Obsah (4)

§ 120§ 121§ 45§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-14 Kohtuasi J.R. kaebus Viru Vangla 03.11.2016 vastuse nr 610/292

§ 120

lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebusest nähtuvalt pole kaebaja rahul sellega, et peab vanglateenistuse ametnike korraldusel voodiriiete viimiseks ja toomiseks kartserikambrist väljuma ning tahab kohustamisnõude abil saada tõendeid talle niisuguse tegevuse tõttu põhjustatud kannatuste ja oma terviseseisundi kinnituseks. Tuvastamisnõude juurde esitatud väited kinnitavad soove valmistada ette tulevast mittevaralise kahju hüvitamise kaebust ning hoida tulevikus ära samasuguse käitumise kordumist enda suhtes. Seega on vaja lahendada küsimus, kas niisugused nõuded on lubatud või tuleb kaebus tagastada.

1. VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetavaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil üksnes vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. VSkE § 8 lg-s 1 sätestatu kohaselt ei pea kinnipeetav viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastatava tegevusega ning võib liikuda oma osakonna piires väljaspool kambrit ainult kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. VangS § 651 lg-s 3 ja VsKE § 8 lg-s 4 sätestatust tulenevalt pole kartseris oleval kinnipeetaval küll eelnimetatud õigusi, kuid vastav keeld laieneb vaid ta enda tahtest tulenevale liikumisele kodukorras selleks ette nähtud vabal ajal ega tähenda seda, et vanglateenistuse ametnik ei saaks anda vajaduse korral talle korraldust kambrist väljumiseks vabas õhus toimuvast jalutuskäigust erineval ajal või teda kambrist üldse välja lubada. Käesoleval juhul on kaebajale antud korraldused väljuda kambrist seoses voorivarustuse ära andmise ja kättesaamisega. Kuna VsKE § 7 lg 4 p-st 1 tulenevalt ei ole magamisase kartseris päevasel ajal lubatud, tuleb kartseris viibival kinnipeetaval igal hommikul voodivarustus ära anda ja õhtul tagasi võtta ning sellel eesmärgil kartserikambrist väljumiseks antud korraldust pole mingit põhjust seadusevastaseks pidada.
2. Kohustamisnõudes kaebaja poolt soovitu on oma sisult terviseprobleemide ja neist tulenevate kannatuste olemasolu kinnitavate tõendite tagamise taotlus. HMS § 5 lg-st 1 ja §-st 6 tulenevalt on haldusorganil küll uurimispõhimõttest tulenev kohustus välja selgitada menetletava asja jaoks olulise tähendusega asjaolud ja koguda selleks tõendeid, kuid seejuures on tal nii menetlustoimingu vormi kui üksikasjade üle otsustamisel ka laia ulatusega kaalutlusõigus. Vaideotsuses sisalduva kohaselt ei peetud kaebaja terviseseisundi tõendamisel asjakohasteks mitte videosalvestistelt nähtuda võivat, vaid tema ravidokumentidesse tehtud kandeid. Kuna vastava seisukohaga saab igati nõustuda, ei ole mingit alust selleks, et pidada salvestiste säilitamisest keeldumist õigusvastaseks. Siinkohal omab määravat tähendust hoopis see, et kohtu järelepärimise peale vastustajalt saadud andmetel on käesolevaks ajaks säilinud üksnes nende kuupäevade salvestised, millised loeti üles 03.11.2016 vastuses nr 6-10/29203-2 ning teisi kaebaja taotluses nõutud salvestisi pole enam olemas. Seetõttu ei ole kuidagi võimalik teha vastustajale kaebaja poolt soovitud ettekirjutust ning kaebuse sellel osal puuduvad vähimadki edulootused. 6.

§ 45

lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja tuvastamisnõude esitamise õigust väga olulisel määral piiranud, sest niisuguse nõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toimingut olematuks. Seetõttu ei saa selle abil üldreeglina oma rikutud õigusi ka taastada ega muul viisil tõhusalt kaitsta. Nõue on lubatud vaid juhtudel, kui see annab kaebajale reaalse õigusliku kasu ja õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid või sellise haldusakti või toimingu vaidlustamiseks, millega võidi tekitada kahju ning tulevast hüvitamisnõuet pole põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Soov distsiplineerida vastustajat tähendab preventiivsel huvil rajaneva tuvastamisnõude esitamist. Seejuures on kaebaja aga jätnud tähelepanuta, et üksnes hüpoteetilised väited tulevase õiguste rikkumise võimalikkuse kohta ei saa olla niisugusel eesmärgil esitatava nõude piisavaks aluseks. Vastav huvi saab põhjendatud olla vaid olukorras, kus on tõsiseltvõetav ja reaalne oht, et isiku õigusi rikkuv tegevus võib korduda ning tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks edaspidi sellist tegevust ära hoida. Arvestades kaebaja viidet 01.02.2017 toimuvale vangistusest vabanemisele, on sellise eesmärgi saavutamine tuvastamisnõude rahuldamise abil aga äärmiselt vähetõenäoline.

1. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on ära toodud RVastS § 7 lg-s
2. Varalise ja mittevaralise kahju rahas hüvitamise täpsem kord on kehtestatud RVastS § 8 lg-st 1 ja § 9 lg-s
3. Neis sätestatust tulenevalt saab kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamine toimuda vaid siis, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Kaebaja pole märkinud, millist kahju ta silmas peab, kuid osundamine terviseprobleemidele ja tuvastamisnõude esitamise põhjenduse juures olev viide vaidlustatud tegevuse väärikust alandavale iseloomule viitavad väärikuse alandamisest ja tervise kahjustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusele. VangS § 4’ lg 1 kohustab kohtlema kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevast rohkem kannatusi või ebameeldivusi. Kohustus kanda iga päeva hommikul ja õhtul oma voodivarustust ei pruugi kinnipeetavale meeldida ning võib talle ka pahameelt, nördimust ja muid sarnaseid vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid mitte igasugust ebamugavust, ei ole veel põhjust mõista tema põhiõiguste ja vabaduste rikkumise või väärikuse alandamisena. Rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise saavad need kaasa tuua üksnes siis, kui kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine ja ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt mõistlikkuse piire. Käesolevas kaebuses kirjeldatu puhul pole kindlasti tegemist niisugust piiri ületavate kannatustega ning seda olenemata vastustaja tegevusele antavast õiguslikust hinnangust. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole alust pidada kaebajale antud korraldusi ega tema poolt soovitud ulatuses videosalvestiste säilitamisest keeldumist õigusvastasteks. Seetõttu ei saanud vastav tegevus kaasa tuua väärikuse alandamisega seotud mittevaralise kahju tekkimist ega anna alust selle hüvitamise soovile tugineva tuvastamiskaebuse esitamiseks.
4. Tuvastamisnõude esitamise alust ei anna ka kaebaja tervisega seonduv. Kaebuses on ta väitnud, et 18.08.2016 toimunud õnnetuse tõttu oli liikumine raskendatud, mistõttu põhjustas voodivarustuse kandmine kannatusi. Kohtu algatusel toimikusse võetud tervisekaardi väljavõtte kohaselt on nimetatud kuupäeval tehtud kannetesse küll märgitud kurtmine valu üle vasaku põlve piirkonnas, kuid lisatud ka võimalus, et terviseprobleemide üle kaebamine on seotud hiljuti teatavaks tehtud tööle määramisega. 05.09.2016 ja 06.09.2016 kanded kinnitavad, et uuring on näidanud vaid mõõduka artroosi olemasolu. 28.10.2016 kandest nähtub aga, et vanglateenistuse ametnik on arstilt uurinud kaebaja võimekust voodiriideid kanda ja iseseisvalt liikuda ning saanud vastuseks, et tal ei esine iseseisvat liikumist takistavaid traumasid, diagnoositud on vaid ealised artrootilised muutused liigestes ja psühhiaatrilised probleemid, kuid vastavatest ravimitest on ta keeldunud. 24.11.2016 on arst teinud tervisekaarti kande, et kaebaja on võimeline tegema kergemaid majandustöid ning liigub abivahendi ja lonkamiseta. Liikumise ja voodivarustuse kandmise probleeme ei nähtu ka järgmistest kannetest. Pole eluliselt usutav, et vangla tervishoiutöötajad ei tea, kui raske on kartseris viibiva kinnipeetava voodivarustus ja kui kaugele tuleb tal seda kanda ega oska hinnata tema võimalusi sellega hakkama saada. Samuti pole tõsiselt võetavat alust arvata, et tervishoiutöötajad kannavad kinnipeetavate tervisekaartidesse tõele mittevastavaid andmeid ning väljastavad ebaõigeid arvamusi või tõendeid.
5. Lisaks kõigele muule pole kaebaja rahul ka sellega, et tema vaie jäeti tuvastamisnõude osas läbi vaatamata väites, et on esitanud hoopis kehtetuks tunnistamise nõude. Tema 27.11.2016 vaides on niisugune nõue kohustamisnõude juures tõest olemas. See aga pole veel küllaldaseks aluseks, et kaebuse vastav osa menetlusse võtta, sest vaide vastavat osa ei jäetud läbi vaatamata mitte põhjusel, et seda käsitleti 03.11.2016 otsuse peale esitatud tuvastamisnõudena, vaid seetõttu, et vaiet ei peetud HMS § 72 lg-tele 1 ja 3 tuginedes lubatuks selles käsitletud 09.10.2016 taotluses oleva korralduste tühisuse kindlakstegemise nõude lubamatuse tõttu. Nimetatud sätted näevad ette, et vaidemenetluse korras võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist selle andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks ning võimaldavad ka viivituse, tegevusetuse, taandamisest keeldumise ja haldusakti andmise taotluse tagastamise vaidlustamist. Kaebaja ühtegi nimetatud nõuetest oma taotluse ei esitanud vaid nõudis üksnes talle antud korralduste tühisuse kindlakstegemist. 10.

§ 77lg 1 ja § 79 lg 1 p 2 ning Ts

KMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole selle kaitsmise huvist suurem. Käesolevas asjas on kohus võtnud omal algatusel teise asja materjalidest toimikusse väljavõtte kaebaja tervisekaardist. Kuna nimetatud dokumendis on kajastatud tema eraelulised andmed, mille avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada. 11. Eeltoodud järeldustel on nii kaebaja kohustamisnõue kui kõik tema tuvastamisnõuded ilmselgelt perspektiivitud. Seetõttu ei pea kohus kaebust menetlema ja võib selle

§ 121lg 2 p-s 1 nimetatud alusel täies ulatuses tagastada.

Kaebuse tagastamise tõttu jäävad mõlemad selles sisalduvad menetlusabi taotlused läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane