1-16-8260/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Kaitsja Tallinna Ringkonnakohus

1. jaanuar 2017, Tallinn 1-16-8260 Andres Parmas, Sten Lind ja Orvi Tali Aleksandr Ivanovi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus, lühimenetluses Kaitsja Aleksandr Ivanov (ik: 39709250826); elukoht XXX; töötab XXX OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra Vandeadvokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON
6. Jätta Aleksandr Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennoki apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Aivar Ennok seoses vandeadvokaat Aivar Ennoki poolt Aleksandr Ivanovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).
8. Välja mõista Aleksandr Ivanovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Aleksandr Ivanovile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Aleksandr Ivanovile esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et varem narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest karistatud isikuna omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne
10. aprilli 2016 õhtut suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, kokku vähemalt 7,55 grammi (THC sisaldusega 11%). Seda ainet hoidis ta ebaseaduslikult enda juures kuni enda kinnipidamiseni
11. aprilli 2016 õhtul. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub NPALS § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
12. mai
13. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi MT vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul 7,5 grammist marihuaanast. 2.
14. Maakohus tunnistas A. Ivanovi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistas teda kolme aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra kahe aasta vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varasema karistuse ärakandmata osa, s.o üheteistkümne kuu kahekümne kaheksa päeva võrra, mõistes A. Ivanovile liitkaristuseks vangistuse kaks aastat üksteist kuud kakskümmend kaheksa päeva. Kohtuotsusega mõisteti A. Ivanovilt ositi kaheteistkümne kuu jooksul menetluskuludena välja 1399 eurot, sh kaitsjatasu 240 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 eurot. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 3.
15. Maakohus leidis, et A. Ivanovile süüdistuses ette heidetud teo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud, seda nii tema enda ütlustele ja süü omaksvõtule kui ka kriminaalasjas kogutud teistele tõenditele tuginedes, mida maakohus on uurinud. Maakohtu hinnangul pani A. Ivanov kuriteo toime otsese tahtlusega. Kuna A. Ivanovi käideldud narkootilise aine kogus ületas suure koguse piiri ja A. Ivanov on juba varem narkootilise aine suures koguses käitlemise eest kriminaalkorras süüdi tunnistatud, siis tuleb süütegu kohtu hinnangul kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. A. Ivanovi käitumise õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
16. A. Ivanovile karistust mõistes märkis maakohus, et tema süüd ei saa pidada suureks, sest ta omandas narkootilise ainena marihuaanat ja seda üksnes enda tarbeks koguses, mis ületas üksnes napilt suure koguse piiri. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, kuid karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse. Seetõttu on kohane karistada A. Ivanovi sanktsiooni alammääras, s.o kolmeaastase vangistusega. Arutatavas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis lubaksid talle karistust kohaldada alla sanktsiooni alammäära. Mõistetud karistust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendada. Edasiselt märkis maakohus, et kuriteo toimepanemise ajal A. Ivanov ei töötanud ja tarvitas narkootikume, hoolimata sellest, et Harju Maakohtu
17. detsembri
18. a otsusega oli talle pandud kohustus mitte tarvitada narkootilisi aineid ja mitte suhelda isikutega, kes omavad narkootilisi aineid. Kriminaalhooldaja väitel oli tal katseajal korduvalt probleeme narkootilise aine tarvitamisega. Kriminaalhooldaja ettekandest tulenevalt pakuti süüdistatavale sõltuvusest vabanemiseks psühholoogilist abi, kuid peale ühe korra ta MTÜ C ega ühegi teise psühholoogi vastuvõtule ei läinud. Samuti leidis ta üha uusi põhjusi, et mitte minna Anonüümsete Narkomaanide koosolekule, ehkki oli seda eelnevalt kriminaalhooldajale lubanud. Seega jättis süüdistatav kasutamata mitmed pakutud võimalused leida abi enda narkosõltuvuse vastu ning ei teinud määratud karistustest endale vajalikke järeldusi. Kuna A. Ivanov pani uue kuriteo toime katseajal, tuleb talle antud kuriteo eest mõistetavat karistust suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. Maakohtu hinnangul ei ole süüdlase isikut ja teo toimepanemise asjaolusid arvestades võimalik teda mõistetud karistusest tingimisi vabastada.
19. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok, kes taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja palub mõista kergema karistuse. Ta märgib, et süüdistatav tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Kaitsja leiab, et süüdistatav on saanud aru oma senise käitumise lubamatusest ja teinud ka vastavad järeldused. Ta on tänaseks leidnud töökoha, et saada legaalne sissetulek. Süüdistatava süü oli väike, ta omas narkootilist ainet vaid napilt üle suure koguse alammäära ja tal puudus soov ainet edasi levitada. Neid asjaolusid tuleks kaitsja arvates lugeda erandlikeks asjaoludeks KarS § 61 lg 1 tähenduses ja kohaldada seetõttu A. Ivanovile karistust alla seaduses sätestatud alammäära, ühtlasi oluliselt kergendades ka KarS § 65 alusel mõistetud liitkarastust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
20. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
21. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
22. Kriminaalkolleegium leiab, et A. Ivanovi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. A. Ivanovile mõisteti karistus sanktsiooni alammääras. Maakohus on mõistetavat karistust põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Mingeid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks karistust mõista alla sanktsiooni alammäära, ei ole kohus tuvastanud, selliseid asjaolusid ei nähtu ka apellatsioonist. A. Ivanovi on kriminaalkorras samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba varem karistatud ning uue kuriteo pani ta toime katseajal, mistõttu tuli talle vastavalt KarS § 65 lg-le 2 moodustada liitkaristus. Seda on maakohus korrektselt teinud. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ebaotstarbekust on kohus samuti asjakohaselt hinnanud, jõudes põhjendatud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb reaalselt ära kanda.
23. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
24. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks kahe pooltunni eest 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/