hagi elatise suuruse määra muutmiseks, paludes vabastada hageja kostja ülalpidamiskohustusest alates 25.01.
6. Peale hagi täpsustamisi jäi hageja lõplikuks nõudeks vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 0 euroni kuus alates 07.04.
7. Hagiavalduse kohaselt Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2014 kohtuotsusega mõistis hagejalt välja igakuise elatise kostja kasuks 240 eurot alates 04.02.2014 eluaegselt. 07.01.2016 sai hageja ägeda transmuraalse müokardi infarkti, s.o südamelihase pöördumatu kahjustuse, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. 25.01.2016 Sotsiaalkindlustusameti Rakvere Büroo otsusega nr XXXX tuvastati hagejal püsiva töövõime kaotuse protsent 100% alates 30.12.2015, hageja on täielikult töövõimetu ning püsiva töövõimetuse kestus kuni vanaduspensioni eani. Hageja saab töövõimetuspensioni summas 302,74 eurot kuus, muid sissetulekuid lisaks pensionile ja kinnisvara ei ole. Hageja igakuised vajadused kuus on 298 eurot. Menetluse kestel hageja täpsustas oma vajadusi. Hageja ei ole võimeline endale sissetulekuid tööga teenima. Hageja märkis, et kostja igakuine sissetulek on 341,24 eurot kuus. 30.03.2016 sai hageja teise südameinfarkti, mida opereeriti 31.03.
8. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Alates kostja sündimisest, kes on sünnitrauma tagajärjel 100% invaliid, ei ole hageja osalenud kostja kasvatamises ega pidanud vabatahtlikult kostjat ülal. Kostja vajab kõrvalabi ja toetust kõigis igapäevastes tegevustes, tal puudub liikumisfunktsioon ja ta kontakteerub ainult häälitsuste abil. Kostjale rehabilitatsiooniplaaniga, mille täitmist kontrollitakse, on ette nähtud mõnede trenažööride soetamise kohustus. 06.08.2013 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-13-31688 määrati kostja eestkostjaks tema ema, kes on alates kostja sünnist hoolitsenud kostja eest. Kostja ema valmistab kostjale spetsiifilist toitu, kostja tervislik seisund ei luba teda jätta järelevalveta. Seisuga 15.05.2016 on hageja elatisevõlgnevus kostjale 720 eurot. Kostja esitas vastuväited hageja kuludele. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on esitatud täisealise lapse kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kostja on XXXX ja hageja ühine poeg, kes on 100 % töövõimetu ning kelle üle on Harju Maakohtu 06.08.2013 kohtumäärusega seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud tema ema (tl 44-49, tl 91-99). Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt 2 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega saab hageja nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest, so alates 07.04.
9. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kohus tuvastas, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-38176 mõisteti hagejalt välja kostja kasuks igakuine elatis 240 eurot alates 04.02.2014 eluaegselt. Elatis tuli tasuda igakuiselt 20-ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole (tl 7-11). Vaidlust ei ole, et hageja elatise võlgnevus on 01.09.2016 seisuga 1473,82 eurot. Hagi on esitatud täisealise lapse kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks. PKS § 97 p 3 järgi on ülalpidamist õigustatud saama mh abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Elatise vähendamise hagi rahuldamiseks peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus veendumusele jõuda selles, et pärast varasema kohtuotsuse seadusjõusse astumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja sisulise arutamise lõpetamist. Hageja soovib väljamõistetud elatist vähendada 0 euroni kuus, sest tema igakuine sissetulek ei võimalda tal kohtuotsusega väljamõistetud elatist maksta. Hageja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 303,70 eurot kuus. Kohtuistungil pakkus hageja kompromissina elatist 100 eurot kuus. Kohus tuvastas, et Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-13-38176 30.09.2014 tehtud kohtuotsuse neljandalt leheküljelt nähtuvalt kostja vaidles küll vastu hageja väitele, nagu oleks tema igakuise sissetuleku suuruseks 1200 eurot, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis tema tegelikku sissetulekut tõendaks. