KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-1

§ 1028alusel välja mõistmisele.

Töötaja töötas tööandja juures alates 20.04.2015 kuni 03.06.2015, st töösuhe kestis 45 päeva, millest töötaja oli haige 25 päeva ja töötas 18 päeva. Seega on töötaja päevatasu 96,60 eurot (1738,83 ÷ 18). Lähtudes TLS §-st 71 ja § 29 lg-st 8 on töötajal õigus saada puhkusetasu 3,45 päeva eest 333,27 eurot (96,6 × 3,45), mis kuulub tööandjalt väljamõistmisele. Tööandja on 05.10.2015 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tasutud töötasu ettemaksest osa tasaarvestanud puhkusetasu hüvitisega. Kuivõrd kohtus leidis tuvastamist, et tööandjal on nõue töötaja vastu, siis on tasaarvestus põhjendatud. Tasaarvestades tööandjalt töötaja kasuks väljamõistmisele kuuluva puhkusetasu 333,27 eurot töötajalt tööandja kasuks väljamõistmisele kuuluva 2414,12 euroga, tuleb töötajalt tööandja kasuks välja mõista enammakstud töötasu 2080,85 eurot ning jätta tööandjalt töötaja kasuks puhkusetasu välja mõistmata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. S.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. mai 2016 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega S.M.i hagi rahuldada täies ulatuses ja Working OÜ hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jääb arusaamatuks, millega on tõendatud töötaja poolt ettemaksu nõudmine ja tööandja poolt ettemaksu tasumine ning kokkulepitud tunnitasu 9 eurot neto. Maksekorralduse nr 677, millega tööandja tasus töötajale 3300 eurot, selgituseks on märgitud „palk, päevaraha“. Tööandja tasus 3300 eurot töötajale pärast seda, kui töötaja esitas 11.05.2015 tööandjale arvestuse teostatud tööde kohta, mille järgi peab tööandja maksma töötajale töötasu 4512 eurot neto. Kuni lepingu ülesütlemiseni puudusid tööandjal pretensioonid seoses esitatud tehtud tööde arvestustega. Seega arvestustest tulenevad mahud ja tariifid ongi poolte vahel kokkulepitud töötasu netos. Ei ole eluliselt usutav, et tööandja tasus 01.06.2015 ettemaksu rahaliste probleemidega töötajale, kes väidetavalt lahkus objektilt omavoliliselt 07.05.2015 ja tagasi ei tulnud. Töötaja lepingujärgne töökoht oli Soome Vabariik. Päevarahana tehtud väljamakseid tuleb käsitada palgatuluna olukorras, kus töölähetused ei ole tuvastatud; 2) on kohtupraktika aktsepteerinud seisukohta, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Seetõttu on tööandja kohustus põhjendada ja tõendada, millistel põhjustel on töötaja esitatud töötasu arvestus ebaõige. Maakohus nõustus ebaõigesti tööandja väitega, et suulise lepingu järgi pidi tööandja tasuma tunnitasu 11,18 eurot. Eeltoodust lähtuvalt tuleks tõendatuks lugeda töötaja 11.05.2015 esitatud töötasu arvestus, sest vastasel juhul on võimalik õiguste kuritarvitamine töötaja kahjuks; 3) alternatiivselt, kui nõustuda, et esineb alus VÕS §

§ 1028

lg 1 kohaldamiseks, siis jättis kohus ebaõigesti kohaldamata TLS § 43 lg-d 1 ja 2 ning § 44 lg 7. Töötaja töötas perioodil 20.04.–07.05.2015, st 13 tööpäeva jooksul 155,55 tundi, aga oleks pidanud töötama 104 tundi. TLS § 44 lg 7 järgi pidi tööandja 51,55 tunni ületunnitöö eest maksma 1,5-kordset töötasu; 4) ei ole selge, miks kohus lähtus tunnitasust 11,18 eurot. Töötaja on suurte kogemustega plaatija. Tööandja tunnistas, et töötaja töötas tema juures ka eelmisel aastal ja nõustus töötaja väitega, et tema saab ettevõttes kõige rohkem palka. Sellest tulenevalt peaks töötaja tunnitasu olema elamuehitusala kollektiivlepingu kohaselt 16,07 eurot ning sellega tuleks VÕS §

§ 1028lg 1 kohaldamisel arvestada.

