) § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tehingu tagasivõitmise üldalused tulenevad
§-st 188, mille lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Lg 2 ja 3 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kohus võib lugeda PankrS § 117 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.
Sissenõudja võib
lg 2 järgi tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kinkelepingu tagasivõitmise alused on sätestatud
, kuid see ei välista tagasivõitmist üldalusel
järgi (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-149-13, p 37).
lg 1 järgi on tehingu tagasivõitmiseks vaja tuvastada, kas võlgnik on teinud tehingu kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist; kas võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning kas tehingu teine pool teadis või pidi 3 teadma tehingu tegemise ajal sissenõudja huvide kahjustamisest (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-21-120-10 ja 3-2-1-113-09). Kohtutäitur alustas täitemenetlust kostja I suhtes 19.09.2016. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune tehing on tehtud 19.09.2014 ning hageja on hagi kohtusse esitanud 13.09.2016 ehk vähem kui kolm aastat pärast tehingu tegemist. Seega on tehingu tagasivõitmise esimene eeldus täidetud. Tehingu tagasivõitmise teine eeldus on võlausaldajate huvide kahjustamine. Sissenõudja huvide kahjustamise all tuleb mõista majanduslikult ebamõistliku tehingu tegemist, mis halvendab üldiselt tehingu teinud isiku varalist olukorda viisil, et nii olemasoleval kui ka tulevikus tekkival võlausaldajal muutub võimatuks oma nõue sundtäitmise käigus rahuldatud saada (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-113-09 ja 3-2-1-120-10). Kostjale I kuulus korteriomand XXXX, Tallinnas, mille kostja I aga kinkis 19.09.2014 notariaalse lepinguga oma isale kostjale II. Sellega on kohtu hinnangul hageja kui sissenõudja huve kahjustatud, sest kostja I on halvendanud oma majanduslikku olukorda selliselt, et hagejal kui sissenõudjal on muutunud võimatuks saada täitemenetluses oma nõue rahuldatud. Tehingu tulemusel vähenes kostja I vara oluliselt ja seetõttu ei ole hageja kasuks tehtud kohtulahendit senini õnnestunud täita. Võlausaldajate huvid on teadlikult kahjustatud siis, kui tehingust tulenev negatiivne mõju võlausaldajate huvidele pidi olema võlgnikule tehingu sõlmimise ajal vähemalt äratuntav (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-62-12, p 10; otsus nr 3-2-1-149-13, p 45; otsus nr 3-2-1-39-08, p 12 ja otsus nr 3-2-1-62-12, p 10). Maakohtu arvates pidi kostjale I olema arusaadav, et 19.09.2014 tehing võib olla hageja huve kahjustav, sest tsiviilasjas nr 2-13-52335 hagejaks olnud XXXXja kostja I vahel oli vaidlus ning kostja I võis kinkida korteriomandi oma isale eesmärgiga vältida võimalikku hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist kinnisvara arvel. Muu vara olemasolu, mille arvelt kohtulahendit täita, täitemenetluses ei ole selgunud. TSM § 188 lg 1 järgse viimase eelduse ehk kostja teadmise või teadma pidamise osas, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve, tuleb arvestada sellega, et tehing on tehtud võlgnikule lähedase isikuga ehk võlgniku isaga.
lg 2 järgi tuleb eeldada kostja II teadmist või teadma pidamist hageja huvide kahjustamisest. Asjas ei nähtu, et kostja II ei võinud teada, et 19.09.2014 tehinguga kahjustatakse hageja huve. Seega on täidetud ka viimane
MS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.