← Eesti

2-16-13411/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-13411 Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord ja selgitused Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1

(3)möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank (arve nr 10220034796011) või AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks
  1. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohus menetles XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu võla ja viivise saamiseks. Maakohus rahuldas 08.11.2016 tagaseljaotsusega hagi järgmiselt:
  2. Välja mõista XXXXOÜ-lt XXXXOÜ kasuks 116,40 eurot, millest sissenõudmiskulu 68,15 eurot ja viivis 48,25 eurot.
  3. Menetluskulud jätta XXXXOÜ kanda.
  4. Välja mõista XXXXOÜ-lt XXXXOÜ kasuks menetluskuluna 471,20 eurot, millest lõiv 100 eurot ja õigusabikulu 371,20 eurot.
  5. XXXXOÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda XXXXOÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
  6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Hageja taotlus 21.11.2016 esitas hageja kohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Hageja kasuks ei mõistetud välja menetluskulusid, mis tekkisid peale 27.09.2016. Hageja kandis täiendavaid menetluskulusid seonduvalt võimaliku kompromissiga ja kohtuga suhtlemisel. Hageja esindaja tutvus 14.10.2016 kostja e-kirjaga ja suhtles kohtuga; kujundas kompromissiettepaneku; tutvus 20.10.2016 kohtu e-kirjaga ja vastas kohtule seoses kompromissiga. Eelnevale kulus 40 minutit ja täiendavad kulud õigusabile on 58 eurot. Täiendav otsus Kohus, tutvunud hageja 21.11.2016 avaldusega, leiab, et taotlus täiendava otsuse tegemiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 448

lg 2 lause 1 järgi võib täiendava otsuse tegemise avalduse esitada 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja sai maakohtu tagaseljaotsuse kätte 10.11.2016 ja esitas avalduse 21.11.2016, s.o tähtaegselt. 2

(3)

§ 448

lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Maakohus on ekslikult jätnud tagaseljaotsuses lahendamata hageja menetluskulude taotluse kulude osas, mis tekkisid peale 27.09.2016. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 32-1-115-13, p 25). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Hageja kandis täiendavaid menetluskulusid seonduvalt võimaliku kompromissiga ja kohtuga suhtlemisel. Taotluse kohaselt hageja esindaja tutvus 14.10.2016 kostja e-kirjaga ja suhtles kohtuga; kujundas kompromissiettepaneku; tutvus 20.10.2016 kohtu e-kirjaga ja vastas kohtule seoses kompromissiga. Kohus leiab, et eelnevale 40 minuti kulutamine on ülemäärane. Võttes arvesse nii kostja 14.10.2016 e-kirja kui kohtu 20.10.2016 e-kirja mahtu ja selles avaldatut, ei saanud kirjadega tutvumiseks kuluda enam kui 3 minutit. Ka hageja 20.10.2016 kompromissiteate koostamiseks võis kuluda maksimaalselt 2 minutit (2 lause koostamiseks). Samuti ei saanud kuluda kohtule teatamiseks, et pooled ei saavutanud kokkulepet, üle 1 minuti. Seega tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6 minuti ja arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda 87 eurot, tuleb kostjal sellest hüvitada 8,70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.