Obsah (7)

§ 230§ 162§ 173§ 138§ 144§ 175§ 177

2-15-14977 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2016. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasj

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.05.

1. a ja 04.06.
2. a transporditi kostja poolt immutatud puit Prantsusmaale hageja lepingupartneri XXXXasukohta. Immutatud puidupakke enne transporti ei avatud ning nendelt proove ei võetud (II kd tl 69). Hageja esindaja käis esmakordselt puidunäidistega (I kd tl 154) kostja juures oktoobris
3. a selgitamas XXXXi poolt hageja agendi vahendusel 21.07.
4. a esitatud pretensioone (I kd tl 15-16, 186-187) immutuse kohta.
5. novembri e-kirjas kinnitas hageja kostjale, et laborisse saadeti samad näidised, mida näidati kostjale (I kd tl 150). Kohtuistungil hageja siiski möönab, et XXXX OY-le saadetud näidised ei ole samad, mida näidati kostjale. Laborisse saadeti tükid otse Prantsusmaalt (II kd tl 70). Asjaolu, et tegemist ei olnud kostjale näidatud puidunäidistega on tõendatud ka XXXX
6. novembri
7. a e-kirjaga, milles hageja seaduslik esindaja on märkinud: „need ei ole samad tk millega ma sinu juures käisin mida testiti. Vaid lõigati uued tükid kindluse mõttes.“ (tl II kd tl 158). Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas menetluses tõendid selle kohta, et Prantsusmaalt Soome saadeti puidunäidised just kostja poolt immutatud puidupartiist. VÕS § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on pikaajalise kogemusega seakaater ja immutusveski, kelle majandustegevus on olnud saematerjali tootmine ning väärtustamine ning küttepuude toomine (I kd tl 112). Kohus peab veenvaks hageja selgitusi selle kohta, et hageja on eiranud puidu kvaliteedi kontrollimiseks tavapäraselt läbiviidava kontrolli reegleid. Tavapäraselt võetakse puiduekspertiisiks igale osapoolele kokku kümme näidist, mis saadetakse laborisse. Ühtlasi märgitakse ära näidiste paksus, laius, südamikpuidu osakaalu protsent, maltspuidu osakaalu protsent (I kd tl 140-141, II kd tl 71). Kostja on seda hagejale e-kirja teel ka selgitanud (I kd tl 23,150). 6
8. Hagiavalduse kohaselt tõendab XXXX OY poolt läbi viidud analüüs, et kostja on immutanud puidu ebakvaliteetselt. Analüüsiraporti kohaselt sisaldas kostja poolt immutatud puit vesilahust Celcure C4 nõutava 10kg/m3 asemel vaid koguses 6,8kg/m
9. Kohtu hinnangul ei tõenda XXXX OY analüüsiaruanne kostja poolt teostatud immutuse lepingule mittevastavust. Aruandest nähtub, et selle teostaja kinnitusel kujutasid puidunäidised endast peaaegu täielikult lülipuitu (ingl k heartwood), millel oli laudade välimistes nurkades väga õhuke säsipuidu (ingl k sapwood, eesti k maltspuit, II kd tl 41)) kiht (I kd tl 21, 22). Kostja selgituse kohaselt on märkus tehtud aruandele seetõttu, et maltspuidu osakaal peaks olema ca 2-3 mm, et analüüside teostamine oleks võimalik. Väikese maltspuidu osakaaluga puidust proovide võtmine on raskendatud (kui mitte võimatu) (I kd tl 140). Kohtule on esitatud hageja 24.07.
10. a e-kiri hageja agendile, kus hageja annab teada, et proovitükke võiks olla 10 ja neis peaks olema palju maltspuitu (tl 199). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et hageja oli tegelikkuses teadlik puidu proovide võtmise reeglitest ning sellest, et lülipuitu analüüsides on tulemused ebausaldusväärsed. Kuivõrd XXXX OY analüüsiaruanne ei tõenda kostja poolt teostatud immutuse lepingule mittevastavust, ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Iseenesest õige on kostja märkus selle kohta, et hageja on asunud paljasõnaliselt väitma, et puit tagastati ebakvaliteetse immutuse tõttu (II kd tl 23, 24). Kostja selgituste kohaselt tegutsevad nii hageja kui kostja oma tegevusalal juba pikka aega ning on üllatav, et Prantsusmaa äriühing tellib H3 standardile vastavat immutust, kuivõrd termiitide tõttu tellitakse Prantsusmaale tavapäraselt NTR-AB immutus (II kd tl 71). Kohtule on esitatud hageja agendi 21.07.
11. a e-kiri hagejale, milles heidetakse ette laudade väga kehva hööveldamiskvaliteeti (II kd tl 186-187) ning 22.09.
12. a e-kiri, mille kohaselt näeb 27x145 mm tooteproov tõesti halb välja. Saadetud proovides pole toote mitmes osas üldse näha immutuse värvi ning üks külgedest on väga kare. Samuti on toote ülemise külje pind mügarlik ja konarlik (I kd tl 197). Kohtuistungil kinnitas hageja, et puidu hööveldamise teostas hageja ise, kuid hageja hinnangul ei puuduta see käesolevat vaidlust (II kd tl 69). Kohus sellise väitega ei nõustu. Laua kõverus, mügarlik pind ning konarused ei ole tarbija jaoks kõrvaldatavad puudused. Kuivõrd käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et puit tagastati just ebapiisava immutuse tõttu, tuleb asuda seisukohale, et see võidi tagastada ka halva hööveldamiskvaliteedi tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud ning ei ole hagejale kahju tekitanud. Menetluskulud 9.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7

1. Kostja menetluskulude nimekirja järgi (II kd tl 58-64) moodustavad menetluskulud 2 933 eurot (ei sisalda käibemaksu), millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 452,66 eurot (II kd tl 79). Hageja peab kostja esindaja töötundide arvu ülepaisutatuks ning leiab, et need ei ole täies mahus põhjendatud (II kd tl 86). Hageja menetluskulud moodustavad 5 330 eurot (ei sisalda käibemaksu) (II kd tl 66), millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 715 eurot (II kd tl 74).
2. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindajate tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutasid õigusabi vandeadvokaadid Merilin Valdmaa ja Epp Lumiste. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduselt nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 14 tundi ja 13 minutit ning see kulus alljärgnevale: hagiavalduse analüüsimine ja sellele vastuse koostamine, hageja seisukohtade analüüsimine, täiendavate tõendite kogumine ning kostja seisukohtade koostamine (II kd tl 62). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kulud õigusabile on põhjendamatult suured ülepaisutatud ajakulu tõttu. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindajate toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 3 385,66 eurot. 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 385,66 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 8