KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 2 alusel ja poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Määruse kohaselt nähtub 24.04.2016 kohtule saabunud avaldusest, et kaebaja soovib kohtule esitatud kaebust muuta, s.o tallihoone tagastamise asemel selle kompenseerimist ehk vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist tallihoone kompenseerimiseks. M.S. kohustamiskaebus Varstu valla kohustamiseks anda välja haldusakt, millega kaebajale tagastatakse rehihoone ja tall, on esitatud kaebetähtaega ületades. Ka tallihoone tagastamise asemel esitatud nõue talli kompenseerimise kohustamiseks on esitatud kaebetähtaega ületades. Arvestades asjaolusid, et kohus on kaebajale kahel korral andnud võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmise tõttu esinevad alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning seda, et ka uus nõue on esitatud kaebetähtaega ületades, ei pea kohus käesolevas menetlusetapis kaebuse muutmist lubatavaks. Kaebaja esitatud avaldustest nähtub, et kaebaja andis koos õe H.Š. taluhoonete ja maa tagastamise avaldused sisse 1989. aastal (kaebaja 17.05.2016 kohtusse saabunud avaldus, tl 53). 01.11.1993 on Varstu Vallavalitsus võtnud vastu määruse nr 57 kaebajale ja tema õele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta. Selle määruse lisa nr 1 kohaselt on tagastamisele kuulunud järgmised säilinud hooned: elamu, laut, kelder, aganik, vana laut, kaev ja aida vundament. Rehihoonet ja talli lisas nr 1 kirjas ei ole. Seega oli kaebaja hiljemalt 01.11.1993 määrusest nr 57 teadasaamise ajast teadlik, et rehihoonet ja talli ei tagastata. Kuna kaebus esitati kohtule 09.09.2015, siis on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 19 lg-st 1 tulenevat kaebetähtaega ilmselgelt ületatud. Kui asuda seisukohale, et tegemist on vastustajapoolse viivitusega haldusmenetluses ja rehihoone ning talli tagastamisest 2 ei ole haldusaktiga keeldutud ega muud otsust nende osas vastu võetud, siis tuleb tuginedes

§ 283lg-le 2 samuti asuda seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades.

Sellisel juhul oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt 01.01.

