Obsah (7)

§ 430§ 618§ 659§ 631§ 171§ 218§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-10892 Tsiviilasi J.

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub muuta kompromissis kokkulepitud hüvitise summat, pikendada hüvitise maksmise tähtaega kuni kahe aastani ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei olnud kompromissi kinnitamise hetkeks tuvastatud, et garaažibokside väärtus on 500 eurot; 2) on kostja ainsaks sissetulekuks pension 165 eurot 97 senti. Sellest tulenevalt ei ole kostja võimeline tasuma hüvitist 8500 eurot 5 kuu jooksul. Kostja on töövõimetu 60% ulatuses. Kostjale on määratud
2. märtsil 2016 südameoperatsioon ning selle tulemus on ebaselge; 3) on korter XXX Sillamäe linnas kostja ainuke eluase ning selle müümisel ei ole kostjal kuskil elada. Teistsugust võimalust tasuda hagejale hüvitist kostjal aga ei ole; 4) ei ole ühisvarana nimetatud sõiduautot olemas. Kostja on tasunud korteri eest kokku 6160 eurot, millest poole, s.o 3080 eurot, peab hüvitama kostjale hageja. Kostjal on võlgnevus Hooneühistus Viraaž-Sillamäe summas 198 eurot, millest pool peab maksma hageja. Seega on ühisvara väärtus 15 500 eurot, s.o garaažide väärtus 500 eurot, korteri väärtus 15 000 eurot, ning sellest tulenevalt hagejale makstava hüvitise suurus 7750 eurot. Arvestades hageja kohustust kostja ees on kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv summa 4571 eurot (7750 – 3080 – 99); 5) palub kostja arvestades korteri seisundit ning asukohta viiendal korrusel (viimase korruse korterite ostuhuvi on väike), kostja tervislikku seisundit, sissetuleku suurust ning pikendada hüvitise tasumise tähtaega kahe aastani. Koos määruskaebusega esitas kostja Hooneühistu Viraaž-Sillamäe
3. märtsi 2016 tunnistuse garaažiboksi väärtuse kohta, enda pangakonto väljavõtte, Sotsiaalkindlustusameti otsused nr XXX ja nr XXX kostjal püsiva töövõimetuse tuvastamise ja puude raskusastme ja lisakulude mittetuvastamise kohta, korteri XXX Sillamäe linnas fotod, Hooneühistu Viraaž-Sillamäe
4. märtsi 2016 tõendi võlgnevuse kohta, KÜ Viru pst 33
5. märtsi 2016 tõendi ning Hooneühistu Roosipilved
6. märtsi 2016 tunnistuse garaažiboksi väärtuse kohta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt: 1) on kostja nõude põhjendused ebaselged. Pooled sõlmisid kompromissi vabatahtlikult ja see vastab poolte tahteavaldusele; 2) puuduvad nii menetluslikud kui ka materiaalõiguslikud alused kompromissi muutmiseks. Kõik määruskaebuses esitatud vastuväited olid mitmekordselt esitatud menetluse kestel. Määruskaebuses loetletud asjaolud on tekkinud enne kompromissi sõlmimist; 3) jääb määruskaebusest ebaselgeks, millised asjaolud on oluliselt muutunud, mis annaks

§ 618

järgi kompromissi muutmiseks alust; 4) saab

§ 430lg 8 kohaselt kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi tühistamine toimub hagiavalduse esitamisega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vormis. Kompromissi seaduslikkus ja headele kommetele vastavus oli kontrollitud kohtu poolt kompromissi kinnitamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 6. Vaidlust ei ole, et kompromissi kinnitamise määrus ei ole jõustunud ning kostja on esitanud määruskaebuse tähtaegselt.

§ 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui seadusest ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 631

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses (ja

§-le 659 tuginedes ka määruskaebuses) tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Kostja ei ole määruskaebuses viidanud kaebuse põhjendusena mitte ühelegi maakohtu poolsele menetlusõiguse normi rikkumisele ning ringkonnakohus ei ole ka ise sellist olulist menetlusõiguse normi rikkumist maakohtu poolt tuvastanud. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid kompromissi maakohtu istungil ja kompromissi tekst on protokollitud maakohtu poolt kohtuistungi protokollis (lk 93). Maakohtu määrusega kinnitatud kompromiss vastab poolte poolt kohtuistungil kokkulepitule ja vastupidist ei väida ka kaebaja. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kompromissist taganenud enne kompromissi kinnitamist maakohtu poolt. Määruskaebuse esitaja soovib kompromissi kinnitava maakohtu määruse tühistamist eelkõige põhjusel, et kompromiss on sõlmitud olukorras, kus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ei olnud välja selgitatud. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissileping ongi leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1). Seega ei pidanud maakohus enne kompromissi kinnitamist välja selgitama kõiki asja sisuliseks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Sellest tulenevalt ei oma kostja määruskaebuses esitatud väited ühisvarasse kuuluva vara väärtuse kohta asjas tähtsust. Kompromissi sõlmimise eesmärgiks on vaieldavate asjaolude korral kokkuleppe sõlmimine ning järeleandmisi peavad tegema komproimissi kõik osapooled. Ühisvara jagamise vaidluses kompromissi sõlmimine tähendab kokkulepet ühisvara hulka kuuluvates esemetes ning omandiõiguse kaotanud poolele hüvitise suuruse määramises. Nimetatud asjaolud on pooled kompromissi korras menetlus lõpetamisel eelduslikult läbi rääkinud ning vara tegelik väärtus ei ole hüvitise suuruse määramisel ainsaks kriteeriumiks. Seetõttu on maakohus põhjendatult kompromissi kinnitanud ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebuse lisadena esitatud täiendavad tõendid tuleb lugeda kostjale tagastatuks. 8. Asjakohane ei ole hageja viide kompromissi kinnitava määruse muutmise võimaliku alusena

§-le

1. Nimetatud säte reguleerib määruse muutmist hagita menetluses korteriomandi ja kaasomandi asjades tehtava kohtulahendi muutmist, millise lahendiga käesoleval juhul tegemist ei ole. Vaidlustatud maakohtu määrus on tehtud hagimenetluses ühisvara jagamise vaidluse lahendamiseks.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks seoses määruskaebuse lahendamisega lepingulise esindaja kulu 6 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 864 eurot 4 (koos käibemaksuga). Kostja ei ole maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Hagejat esindas seaduse nõuetele vastav esindaja (

§ 218lg 1 p 1).

Ringkonnakohus loeb esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Samas ei nõustu ringkonnakohus hageja õigusabi kulu suurusega määruskaebuse lahendamisel.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks ning kliendile selgituste jagamiseks seoses kostja määruskaebusega maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Samuti ei pea vastaspool kandma kulutusi seoses esindaja poolt kliendile menetlusdokumentide tutvustamisega ning kliendi arvamuse ärakuulamisega. Ringkonnakohus loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kompromissi kinnitamise määruse peale esitatud kostja määruskaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kulunud 2 tundi, s.o rahaliselt 288 eurot (koos käibemaksuga), mis kuulub kostjalt välja mõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 5