Tsiviilasi nr: 2-14-57987 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar Otsuse tegemis

) § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on apellatsioonkaebuses küll märkinud, et ta vaidlustab maakohtu otsuse täielikult, kuid apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu hageja soovi vaidlustada otsust osas, millega maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ning lõpetas sellega seoses menetluse põhivõla osas summas 2317 eurot ja viivisenõudes summas 533,33 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste alusel vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Kontrollitavas osas on maakohtu otsus kolleegiumi hinnangul seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

22. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

1. Vaidlusaluse käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni järgi oli tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Samal ajal kehtinud VÕS § 34 järgi loeti tarbijaks isikut, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Maakohus on tuvastanud, et käenduslepingu sõlmimise ajal (s.o 27.10.2010) ei olnud kostja põhivõlgniku juhatuse liige ega osanik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seejuures menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Ka apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu vastavat järeldust. Nendel tuvastatud asjaoludel ei saa kolleegiumi arvates järeldada, et käenduse andmine oleks seondunud kostja iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Käendaja töötamine põhivõlgnikust äriühingu tegevjuhi või direktorina ei ole võrdsustatav juhatuse liikmeks ega osanikuks olemisega, nagu on õigesti leidnud ka maakohus.
2. Vaidluse lahendamisel ei oma õiguslikku tähtsus asjaolu, et kostja on saanud 02.04.2015 (st pärast käenduslepingu sõlmimist) põhivõlgniku juhatuse liikmeks. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidanuks selle asjaoluga vaidluse lahendamisel arvestama. Tähtsust võiks omada üksnes see, kas kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige käenduslepingu sõlmimise ajal. Viimast ei ole hageja menetluses isegi väitnud. Lisaks ei oleks äriühingu juhtorganisse kuulumine enne 6

§ 442

lg-st 5 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh veel lahendamata taotlused. Kostja on kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele esitanud taotluse apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kostja on põhjendanud taotlust asjaoluga, et hageja on esitanud ringkonnakohtule 12.04.2016 apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-14-16279, kuid seni ei ole esitanud apellatsioonkaebust käesolevas tsiviilasjas, samuti ei ole hageja taotlenud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kuna käesolevas tsiviilasjas (nr 2-14-57987) ei ole hageja apellatsioonkaebust esitatud, siis on ringkonnakohus võtnud hageja apellatsioonkaebuse kostja arvates ebaõigesti menetlusse ning apellatsioonkaebus tuleks jätta läbi vaatamata. 27. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja taotlus põhjendatud.

§ 643

lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Hageja on ilmselgelt eksinud apellatsioonkaebuses tsiviilasja numbri märkimisega. Apellatsioonkaebuse sisust nähtub üheselt hageja soov vaidlustada maakohtu otsust käesolevas tsiviilasjas, mitte tsiviilasjas nr 2-14-16279. Kaebus on seega õigesti menetlusse võetud ning kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu. 28. Hageja on esitanud 25.05.2016 ja 09.12.2016 apellatsioonkaebuse täiendused. Nimetatud täiendustega ringkonnakohus asja lahendamisel arvestada ei saa.

§ 634

lg 1 alusel võib apellatsioonkaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Viidatud täiendused on esitatud hageja poolt pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Kolleegium märgib, et 25.05.2016 ja 09.12.2016 menetlusdokumentides ei ole esitatud väiteid üksnes õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatule, mis oleks ka

§ 634lg 2 kohaselt ka pärast apellatsioonitähtaja lõppu lubatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda. 7

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas

§ 174

lg-ga 3 kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

1. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses sisalduva menetluskulude nimekirja (II kd, tl 100) kohaselt on kostja seoses esindaja toimingutega kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 720 eurot (sh käibemaks), mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 6 tunni ulatuses. Kostjat esindava vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt 120 eurot (sh käibemaks). Õigusabiteenus on seisnenud kostja menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse koostamises (1 tund) ning hageja apellatsioonkaebusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises (5 tundi). Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitab kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
2. Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud. Samas ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kostja avalduse väited omaksvõetuks (vt ka Riigikohtu 14.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16). Seetõttu kontrollib ringkonnakohus ülalosundatud kulude põhjendatust ja vajalikkust. 33.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi on ringkonnakohtu hinnangul keskmisest lihtsam ja ka asja mahukus on alla keskmise (materjalid moodustavad toimiku ühe köite). 34. Apellatsioonkaebuse ja kostja esindaja poolt koostatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa kolleegiumi hinnangul apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku mitte rohkem kui 4 tundi. Nii kaebuses kui ka vastuses on suures osas korratud juba esimese astme kohtu menetluses avaldatud seisukohti ja väiteid. Muus osas on hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kostja esindaja toimingutele kulunud aeg esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks eelmärgitud toimingutele tuleb seega pidada kokku 5 tundi. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on kolleegiumi arvates

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 8

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 36.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 9