4

1. Working OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei muuda formaalne eksimus maksekorralduse selgituses tehingu sisu, milleks oli töötasu ja töötasu ettemakse tasumine kooskõlas tööandja tunnitasu arvestusega. Kuna töötaja lahkus 07.05.2015 ootamatult töölt, eeldas tööandja, et tasudes töötajale väljateenitud töötasu ning töötaja soovitud töötasu ettemakse, õnnestub tal motiveerida töötajat naasma. Tööandja esitatud tõendid: tööajakaardi väljavõte, elamuehitusala palgakategooria alused, raamatupidamisarvestus (palgaleht) kinnitavad, et brutosumma 4152,95 eurot sisaldas 1738,83 eurot töötasu ja 2414,12 eurot töötasu ettemakset. Töötaja 11.05.2015 esitatud töötasu arvestus, milles sisaldusid tükitööarvestus, tunnitööarvestus, nõue laevapiletite ja tööriiete kompenseerimiseks ning veel „eelmise aasta jääk 500“ kogusummas 4512 eurot (neto), on alusetu ning tööandja jättis selle tähelepanuta; 2) oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille järgi kohustus tööandja tasuma töötajale tunnitasu 9 eurot neto (11,18 eurot bruto). Apellatsioonkaebuse väide, et poolte kokkuleppe kohaselt kohustus tööandja tasuma tükitöötasu 15 eur/m2 eest, on ebausutav. See on vastuolus töötaja enda esitatud tõenditega ja sellises ulatuses nõuet pole töötaja seni ka esitanud. Töötaja esitatud arvestus on segatöö arvestus, milles tükitöö kajastub summades 9–12 eur/m
2. Tööandja tagas töötajale elamispinna, tellis tööturvalisuskaardi ning tegi kõik toimingud selleks, et töötajal oleks võimalik alaliselt Soomes elada ja töötada. Sellises olukorras puudub majanduslik põhjendus tasuda erialase väljaõppeta töötajale enam, kui seda näeb ette riigis kehtinud alammäär. Vastasel korral oleks tööandjal olnud majanduslikult otstarbekam värvata tööle Soome kodanik, kellele poleks vaja olnud leida elamiskohta, vormistada dokumente jms. Apellant teenis ettevõttes suurimat töötasu, kuna tema töötundide arv oli kõigist suurem; 3) on apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud alternatiivne ületunnitöö tasunõue. Selle läbivaatamine ületaks apellatsioonimenetluse piire. Töötaja ei ole nõuet ka põhjendanud ega avaldanud nõude arvestuskäiku. Tööandja palub jätta kaebus selles osas läbi vaatamata. 4) esitas töötaja töövaidluskomisjonile puhkusehüvitise nõude 382,56 eurot. Töövaidluskomisjon mõistis omal algatusel välja puhkusehüvitise 842,80 eurot. Kohtule esitas töötaja hagi puhkusehüvitise 842,80 eurot saamiseks. Kuna TsMS § 376 lg 1 eeldab hagi muutmiseks tööandja nõusolekut, siis on see lubamatu ja töötaja saab tugineda üksnes 382,56 euro puhkusehüvitise nõudele. Töötaja tugines puhkusehüvitise arvestuse esitamisel maakohtus töövaidluskomisjoni arvestusele, mis ei kattu töötaja esitatud tööarvestusega. Kuna töötaja ei ole puhkusehüvitise nõuet põhjendanud, tuleb see jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
4. mai 2016 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
5. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud Working OÜ nõude täielikult, S.M.i nõude osaliselt ning tasaarvestuse tulemusena mõistnud S.M.ilt Working OÜ kasuks välja 2080,85 eurot.
6. Maakohus on õigesti leidnud, et pooltevahelise kokkuleppe alusel kohustus tööandja maksma töötajale töötasu tunnitasu alusel 9 eurot tunnis ning tunnitasu suurus 9 eurot tunnis (11,18 eurot bruto) oli kooskõlas Soome Vabariigis kehtiva elamuehitusala kollektiivlepingus 5 sätestatud tunnitasu miinimummääraga. Nimetatud pooltevahelist kokkulepet tõendab palgaleht ning selle alusel töötajale tehtud ülekanne. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtu otsusest ei nähtu tõendid, mille alusel maakohus tunnitasu suuruse kindlaks tegi. Töötaja tuginemine tema enda poolt 11.05.2015 koostatud arvestusele (tl 44) ei tõenda väidetavat kokkulepet töötasu maksmise kohta tükitöö alusel ning töötaja väide, et selle alusel tegi tööandja talle ülekande, on põhjendamatu. Märgitud arvestuses märgitud väidetav töötasu summa erineb tööandja palgalehel märgitud töötasu summast ning oluline on ka see, et töötaja seisukohad töötasu kokkulepete ja suuruse kohta ei ole järjekindlad. Apellatsioonkaebuses on töötaja väitnud, et kokkuleppe tükitöötasu suuruse osas oli 15 eurot ühe ruutmeetri eest, 11.05.2015 arvestuses on töötaja aga märkinud tükitöötasu suuruseks 2,5-13 eurot ühe ruutmeetri eest. Avalduses töövaidluskomisjonile (toimik nr 4-1/1501, lk 45) on töötaja märkinud, et tema kolme kuu keskmine töötasu oli 5943,60 eurot (kuutöötasu 1981,20 eurot), mis on olulisel määral erinev 11.05.2015 arvestuses märgitud töötasu suurusest. Eelneva alusel on põhjendatud ja tõenditega kooskõlas maakohtu järeldus, et palgalehel (toimik nr 4-1/1825, lk 33) avansi real märgitud summa 2414,12 eurot ei ole käsitletav väljateenitud töötasuna, vaid töötasu ettemaksena. Kuna töötaja pärast 07.05.2015 tööle ei naasnud, siis on tegemist õigusliku aluseta saaduga ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on ebaõige. See, et töötaja on töösuhte nõrgem pool, ei anna alust jätta rahuldamata tööandja põhjendatud nõuet.
7. Maakohtu 04.04.2016 istungil esitas töötaja esmakordselt väite, et kui esineb alus õigusliku aluseta saadud avansi tagasisaamiseks, siis tuleb töötamist üle tööaja normi 51,55 töötunni ulatuses (155,55 – 104 = 51,55) käsitleda ületunnitööna ja tasustada vastavalt TLS § 44 lg-s 7 ettenähtud korras. Tööandja vaidles töötaja väitele vastu ning kinnitas, et poolte vahel puudus kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. TLS § 44 lg 1 kohaselt on ületunnitöö tegemine võimalik vaid poolte kokkuleppel. Ringkonnakohus leiab, et töötaja töötasu nõue 51,55 töötunni eest 1,5 kordses määras väidetava kokkuleppe alusel on tõendamata. Töötaja väite ebausutavusele viitab muu hulgas see, et 2015 juulis töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ta ületunnitöö eest tasu ei nõudnud ning töötasu arvestusest (kuutöötasu 1981,20 eurot) see ei nähtunud. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastavalt TLS § 44 lg-le 6 hüvitatakse ületunnitöö eelduslikult vaba aja andmisega ning selle rahaliseks hüvitamiseks on vajalik pooltevaheline kokkulepe. Tõendamata on samuti töötaja väide, et ta on suurte kogemustega töötaja ning Soome Vabariigis kehtiva elamuehitusala kollektiivlepingu järgi peaks tema tunnitasu olema 16,07 eurot.
8. Kuigi apellatsioonkaebuses on vaidlustatud ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, s.o saamata jäänud puhkusetasu arvestust, puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused, miks maakohtu poolt kindlakstehtud saamata jäänud puhkusetasu suurus 333,27 eurot 3,45 päeva eest on ebaõige. Põhjendatud on tööandja seisukoht, et saamata jäänud puhkusetasu suurus 842,80 eurot ei nähtu ühestki töötaja poolt esitatud menetlusdokumendist ning töövaidluskomisjon on lähtunud ekslikult töötaja töötasust 4152,95 eurot.
9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel S.M.i kanda ning S.M. peab hüvitama Working OÜ põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seoses vastusega apellatsioonkaebusele. TsMS § 174 lg 3 kohaselt määrab ringkonnakohus kindlaks Working OÜ menetluskulude rahalise suuruse. 6 Ringkonnakohus leiab, et Working OÜ menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Taotluse kohaselt on Working OÜ esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku aega 4 tundi ja 40 minutit ning lähtudes õigusteenuse tunnihinnast 110 eurot palub esindaja hüvitada 513,33 eurot. Taotluses esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kuna vastuses apellatsioonkaebusele on korratud varasemas menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke seisukohti ning tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega, siis on põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 330 eurot (3x110 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja