Obsah (8)

§ 121§ 113§ 64§ 65§ 68§ 57§ 58§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3591 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika K

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. juuni 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Aivar Reinupi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Aivar Reinup isikukood 36112050263; ei tööta; kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimane mõistetud Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2014 otsusega

§ 121järgi; tõkend vahistamine, kinnipeetud alates 6.

veebruarist 2016 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu
2. juuni 2016 otsus osaliselt, s.o Aivar Reinupile

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuste ning § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. 2. Nimetatud osas teha uus otsus, millega: 2.1. Mõista Aivar Reinupile

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

2.2. Mõista Aivar Reinupile

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

2.3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Aivar Reinupile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. 2.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 2 aastat 6 kuud, ja mõista Aivar Reinupile kuritegude kogumis lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust. 2.
2. Suurendada

§ 65lg 2 alusel Aivar Reinupile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 9.

oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust, võrra ja mõista Aivar Reinupile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. 2.6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Aivar Reinupi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise algusajaks tema kinnipidamise aeg, s.o

1. veebruar
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. Apellatsioon rahuldada.
5. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot, vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt süüdistatavale Aivar Reinupile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Aivar Reinupil apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu 288 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
7. septembril 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
8. septembrist
9. Maakohtu otsus
10. Tartu Maakohtu
11. juuni 2016 otsusega tunnistati Aivar Reinup süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 8 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A. Reinupile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 6-aastase vangistuseni.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 9.

oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti A. Reinupi liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati A.

Reinupi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti isiku kinnipidamise alguseks 6. veebruar 2016. 2. A. Reinup mõisteti

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi süüdi selles, et olles varasemalt karistatud

§ 121järgi, tungis ta 6.

veebruari 2016 õhtul XXX (oma elukohas) kallale toolil istunud 79-aastasele raske puudega oma isale E.R. ile. A. Reinup haaras isa poolt käimiseks kasutatava tugikepi ja lõi sellega vähemalt kolmel korral E.R. it ülakeha piirkonda. Löömisega tekitas 2 süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustused: nahaalused verevalumid vasakus õlevarres ja parema küünarvarre piirkonnas. 3.

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõisteti A.

Reinup süüdi selles, et

1. veebruari 2016 õhtul kella 18.17-18.23 vahelisel ajal järgnes ta oma elukohas eelnevast tülist tekkinud vihahoos tapmise eesmärgil E.R. ile, kes helistas õigusrikkumise lõpetamiseks abisaamiseks häirekeskusesse, ning põhjustas kannatanule eluohtliku vigastuse. A. Reinup lõi E.R. ile selja tagant noaga selja piirkonda ning tekitas talle kolm torke-lõikehaava. Vähemalt üks haav tungis vasakusse rinnaõõnde ning vigastas kopsu. Vigastuste tagajärjel tekkis vasakpoolne veriõhrkrind ja nahaalune õhkemfüseem rindkerepiirkonnas. Tegu jäi lõpule viimata ja tagajärg saabumata õigeaegse meditsiinilise abi tõttu ehk A. Reinupist mitteoleneval põhjusel.
2. Maakohus luges A. Reinupi süü kogu talle esitatud süüdistuses tõendatuks ning leidis, et kehalise väärkohtlemise pani isik toime otsese ja tapmiskatse vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.
3. Kohus pidas A. Reinupi süüd kuritegude toimepanemisel keskmisest suuremaks. Kannatanuks oli süüdistatava kõrges eas ja raske puudega isa. E.R. ei alustanud konflikti. A. Reinup oli koju jõudes agressiivne ning elas viha välja oma vanemate peal. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt ja tugeva jõuga tugikepiga. Samuti tuleb arvestada A. Reinupi teojärgset käitumist. Pärast korraks rahunemist jätkas süüdistatav E.R. i suhtes veelgi jõhkrama vägivalla kasutamist. Kannatanu soovis helistada politseisse ning A. Reinup reageeris sellele veelgi suurema vägivallaga. Noaga ründamine oli E.R. i jaoks ootamatu ning tal puudus võimalus ennast kaitsta. Pärast noaga ründamist jättis A. Reinup isa maha lamama ja lahkus sündmuskohalt. E.R. sai meditsiinilist abi õigeaegselt ainult tänu sellele, et suutis ise Häirekeskusesse helistada. Samas arvestas kohus, et tapmine jäi katse staadiumisse ning E.R. on saadud vigastustest tervevenud.
4. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sealjuures ei lugenud kohus kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p-des 3 ja 9 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust ega leppimist kannatanuga.

Kohtuistungil ilmnes, et A. Reinup ei ole ilmselgelt teadvustanud toimepandud kuritegusid ning ta näeb süüd vanematel. Süüdistatav kasutab oma tahtmise saamiseks ähvardusi enesetapuks ning tekitab oma vanemates kahju- ja süütunnet. Sellistel tingimustel leppimist ei saa pidada vabatahtlikuks ega aksepteeritavaks. A. Reinup väljendas küll kohtueelses menetluses sõnalist kahetsust, kuid kohtuistungil süüdistatav kahetsust ei tundnud. Kahetsust ei tulene ka A. Reinupi kohtus antud ütlustest, kus ta järjepidevalt oma teguviisi õigustab. Karistust raskendava asjaoluna tuleb arvestada

§ 58p-des 3 ja 4 märgitud asjaolusid.

E.R. on kõrges eas ning A. Reinupi pereliige.

1. Karistuse mõistmisel võttis kohus veel arvesse, et A. Reinupit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh oma ema ja isa suhtes vägivalla kasutamise eest. Talle määrati Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuselt tingimise ennetähtaegselt vabastamisel kohustus läbida alkoholivastane ravi ja keeld tarvitada alkoholi. A. Reinup on minevikus korduvalt oma vanemate suhtes agressiivselt käitunud ning tema vägivaldsus suureneb järjepidevalt. Süüdistataval on alkoholisõltuvus ning ta rikkus kohtumäärusega pandud kohustusi ning jätkas siiski alkoholi tarvitamist ega läbinud vajalikku ravi. Maakohus arvestas ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. A. Reinup on järjepidevalt jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ning tema ohtlikkus on järjest suurenenud. Kannatanuks on järjepidevalt E.R. . Korduvkurjategijatele mõistetavad karistused peavad olema piisavalt ranged. Esitatud apellatsioon ja kannatanu kirjalik seisukoht 3
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Reinupi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub tühistada Tartu Maakohtu
4. juuni 2016 otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb selles osas uue otsuse tegemist, millega vähendatakse A. Reinupi karistust lähtudes süü suurusest ja arvestades kergendavaid ning muid apellatsioonis esitatud asjaolusid.
5. Apellatsiooni kohaselt tuleb

§ 121

järgi süü suuruse hindamisel lähtuda kasutatud vägivalla asjaoludest ning teo tagajärgedest. A. Reinup tegi äkkvihahoos oma isa pihta kolm lööki kergmetallist tugikepiga ning tõsisemaid tagajärgi see ei põhjustanud. Kaitsja peab sellise teo eest mõistetud kolmeaastast vangistust liiga rangeks ning leiab, et kohus lähtus pigem emotsioonidest, mitte isiku süüst. 10.

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi on A.

Reinupit karistatud võrdväärselt lõpuleviidud tapmisega. Kohus on vaid paljasõnaliselt maininud, et arvestab teo jäämist katsestaadiumisse. Süüdistatav sooritas kolm noahoopi, millest eluohtliku tagajärje põhjustas üks hoop. A. Reinupil oleks olnud võimalik E.R. i löömist noaga jätkata, kui ta oleks isa surma tahtnud. Sellest vaatenurgast lähtubki süüdistatava väide, et ta ei soovinud kannatanu surma. Seda asjaolu ei ole kohus arvestanud. Lisaks on oluline, et E.R. il ei tekkinud noalöökide tagajärjel tüsistusi. Eeltoodut arvestades tulnuks A. Reinupile mõista

§ 25lg 6 ja § 60 kohaselt kergem karistus.

11. Maakohus jättis kergendava asjaoluna arvestamata

§ 57lg 1 p-s 3 toodud puhtsüdamliku kahetsuse.

Kuigi E.R. il on raske puue, on ka A. Reinupil 80% ulatuses töövõime kaotus. Süüdistataval on diagnoositud traumajärgne ajukahjustuse sündroom ja alkoholi tarvitamisest tingitud residuaalne või hiline psüühikahäire. Sellised diagnoosid puutuvad otseselt A. Reinupi antud ütlustesse ning selgitavad, miks on need mingis ulatuses ajas muutunud ja on ennast õigustavad. Puhtsüdamliku kahetsuse seisukohalt on ikkagi kõige olulisem, et süüdistatav tunnistab kõiki tegusid ega soovi neid vaidlustada. Lisaks on A. Reinup avaldanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil puhtsüdamlikku kahetsust (kohtuistungi protokoll lk 3). 12. Põhjendamatult on jäetud arvestamata

§ 57lg 1 p 9 mõttes kannatanuga leppimine.

Kohus noppis A. Reinupi ütlustest välja suvalisi fragmente ja andis neile iseseisva tähenduse. Kohtuistungi protokollis on nii E.R. kui A. Reinup korduvalt väljendanud leppimist. 13.

§ 57lg 2 ja Kr

MS § 38 lg 1 p 9 võimaldavad kannatanul anda süüdistatava karistuse osas oma arvamuse. E.R. on terve menetluse aja soovinud, et pojale ei mõistetaks väga pikaajalist vangistust, kuid kohus ei ole sellega mingil viisil arvestanud.

1. E.R. on avaldanud, et talle ei ole kunagi selgitatud KrMS § -st 71 tulenevat õigust ütluste andmisest keelduda. Kannatanu selline väide on kaitsja jaoks usutav, kuivõrd E.R. ei ole algusest peale soovinud poja karistamist. Õiguste tutvustamise kohta on kannatanult küll allkiri võetud, kuid nende sisu E.R. ile ei selgitatud. Kannatanu esimene ülekuulamine toimus 1,5 päeva pärast noavigastust haiglapalatis 38 minuti jooksul. Apellatsiooni kohaselt ei ole eluliselt usutav, et vanale ja vigastatud inimesele suudeti selle aja jooksul mh selgitada ka kannatanu õiguste sisu.
2. Tartu Ringkonnakohtule esitas kirjaliku seisukoha ka E.R. , kes taotleb Tartu Maakohtu
3. juuni 2016 otsuse tühistamist A. Reinupile mõistetud karistuse osas. Kannatanu soovib, et süüdistatava karistus piirduks juba ärakantud karistusajaga. E.R. kahetseb, et helistas pojaga tekkinud tüli käigus Häirekeskusesse ning leiab, et tüli lõpus toimunu on täielikult tema süü. Poeg ei oleks E.R. it noaga löönud, kui kannatanu ei oleks helistama läinud. E.R. kinnitab, et ülekuulamistel ei selgitatud talle, et tal on õigus ütluste andmisest keelduda. A. Reinupile mõisteti kogumis väga range karistus ning kohus jättis arvestamata kannatanu soovi mitte mõista pikaajalist karistust. E.R. i tervis on praeguseks täiesti korras, kuid kannatanu ja tema abikaasa vajavad kodus poja abi. Kannatanu esitas enda tervenemise kohta ka perearsti tõendi. 4 Samuti esitas ta tõendid enda ja abikaasa raske puude kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning võtnud arvesse apellatsioonis ja kannatanu kirjalikus seisukohas esitatud argumente, tühistab Tartu Maakohtu
5. juuni 2016 otsuse A. Reinupile mõistetud karistuste osas. Kohtukolleegium nõustub, et süüdistatavale mõistetud karistust tuleb vähendada. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. 17.

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi mõisteti A.

Reinupile karistuseks 3 aastat vangistust, s.o karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on põhjendatult märkinud, et korduv vägivaldne käitumine oma kõrges vanuses isa suhtes väärib tugevat hukkamõistu. Samas on kaitsja õigesti toonud esile, et muud kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole kuigivõrd rasked. E.R. il ei tekkinud kepihoopide tagajärjel suuremaid vigastusi. Seega ei saanud rakendatav jõud olla ülemäära tugev, nagu leidis maakohus. Lisaks ei löönud A. Reinup kannatanut elutähtsatesse piirkondadesse. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus erinevalt maakohtust A. Reinupi süüd E.R. i kehalises väärkohtlemises keskmisest suuremaks. 18. A. Reinupi teos esinevad karistust raskendavate asjaoludena

§ 58lg 1 p-de 3 ja 4 järgi kuriteo toimepanemine kõrges eas pereliikme suhtes.

Maakohus ei arvestanud karistust kergendavate asjaoludena

§ 57lg 1 p-de 3 ja 9 järgi puhtsüdamlikku kahetsust ega leppimist kannatanuga.

A. Reinup on kohtumenetluses oma süüd tunnistanud ning avaldanud isa suhtes toime pandud kuritegude osas kahetsust (lk 180). Nimetatud asjaolu on maakohus jätnud arvestamata. Kuigi A. Reinupi ütlused on kohati ennast õigustavad, ei tähenda see koheselt, et isik oma teguviisi ei kahetseks. Süüdistataval on ekspertiisiakti kohaselt isiksusening käitumise muutused, mis ringkonnakohtu hinnangul osaliselt põhjendavad ka A. Reinupi kohati ebastabiilset käitumist ning asjakohatuid väljaütlemisi kohtuistungil. Süü täielik tunnistamine ning korduvalt väljendatud kahetsus lubavad aga puhtsüdamlikku kahetsust siiski karistust kergendava asjaoluna arvestada. Lisaks on süüdistatav väljendanud kahetsust ka kohtueelses menetluses antud ütlustes ning vestluse käigus eksperdiga. Samuti nõustub kohus kaitsjaga, et karistust kergendava asjaoluna tuleks arvestada kannatanuga leppimist. E.R. on nii maa- kui ringkonnakohtus selgitanud, et on pojaga ära leppinud. Ta soovib, et suhted A. Reinupiga paraneksid ega soovi, et süüdistatavale mõistetaks pikaajaline vangistus. A. Reinup on oma tegusid tunnistanud ja kahetsenud ning kannatanu on korduvalt väljendanud soovi leppida. Kohtukolleegium ei leia, et teatavad pinged perekonna sisesuhetes välistavad käesolevas asjas leppimise kui kergendava asjaolu arvestamise. 19. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades mõistab ringkonnakohus A. Reinupile karistuse

§ 121lg 2 keskmises määras, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust.

20.

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõisteti A.

Reinupile karistuseks 8 aastat vangistust, mida ka kohtukolleegium peab arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid liiga karmiks karistuseks. Süüdistatav lõi E.R. it kolmel korral noaga rindkere piirkonda ning põhjustas eluohtliku vigastuse. Kannatanu surm jäi saabumata, sest E.R. ile osutati õigeaegselt vajalikku arstiabi. Praeguseks on E.R. enda sõnul täielikult paranenud ning vigastustega seoses ei ole tüsistusi. Kuigi A. Reinup pani korduva vägivaldse kuriteo toime oma kõrges vanuses pereliikme suhtes, keda ta oli varasemalt kepiga peksnud, ei pea ringkonnakohus siiski A. Reinupi süüd keskmisest suuremaks. A. Reinup pani kuriteo toime kaudse tahtlusega ning vägivallateo teopilt ei anna märku, et süüdistatav oleks soovinud E.R. i surma. Kaitsja on õigesti välja toonud, et pärast esialgse viha möödumist, s.o pärast kolme noahoopi, süüdistatav lõpetas vägivalla kasutamise ja lahkus. A. Reinup kuulis, et isa kutsus endale abi. Lisaks rääkis süüdistatav kuriteo toimepanemisest vahetult nii oma naisele kui ka emale Aime Reinupile. Seega ei ole 5 A. Reinup algusest peale oma tegu varjanud. Ta on ka menetluse jooksul andnud suhteliselt ühetaolisi ütlusi kuriteo toimepanemise kohta. Kuigi maakohus on sõnaliselt märkinud, et arvestab teo jäämist katsestaadiumisse, siis mõistetud karistus sellele ei osuta. 21. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude osas on olukord sama, mis

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul (vt p 18).

Kuriteo toimepanemise ja karistust kergendavad asjaolud ei võimalda mõista A. Reinupile tapmise katse eest karistust oluliselt üle sanktsiooni minimaalse piiri. Pidades aga silmas ka karistuse preventiivseid eesmärke ja süüdistatava korduvaid karistusi ning kuritegude toimpanemist katseajal ei ole võimalik kohaldada A. Reinupi puhul

§ 25lg 6 ja § 60 kohaselt veelgi kergemat karistust.

Samadel põhjustel ei saa arvestada ka E.R. i palvega süüdistatav osaliselt karistuse kandmisest vabastada. 22. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades mõistab ringkonnakohus A. Reinupile

§ 113lg 1 § 25 lg 2 järgi karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

23. A. Reinupi liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistab kohtukolleegium 7 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatakse seda 5 aastani. Arvestades kuritegude toimepanemist Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2014 otsusega määratud katseajal tuleb A. Reinupile

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda 6.

veebruar 2016, mil isik peeti kahtlustatavana kinni.

1. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja ja kannatanuga, et E.R. i ülekuulamisel kohtueelses menetluses on rikutud menetlusõigust. Kannatanu E.R. kuulati üle
2. veebruaril 2016 ajavahemikus kell 09.42-10.
3. E.R. on andnud allkirja selle kohta, et talle on tutvustatud kannatanu õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu. Kannatanu ütlused algavad lausega, et ta mõistab, et ütluste andmine võib A. Reinupi olukorda halvendada. Seega mõistis E.R. selgelt, mis on ütluste andmise tagajärg. Arvestades, et kannatanu ülekuulamise protokoll on küllaltki lühike, siis on täiesti usutav, et ülekuulamise aja jooksul jõudis menetleja kannatanule tema õigusi põhjalikult selgitada. Järgmine ülekuulamine toimus
4. veebruaril 2016, mil E.R. on taaskord allkirjaga kinnitanud õiguste ja kohustuste tutvustamist. Sellel juhul on kannatanu ülekuulamise protokollis eraldi andnud ka allkirja selle kohta, et uurija on täiendavalt selgitanud õigust mitte anda ütlusi enda alaneja sugulase kohta. Vaatamata eeltoodule on E.R. ülekuulamisel andnud üksikasjalikke ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Seega ei ole kaitsja ja E.R. i väited kannatanule õiguste tutvustamata jätmise kohta eluliselt usutavad. Pigem tundub, et kannatanu on hakanud hiljem ütluste andmist kahetsema ning soovib kuidagi olukorda heastada.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
6. juuni 2016 otsuse osaliselt, s.o A. Reinupile mõistetud karistuse osas, ja rahuldab apellatsiooni. A. Reinupi karistuste osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
7. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse A. Reinupi kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsuse ja istungiprotokolliga tutvumiseks, konsultatsiooniks kaitsealusega ja apellatsiooni koostamiseks kokku 6 tundi. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonimenetluses menetluskulud riik juhul, kui tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi jäävad A. Reinupil tekkinud menetluskulud summas 288 eurot 6 Eesti Vabariigi kanda. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 7