lg 11 ja lg 4 p 9) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kostja II suhtes hagist loobumisega Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: North Expo Marketing OÜ (registrikood 12227387, asukoht Narva mnt 13, Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi (e-post legalia@legalia.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 tehtud lahendis leidnud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on
Kuna kostja 2 ei ole hagi nõude tunnustamiseks esitanud, siis tuleb lugeda, et kostja 2 on
Hageja palub kohtul hagist loobumise kostja 2 suhtes vastu võtta ja mõista kostjalt 2 välja menetluskulud, kuna kostja 2 on pärast hagi esitamist hageja nõude sisuliselt rahuldanud. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud tunnihinnaga 130 eurot 10 töötunni ja 15 minuti eest kokku summas 1332,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga.
) § 428 lg 1 p-le 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu alusel kohus võtab vastu hageja loobumise kostja 2 vastu esitatud nõudest ning lõpetab selles osas menetluse. Kostjaga 1 sõlmis hageja 19.01.2017 eelistungil kompromissi, mille kohus kinnitab eraldi määrusega. 8.
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning
lg 1 kohaselt tuleb kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 3 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 9.
lg 3 kohaselt vastutavad kostjad solidaarselt menetluskulude eest üksnes juhul, kui nad on solidaarvõlgnikud ning otsus tehakse nende kahjuks. Praegusel juhul on hageja esitanud ühes menetlusdokumendis (hagiavalduses) kaks eradi hagi kahe erineva kostja vastu. Kuigi mõlema kostja vastu on esitatud sama nõue ja samal alusel (Ersap OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõude tunnustamise nõue põhjusel, et kostjad esitasid nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväited), osalevad kostjad menetluses hageja suhtes iseseisvalt (
Seega ei vastuta kostjad hageja menetluskulude hüvitamise eest solidaarvõlgnikena, vaid osavõlgnikena võrdsetes osades. Hageja on oma menetluskulude nõuet vastavalt ka täpsustanud. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ja esindaja kulud 1332,50 eurot, kokku 1632,50 eurot, mille eest kostjad osavõlgnikena vastutavad võrdsetes osades kumbki 50% ulatuses ehk summas 816,25 eurot. 10. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega seoses kohus käsitleb esmalt hagi hinda ja hagi esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu. Kohus on hagi menetlusse võtmisel ekslikult lähtunud hageja näidatud hagihinnast 3500 € ning lugenud sellelt tasutava riigilõivu suuruseks 300 €.
lg-te 1 ja 4 kohaselt kohus võib tsiviilasja hinna ise määrata, kui leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele, ning tsiviilasja hinda võib kohus muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 11. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal, kelle nõuet, selle rahuldamisjärgu või nõuet tagavat pandiõigust nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks kohtusse. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või 3
sätestatud olukordadega, kus hagihinna arvestamisel liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (praegusel juhul ei ole tegemist ühes hagis sisalduvate erinevate nõuetega, vaid ühes menetlusdokumendis (hagiavalduses) on esitatud kaks erinevat hagi). Kohus määrab tsiviilasja hinna kummagi kostja vastu esitatud nõudele eraldi:
lg 11 ja lg 4 p 9 järgi on pankrotihalduri vastu esitatud nõude hinnaks on 3500 eurot ja Eesti Vabariigi vastu esitatud nõude hinnaks 3500 eurot. 12. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot.
lg 1 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selles asjas riigilõivu 2 x 300 eurot (kummagi kostja vastu esitatud nõudelt 300 €). Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 300 € võrra vähem. Kuna kohus on mõlema kostja vastu esitatud nõuded siiski menetlusse võtnud, arvestab kohus
lg 2 sätestatust lähtudes kummagi nõude eest tasutuks 150 eurot ehk kummagi nõude puhul on riigilõivu vähem tasutud 150 eurot. See mõjutab menetluskulude kindlaksmääramist ja hageja riigilõivu tagastamise taotlusi. 13.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile või mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Praeguses asjas hagi esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustus ega selle suurus ei ole seotud sellega, et asjas on kostjaks Eesti Vabariik. Seega on hagejal kohustus tasuda Eesti Vabariigi vastu esitatud hagilt täiendavalt riigilõivu 150 eurot. Samas on hageja taotlenud
Kohus leiab, et lisaks
lg 2 punktides 1-3 sätestatud tingimustele on poole riigilõivu tagastamise õiguse tekkimise eelduseks, et riigilõivu on tasutud nõutavas suuruses. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem, saab vähemtasutud riigilõivu osa tasumise nõude ja ½ riigilõivu tagastamise nõude tasaarvestada. Eeltoodu alusel kohus mõistab hagejalt riigituludesse välja kostja 2 vastu esitatud nõudelt puuduva riigilõivu 150 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestab selle hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks summas 150 eurot. VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestatavad nõuded kattuvas ulatuses, seega hagejal ei tule reaalselt tasuda täiendavat riigilõivu, kuid hagejale ei maksta ka poolt riigilõivu tagasi. Kohus loeb tasaarvestusega vastastikused nõuded lõppenuks. 14. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskuludeks kostja 2 Eesti Vabariigi vastu esitatud nõudega seotud osas tasutud riigilõiv 150 eurot ja esindaja kuludest 50% ehk 666,25 eurot.
lg-te 4 ja 5 alusel jäävad hagist loobumise korral menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kohus nõustub selles osas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2016 määrusele 3-2-1-182-15 tugineva hageja seisukohaga, et praegusel juhul tuleb lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et nõude rahuldamisena tuleb siin käsitleda hagiga taotletud eesmärgi saavutamist kostja mistahes tegevuse tõttu. Hageja eesmärgiks tuvastushagi esitamisel on see, et tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses tunnustataks ning et ta saaks hiljem oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Ka kostja 2 enda nõuet pankrotimenetluses ei tunnustatud ning kostja 2 hagi nõude tunnustamiseks jäeti menetlusse võtmata ja tagastati.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistb kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav asvokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaat ning kostja 2 on kohustatud hüvitama hageja esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus leiab, et asja sisu ning esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on esindaja ajakulu õigusabi osutamisel kokku 10 tundi ja 15 minutit põhjendatud ja vajalik. Tunnitasumäär 120 eurot on kohtupraktikas tunnustatud mõistlik määr. Hageja kulude summa on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.