← Eesti

3-16-1987/13

Obsah (4)§ 112§ 203§ 111§ 110

KO HTUMÄ ÄRU S Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar 14. november 2016 3-16-1987 Mikko Kobi kaebus

§ 112lg 1 p 1 kohaselt.

  1. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS M. Kobi esitas
  2. novembril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri 2016 määruse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega antaks kaebajale riigilõivust vabastus.
  4. Määruskaebuse kohaselt puuduvad M. Kobil vahendid riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema vanglasisesele arvele on sissetulekutena varem laekunud ka tema kambrikaaslase raha, samuti on halduskohus jätnud arvestamata kohustuslikus korras erinevatesse fondidesse maha arvatavad vahendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et M. Kobi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 4,

§ 203lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud

§-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

  1. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil
  2. juunist kuni
  3. oktoobrini
  4. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud maha kõik lubatud mahaarvamised. Ringkonnakohus märgib, et perioodi
  5. juunist kuni
  6. oktoobrini 2016 kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et M. Kobi sissetulekud sel perioodil on 189,00 eurot ning kõik väljaminekud peale 0,76 euro kasutamise paljundamise teenuse eest tasumiseks, on seotud kaupluses tasumisega. Väljavõttest nähtuvalt ei ole sel perioodil tehtud kohustuslikke kinnipidamisi nõueteega vabanemisfondi, samuti ei ole kaebaja tasunud elektri eest ja puuduvad ka muud

§ 112

lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel. Samuti on halduskohus õigesti tuginenud Riigikohtu üldkogu

  1. aprilli 2016 otsusele nr 3-3-1-35-15 ning arvestanud M. Kobi sissetulekutest maha vältimatuid kulutusi arvutatuna 5% töötasu alammäärast.
  2. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa menetlusabi taotluse lahendamisel hilisemalt tuvastada, kes ja mis otstarbel on kinnipeetava vanglasisesele vabakasutuskontole raha kandnud.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus seega õigesti arvestanud kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekuks 51 eurot ja 50 senti. Kuna kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa M. Kobile tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 menetlusabi anda.

§ 112

lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kaebajal riigilõivu tasumist ka osamaksetena, sest riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on üks menetlusabi liike (

§ 110

lg 1 p 2) ja

§ 112

lg 1 p 1 välistab sellises olukorras igasuguse menetlusabi, sealhulgas ka perioodiliste maksetena tasutava riigilõivu tasumise menetlusabi andmise.

  1. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.oktoobri
  2. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Tanel Saar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.