lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.
lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjendatud kohaldada eeltoodud paragrahvides nimetatud abinõusid, kuivõrd puudutatud isikud Xxxxja Xxxxjätsid oma lapse Xxxxhooletusse juba aastal 2011, misjuures ei soovinud nad vahepealsel ajal ega ka käesoleval ajal hakata oma vanemaõigusi ja -kohustusi täitma (mh t/l 17-18). Seejuures on kohus seisukohal, et Xxxxja Xxxxei oleks ka suutelised käesoleval ajal oma kohustusi täitma, mistõttu oleks Xxxxkehaline, vaimne ja hingeline heaolu ohustatud. Tulenevalt eeltoodust võtab kohus Xxxxja Xxxxvastavalt PKS § 134 lõikele 3 täielikult ära nende lapse Xxxxisikuja varahooldusõiguse. 11.
lõikele 1 määratakse alaealisele lapsele eestkostja juhul kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kuivõrd kohus asus käesoleva kohtumääruse punktis 10 seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud piirata Xxxxja Xxxxhooldusõigust nende ühise lapse Xxxxsuhtes viisil, et võtta neilt ära Xxxxisiku- ja hooldusõigus, tuleb Xxxxkohtumäärusega määrata eestkostja. 12. PKS § 174 lõike 1 järgi võib eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei või eestkostjaks olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib.
lõikele 3 arvestatakse eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Sama paragrahvi lõike 4 järgi võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohus on seisukohal, et alaealise lapse Xxxxeestkostjaks tuleb määrata Xxxx, kes on alaealise lapse Xxxxeest käesoleva ajani hoolitsenud ning kellega Xxxxl on head ning usaldusväärsed suhted. Kohtu hinnangul on lapse huvides säilitada talle stabiilne elukorraldus turvalises keskkonnas. Kohus ei arvesta eestkostja määramisel Xxxxpaljasõnalisi väiteid, et Xxxxei sobi Xxxxeestkostjaks, sest Xxxxon Xxxxhooldusõigust käesoleva ajani faktiliselt teostanud ning kohtule teadaolevate andmete põhjal on Xxxxoma ülesannete täitmisega hästi ka toime tulnud. Seega, arvestades Xxxxe isikuomadusi ja tema soovi saada Xxxxeestkostjaks (mh t/l 19-20), samuti Tallinna 4 linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja ja puudutatud isikule Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega, mille kohaselt on XxxxXxxxsobiv eestkostja, leiab kohus, et Xxxxon sobilik täitma Xxxxeestkostja ülesandeid, s.o seadusliku esindajana teostama lapse isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust. Xxxxe eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Samuti on nõus Xxxxe elukaaslane, et Xxxxmääratakse Xxxxeestkostjaks (t/l 21). 13.
lõikes 1 sätestatule on eestkostja alaealise seaduslikuks esindajaks, kellele
Xxxxest saab seega käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxxxseaduslik esindaja. Xxxx kuulub Xxxxisikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, viibimiskohta määrata ja lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus. Xxxx kuulub ka Xxxxvarahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.
Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.
lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxxxvara tõendavad dokumendid.
lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema
kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda 5 tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on
Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist, võtta laenu jne.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.