← Eesti

1-17-35/5

Obsah (9)§ 424§ 68§ 65§ 74§ 69§ 75§ 50§ 83§ 85

Kriminaalasi nr. 1-17-35 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 03. jaanuar 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kaitsja advokaat Anu Pärt

§ 424

järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Lauri Lepa, IK 38907146532; sünniaeg:

  1. juuli
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: vallaline, ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Lauri Lepa

§ 424järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Lauri Lepa eelvangistus 02. – 03. jaanuar 2017. a, s.o kaks

(2)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist
(11)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lauri Lepale Tartu Maakohtu 10.

märtsi 2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-16-1973 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie

(5)kuu kahekümne kaheksa
(28)päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks
(1)aasta viis
(5)kuud kakskümmend kuus
(26)päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada Lauri Lepale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb viissada kolmkümmend kuus

(536)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha kahe

(2)aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Lauri Lepa kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Lauri Lepale üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Lauri Lepale üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus osaleda liiklusalases sotsiaalprogrammis. Lisakohustuse täitmise korral lugeda Lauri Lepa üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne

(30)tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Lauri Lepa Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Lauri Lepalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)aastaks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Lauri Lepa kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Lauri Lepale kuuluv sõiduk Audi A4 registreerimismärgiga XXX (VIN-kood: XXX), mis asub tasulises parklas aadressil Tartu, Tähe 106a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Lauri Lepalt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada viiskümmend kaks

(352)eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks
(72)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Lauri Lepal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700000462. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ja kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Tartu Maavalitsusele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Lauri Lepat süüdistatakse selles, et tema juhtis 02. jaanuaril 2017. a kella 00.38 paiku Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandi alevikus Aia tänaval mootorsõidukit Audi reg nr XXX, olles alkoholijoobes, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 1,25 mg/l kohta. Sellega pani Lauri Lepa toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Lauri Lepale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva (02.

–

  1. jaanuar
  2. a) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Lauri Lepale Tartu Maakohtu 10.

märtsi 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3, 4 alusel asendada mõistetav vangistus 536 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Lauri Lepa kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Lauri Lepat katseajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Lauri Lepat osalema liiklusalases sotsiaalprogrammis.

§ 69

lg 4 alusel lugeda üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Lisaks taotleb prokurör kokkuleppes konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Lauri Lepale kuuluv mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga XXX (VIN XXX), mis asub Tartus Tähe 106a tasulises parklas. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Lauri Lepale tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Lauri Lepa tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti on põhjendatud kokkuleppe kohaselt konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel Lauri Lepalt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga 769TLZ.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-3707 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda

§ 424kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud Lauri Lepa poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast tegevust jätkanud, pannes käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva teo seejuures toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas Lauri Lepa mootorsõidukit Audi A4 reg. nr. XXX, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmetel talle. Nimetatud sõidukiga on toime pandud ka tema eelmine kuritegu, mille eest teda karistati 10.märtsi 2016.a kohtuotsusega nr. 1-16-1973. Kohus leiab, et kuna nimetatud autot on Lauri Lepa korduvalt kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada Lauri Lepale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Lauri Lepalt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega ning KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja määramisega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava selgitusi kohtuistungil on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud määrata süüdistatavale menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.