← Eesti

2-16-19233/33

Obsah (4)§ 543§ 659§ 534§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-19233 Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi Siht

§ 543lg-tes 1-5 toodud eeldused.

  1. Maakohus kuulas ära MDD ja raviarsti KE. Viimane selgitas kohtule, et haiglas on MDD rahulik, kuid trotslik. Ta keeldub vett joomast, sest arvab, et vesi ei ole joogikõlbulik. Hommikusöök talle ei sobi. Ta on kuri naise ja tema sugulaste suhtes. Ta on vihane Eesti riigi peale, sest süüdistab Eesti riiki selles, et tema naist talle tagasi ei anta ja teda tema tahte vastaselt kinni hoitakse. MDD esindaja toetas avaldust.
  2. Kohus kuulas telefoni teel ära MDD abikaasa ER, kes kinnitas, et MDD on olnud tema suhtes vägivaldne ja mitmeid kordi vägivallaga ähvardanud. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus vajalikuks, kuna arvestades MDD psüühilist 2

(4)seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
  1. Arvestades MDD psüühikahäiret ja seda, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik ning isiku ohtlikkus lähemas tulevikus ilma haiglaravita on pigem kindel kui tõenäoline, vajas puudutatud isik pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes. Määruskaebus ja selle põhjendused
  2. 27.12.2016 esitas ravile paigutatav isik MDD määruskaebuse, mille palus maakohtu 23.12.2016 määrus tühistada.
  3. Määruskaebuse esitaja leiab, et ei esine PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 nimetatud asjaolusid. Määruskaebuse esitaja arvab, et tema psühhiaatriahaiglasse paigutamine on organiseeritud tema abikaasa sugulaste poolt. Tema suhtes esitatud süüdistused on alusetud.
  4. Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu Riigikohtu seisukohale (lahendites 3-2-1-8307 ja 3-2-1-81-07), et kohtud ei peaks tuginema üksnes konkreetse arsti-eksperdi arvamusele ja ka eksperdi arvamus peab olema põhjendatud. Menetluse edasine käik
  5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu.
  6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

16.

§ 534

lg 1 järgi võib isiku esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada kinnisesse asutusse, kui ilmselt on täidetud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Vastavalt PsAS § 11 lg-le 1 võetakse isik tahte vastaselt vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui korraga esinevad kolm eeldust:

(1)isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida,
(2)haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja
(3)muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Määruskaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla PsAS § 11 lg-s 1 toodud eelduste esinemise. 17. Ringkonnakohus määruskaebuse väidetega ei nõustu ja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud vältimatu psühhiaatrilise abi korras tahtevastase ravi kohaldamise tingimused. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (maniakaalne seisund psühhootiliste sümptomitega, F30.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Raviarsti arvamusest (tl 2-3) ja kohtpsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 1-17 (tl 82-84) nähtuvalt võib puudutatud isik ravita jäämisel olla ohtlik nii iseendale kui teistele. Maakohus on 3
(4)määruses toonud välja, et määruskaebuse esitajale iseloomulike haigusnähtude tõttu on puudutatud isiku arusaam ümbritsevast tegelikkusest moonutatud, mistõttu ta ei reageeri tekkivatele olukordadele adekvaatselt ja tema ohtlikkus endale ja teistele isikutele on pigem kindel. 18.

§ 534lg 5 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui:

(1)isik on ära kuulatud ja
(2)tähtaja pikendamine on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Maakohtu määrusest tulenevalt on isik ära kuulatud ning esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamine oli psühhiaatri arvates ilmselgelt vajalik (tl 5-6). Seega olid täidetud

§ 534

lg 5 teisest lausest tulenevad formaalsed eeldused esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani. 19. Vastuseks määruskaebuse väidetele puutuvalt tehtud ekspertiisiakti hindamist, leiab kolleegium, et maakohus ei ole tuginenud mitte ainult ekspertiisiaktile, vaid on oma järeldused kujundanud kõiki tõendeid kogumis hinnates. 20.

§ 172

lg-st 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. . Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.