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seejuures võib kohus TsMS § 230 lg 4 järgi kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma varalise seisundi kohta, mida kohus ka tegi. Hageja haigestumine ja hageja püsiv töövõimetus on tõendatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtetega haigusloost nr XXXX ja nr XXXX (tl 12, tl 20), Sotsiaalkindlustusameti Rakvere Büroo otsusega nr XXXX, 25.01.2016, millest nähtuvalt ekspertarst tegi kindlaks: äge transmuraalne müokardi infarkt, kaasuvana lülisambakanali ahenemine nimmes radikulaardete valudega. Seisund põhjustab raske funktsioonihäire, tööga elatist teenida ei suuda. Ekspertarst oli arvamusel, et hageja on täielikult töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 100%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 30.12.2015, püsiva töövõimetuse kestus kuni vanaduspensioni eani (tl 13). Sotsiaalkindlustusamet otsustas, et hageja on täielikult töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent 100%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 30.12.2015, püsiva töövõimetuse kestus alates 30.12.2015 kuni 30.04.2017 (tl 14). Sotsiaalkindlustusameti 08.02.2016 otsusega nr 2003330 on hagejale määratud töövõimetuspension 302,71 eurot alates 30.12.2015 kuni 30.04.2017 (tl 15-16). Hageja väitel tema sissetulekuks kuus on töövõimetuspension 303,70 eurot. Vallas- ja kinnisvara kostjal ei ole. Hagejat aitavad vend ja ema. Kommunaalkulusid tasuvad vend ja hageja, tasumine 3 toimub hageja ema pangakonto kaudu, kuna hageja konto on arestitud. Kohtutäitur peab iga kuu kinni elatise võlgnevuse katteks 105 eurot, kostjale jääb iga kuu 205,71 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil on hageja veenvalt põhjendanud tema kontole (tl 21-23, tl 7579) tehtud ülekandeid ja väljaminekuid. Alates 02.02.2016 on FIE XXXX registrist kustutatud (tl 59). Hageja on võõrandanud tema kuuluva osa kaasomandist enne haigestumist (tl 58), seega ei ole hageja tahtlikult peale haigestumist oma varalist olukorda halvendanud. Hageja hinnangul on hageja vajadused kuus toidule 150 eurot. Toitu ostetakse kauplusest ja turult, kaks korda kuus toob vend toitu hagejale ja emale, kellega hageja koos elab. Garderoobikulud (riided, jalatsid) 10 eurot kuus; hügieenitarbed, ravimid 20 eurot kuus (menetluse kestel hageja täpsustas, et kulud ravimitele on 50 eurot kuus); majapidamistarbed 5 eurot kuus. Hageja osa ühes kuus on keskmiselt kommunaalkulude tasumisel 71,40 eurot kuus, gaasi tarbimisel 1,0456 eurot, elektri tarbimisel 6,77 eurot. Hageja TV kulud kuus 11,10 eurot. Hageja mobiiltelefoni kulud keskmiselt 9,77 eurot kuus. Nimetatud kulude tõendamiseks on hageja kohtule esitanud AS ISS arved (tl 17-19), Elisa AS arved (tl 112-125 ja hageja ema konto väljavõtted (tl 126-128). Hageja esitas tabeli kujul võrdluse enda, kostja ja kostja seadusliku esindaja kulude kohta, võttes aluseks tsiviilasjades nr 2-13-38176 ja nr 2-14-52858 tuvastatu (tl 55). Tabelist nähtuvalt üksnes kostja toidukulu on 100 eurot ja kostja ema toidukulu 190 eurot. Kostja ei vaielnud vastu hageja garderoobikuludele 10 eurot kuus, kuludele majapidamistarvetele 5 eurot kuus. Kostja leidis, et hageja kulud toidule summas 150 eurot, eluasemekulud summas 80 eurot, TV kulud summas 19 eurot ja telefonikulud summas 19 eurot on tõendamata. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja keskmine igakuine toidukulu 55,82 eurot kuus, tervishoiukulu 13,58 eurot kuus, telefonikulu 7,3 eurot kuus. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusteks ühes kuus: toidule 100 eurot, garderoobile 10 eurot, majapidamistarvetele 5 eurot, kommunaalkuludele, gaasi ja elektri tarbimisele kokku 79,22 eurot, TV kuludeks 11,10 eurot kuus, mobiiltelefonile 9,77 eurot kuus, kulutused hügieenile 10 eurot kuus. Vajalikuks kulutuseks ravimitele peab kohus 10 eurot kuus. Hageja ema konto väljavõtte alusel ei ole tuvastatav, kellele ravimid on ostetud, kas hagejale või hageja emale. Kuna kohus hagiavalduses ja kohtuistungil pidas vajalikeks kulutusteks hügieenile ja ravimitele kokku 20 eurot, siis mõistlik kulu ravimitele on 10 eurot kuus. Seega hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks kuus on kokku 235,09 eurot. Asjaolu, et hageja vajalikud kulutused on osaliselt tehtud tema ema kontolt, kuna hageja arve on kohtutäituri poolt arestitud, ei muuda iseenesest hageja vajalikke kulutusi olematuks või ebavajalikeks. Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et hageja igakuine sissetulek on töövõimetuspension 303,70 eurot kuus, hagejale vajalikud kulutused on 235,09 eurot kuus. Seega on hageja varaline olukord seoses eelneva kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud. Hagejale jääb igakuiselt 68,61 eurot (arvestamata elatise võla tasumist). Kuna kostja on valmis elatist maksma 100 eurot kuus, rahuldab kohus hagi osaliselt, muutes kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise 100 eurot kuus eluaegselt alates hagi esitamisest 07.04.
10. Asjassepuutuvad ei ole kostja esitatud majaelanike kinnitused selle kohta, et nad ei ole hagejaga kohtunud majas ega maja juures (tl 134-135). Menetluskulude jaotus 4 Hageja on kandnud õigusabikulusid summas 1175 eurot ja kostja summas 1335 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 alusel). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5