1. Kohus andis kaebajale 06.05.
2. a määruse ja 18.05.
3. a kirjaga võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja ei ole taotlust esitanud ning on viidanud sellele, et taotluse esitamiseks on vajalik tutvuda hoonete ja maade tagastamise toimikutega. Kohus selgitas kaebajale, et kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ei ole vajalik eelnev toimikutega tutvumine, sest kaebaja peab selgitama, miks ta pöördus seonduvalt rehihoone ja talli tagastamisega kohtu poole alles
4. aastal. Kaebaja viide sellele, et
5. aastast alates on toimunud kohtutoimingud katkestamatult ei oma kaebetähtaja järgimise seisukohalt tähendust. Kohtuinfosüsteemi andmetel pöördus M.S. seonduvalt Matto-Mäe Edde Karjahansu 7 talu maade ja hoonete tagastamisega halduskohtu poole esmakordselt
6. aastal ning enne käesoleva kaebuse esitamist ei ole kaebaja pöördunud halduskohtu poole seonduvalt rehihoone ja talli tagastamata jätmisega. Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja taotluse osas korraldada paikvaatlus. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. M.S. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21.06.
8. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse või jätkata haldusasja menetlust jättes kaebuse muutmise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks saada tagasi tema isa ebaseaduslikult võõrandatud Matto-Mäe Edde Karjahansu talu rehihoone ja kompenseerida tallihoone. Halduskohtule esitatud kaebuses on ekslikult soovitud talli tagastamist, õigeks tuleb lugeda, et kaebaja soovib talli kompenseerimist, kuna tall on hävinenud. Kaebaja ei näe endal süüd, et halduskohus jättis õigeaegselt kaebuse kontrollimata ja seetõttu venis kohtuvaidlus eelmenetluse tõttu üheksa kuud pikemaks. Kaebaja palus halduskohtul Varstu Vallavalitsuselt välja nõuda Matto-Mäe Edde Karjahansu 7 talu hoonete tagastamise toimik ja sama talu maa 24,30 ha tagastamise toimik, et selgitada kohtule miks ei saanud kaebaja varem kohtule kaebust esitada. Kohus nimetatud toimikuid vastustajalt välja ei nõudnud. Kaebaja esitas vastustajale 1990-ndatel aastatel taluhoonete ja talumaa tagastamisega seoses suulisi ja kirjalikke avaldusi, mida nimetatud toimikud peavad sisaldama. Nüüdseks on möödunud liiga palju aega, et mäletada toimunut ja kohtule vastata, miks kaebaja kohtule varem kaebust ei esitanud. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamiseks taotlust esitanud, kõigi hoonete tagastamine on olnud päevakorras alates
9. aastast Varstu Vallavalitsuses ja alates
10. aastast kohtutes. Varstu Vallavalitsuse 01.11.
11. a määruse nr 57 lisas nr 1 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise akt“ on kirjas vara koosseis, mitte säilinud hooned. Säilinud oli ka
12. a ehitatud laut-küün. Valla esindaja ütles kaebajale, et need hooned kuuluvad kaebajale ja neid pole vaja nimekirja panna. Nii jäi ka rehihoone ja laudaga ühenduses olev heinaküün kirja panemata. Vastustaja venitab kaebaja omandi taluhoonete ja talumaa tagastamisega mingi kasu saamise eesmärgil. Kaebaja ei ole kaebetähtaega ületanud, kuna ta viibis 16.07.2015 Tartu Halduskohtu esimehe vastuvõtul ja esitas rehihoone tagastamiseks dokumendid. Sellest ajast möödub üks aasta ja kaebuse esitamise tähtaeg on võimalik ennistada.
13. Varstu vald leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on kohtule esitatud dokumentidest näha, et rehi(hoonet) ja talli, mis vastaks ORAS § 12 lg 8 p 1 või p 2 kriteeriumidele, ei ole Matto-Mäe Edde Karjahansu taluhoonetest säilinud. Tallist on järel ainult vundament. M.S. seab kahtluse alla R.N. le kuuluva elamu omandiõiguse. 21.06.
14. a jõustunud Tartu Maakohtu 20.05.
15. a otsuse tsiviilasjas nr 2-09-61780 kohaselt esitas M.S. hagi R.N. vastu 3 elamu omandiõiguse puudumise tuvastamiseks. Eelnimetatud kohtuotsusega jäeti M.S. hagi rahuldamata, kuna kohus leidis, et pole tõendatud, et kostja elamu oleks ümber ehitatud Matto Mäe Edde Karjahansu talu endisest rehehoonest. Kuna kostja on oma elamu omandanud pärimise teel emalt L.A. ja isalt A.N. , kes selle omandasid ehitamise tulemusena, on elamu omandatud seaduslikul teel. Kohus on muuhulgas hinnanud 24.05.1971 väljaantud elamu registreerimise tõendi nr 641 aluseks olnud dokumente ning asunud seisukohale, et L.A. ja A.N. on selle omandanud ehitamise teel ilma projektita, mistõttu oli ehitise seadustamiseks esitatud ühisavaldus
16. aastal. Lisaks on otsuse tegemisel aluseks võetud kohtumenetluse käigus määratud ekspertiisi tulemusena antud eksperdi arvamus, et Varstu alevikus Kesk tn 27 asuv elamu on ehitatud 1957 või hiljem. Varstu Vallavalitsusel ei ole eraldi M.S. le hoonete tagastamise toimikut, õigusvastaselt võõrandatud varaga seotud dokumendid asuvad Võru Maavalitsuses säilitatavas toimikus. Varstu Vallavalitsus koostas Matto-Mäe Edde Karjahansu talmaa tagastamise toimiku 1998, aga kuna M.S. ei soovinud maamõõtja poolt välja mõõdetud ja Varstu Vallavalitsuse 18.09.
17. a korraldusega nr 145 „Õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamine“ maa tagastamist, on need dokumendid jõustumata ja õigustühised. Maa tagastamise uut toimikut saab vald hakata koostama peale erastatava maa ja korteriomandi piiride määramist. Kohtuvälist vaidlust M.S. ga rehi tagastamise ja talli hoone küsimuses ei ole toimunud. M.S. poolt Noolte maja rehihooneks nimetamine algas alles peale 24.05.2006, kui kaebaja esitas vallale enda ja A.N. e allkirjadega lihtkirjaliku kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks. M.S. väide, et Varstu Vallavalitsus venitab Matto-Mäe Edde Karjahansu 7 taluhoonete ja talumaa tagastamist väidetavalt mingi kasu saamise eesmärgil on ebaõige, sest mingeid tõendeid kohtule väite tõestuseks ei ole esitatud. M.S. on kohtule esitatud Võru Maakonnavalitsuse rehabiliteeritutele tagastatava varaga tegeleva komisjoni 27.08.1990 õiendit ilmselgelt ise täiendanud rehihoone osas. Võrreldes seda originaaliga selgub, et rida „rehehoone“ on originaalil tühi. Kaebaja õde H.Š. on omakäelise allkirjaga avaldanud õiendi sisuga nõusolekut. Matto-Mäe Edde Karjahansu taluhooneid kasutanud A.R. poolt Varstu sovhoosile 12.09.1984 müüdud ostu-müügi lepingu kohaselt ostis Varstu sovhoos 1984 a. A.R. lt elamu, aida, lauda, keldri ja küüni. Seega tõestab see leping
18. aastal olemasolevaid talule kuulunud hooneid ehk kinnitab selleks ajaks säilinud Matto-Mäe Edde Karjahansu hoonete koosseisu. Kaebajale ei ole võimalik tagastada tema nõutud rehihoonet ja talli, kuna need hooned ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud ning M.S. kaebus on ilmselgelt esitatud kaebetähtaega ületades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et M.S. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.06.
20. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

1. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja kaebus Varstu Vallavalitsuse kohustamiseks anda välja haldusakt rehihoone ja talli tagastamiseks on esitatud kaebetähtaega ületades. Antud juhul ei oma olulist tähtsust asjaolu, kas kaebaja soovib talli tagastamist või kompenseerimist, kuna mõlemat nõuet saab käsitleda kui kohustamisnõuet ning kohustamiskaebuse esitamise tähtaega on kaebaja rikkunud. Asja materjalidest selgub, et kaebaja esitas koos õe H.Š. ga taluhoonete ja maa tagastamise avalduse Varstu Vallavalitsusele
2. aastal. 01.11.
3. a määrusega otsustas Varstu Vallavalitsus kaebajale ja tema õele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada. Tagastamisele kuuluvate säilinud hoonetena pandi kirja elamu, laut, kelder, aganik, vana laut, kaev ja aida vundament. Rehihoonet ja talli tagastatava vara nimekirjas ei olnud. Kaebajale on jäänud ekslik mulje, et vastustaja ei ole talle rehihoonet ja talli tagastanud või kompenseerinud, kuna 4 01.11.
4. a määruses neid kahte hoonet nimetatud ei ole. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et rehihoonet ja talli ei olnud 01.11.
5. a määruses märgitud seetõttu, et neid hooneid ei olnud
6. augustiks
7. a, kui rehabiliteeritutele tagastatava vara komisjoni liikmed käisid endise Edde-Karjahansu taluhooneid mõõdistamas, enam säilinud. Rehihoone ja talli olemasolu puudumist tõendab Võru Maakonnavalitsuse rehabiliteeritutele tagastatava varaga tegelema komisjoni 27.08.
8. a õiend (tl 38) ja 01.11.
9. a määruse lisaks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise akt, kus on kirja pandud säilinud ja üleantava vara koosseis ja vara iseloomustus (tl 24). ORAS § 12 lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara ei ole säilinud ORAS § 12 lg-s 8 sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja oleks pidanud 01.11.
10. a määruse kättesaamisel aru saama, et rehihoonet ja talli talle ei tagastatud ning 01.11.
11. a määrusega mittenõustumisel vaidlustama selle ORAS § 19 lg 1 alusel kahe kuu jooksul määrusest teadasaamisest.
12. Kaebaja esitas kohustamisnõudega kaebuse Tartu Halduskohtule 09.09.2015.

§ 46

lg 2 sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.

§ 283

lg 2 kohaselt kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne käesoleva seadustiku jõustumist taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul käesoleva seadustiku jõustumisest arvates. Eeltoodud seadusesätete alusel leiab ringkonnakohus, et kaebajale olid kõik võimalikud seadustega sätestatud kohustamiskaebuse esitamise tähtajad

1. septembriks 2015 möödunud.
2. Halduskohus andis kaebajale 06.05.
3. a määruse ja 18.05.
4. a kirjaga võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja ei esitanud kohtule taotlust kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, leides, et ta on õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja maa tagasisaamise teemal suhelnud Varstu vallaga alates
5. aastast ja kohtutega alates
6. aastast. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta alles
7. aastal pöördus Tartu Halduskohtule poole kaebusega Varstu valla kohustamiseks anda välja haldusakt rehihoone ja talli tagastamiseks, puudub võimalus kaebuse esitamisega hilinemise kohta seisukoha võtmiseks. Seega jättis halduskohus õigustatult M.S. kaebuse

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kaebaja määruskaebuses toodud asjaolud, et ta usaldas Varstu Vallavalitsuse ametniku kui vara üleandja selgitusi ja tegevusi või, et ta Tartu Halduskohtu esimehe vastuvõtul viibides esitas dokumente rehihoone tagasisaamiseks, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, et kui 01.11.
2. a Varstu Vallavalitsuse määruses ei olnud tagastatava varana kirjas rehihoonet ja talli, siis miks ta vaidlustas seda asjaolu alles
3. aastal. Samas on kaebaja määruskaebuses selgitanud, et 01.11.
4. a määruse lisas nr 1 on kirjas vara koosseis, mitte säilinud hooned. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi