lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 30.07.2013. a määruses märkis kohus, et hagi ei saa menetleda hageja poolt esitatud kujul, jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja (30 päeva) puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud kohtumääruse kohaselt hageja ei ole hagiavalduses märkinud oma selgelt väljendatud nõuet. Kohus selgitas hagejale, et kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus
lg-st 5, mille kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega kohustas kohus hagejat esitama kohtule konkreetne nõue, mida ta taotleb, et kohus saaks resolutsiooniga selgelt ja arusaadavalt nõuded lahendada. 30.08.2013. a hageja poolt esitatud täiendatud hagiavalduses märgitud hagi ese koosneb 24-st eraldi välja toodud nõudest, millised on selgelt piiritlemata ja üldsõnalised. Hagiavalduses välja toodud nõuete alusel ei ole võimalik käesolevat tsiviilasja lahendada selliselt, et kohtuotsuse resolutsioon vastaks
lg-s 5 sätestatud nõuetele, st et resolutsioon oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka ilma muu kohtuotsuse tekstita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.
Selline resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, mida peetakse silmas "lepingule vastavuse" all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, mida ta "lepinguga vastavusse viimisena" mõistab." Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud mitmed hagis esitatud tööd (nõuded) teostada kas normidele või projektile vastavalt, täpsustamata, mida konkreetselt on hageja vastavusse viimisega silmas pidanud. Kohtu hinnangul peab hageja juba hagiavalduses esitama oma nõude sellisel kujul, et hagiavalduses esitatud nõuetele põhjal oleks võimalik hagi üheselt ja selgelt lahendada. Kohus viitab siinjuures Riigikohus 10.10.2007. a lahendile asjas nr 3-2-1-53-07 p-le 14: „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt 2 väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on kolleegiumi arvates hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.
lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.
kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Eelnevast järeldub, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Eelnevast järeldub kolleegiumi arvates ka see, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud
lg 1 pdes 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed.“
lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muu hulgas eelkõige välja hageja nõuded. Kuna hageja poolt esitatud nõuded ei olnud selged, on kohus käesolevas asjas andnud hagejale piisavalt pika tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas tsiviilasjas esitatud täiendatud hagiavalduses hagi eseme all esitatud nõuded ei ole käsitletavad kui hageja selgelt väljendatud ja üheselt arusaadavad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud kujul ei ole võimalik hagiavaldust menetleda ega lahendada. 30.07.
lg-s 1 sätestatud nõuetele.
lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiavaldusel on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Lähtudes eeltoodust kohus keeldub menetlusse võtmast M T hagi Kaido Kiin vastu, kuna hageja ei kõrvaldanud 30.07.2013. a kohtumääruses välja toodud hagiavalduses esinevaid puuduseid. Hagiavaldus koos lisadega tagastada hagejale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 5 kohaselt võib hageja esitada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.
lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 3 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Kohus selgitab hagejale, et
lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 ja 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.