Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. 6. Määrus edastada täitmiseks süüdlasele ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 05.10.2016.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele Dmitri Solovjovile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 03.10.2013.a määras Lõuna prefektuur väärteoasjas 2780,13,003026 kod. Dmitri S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 30 trahviühikut, st 120 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 21.10.2013.a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 01.09.2016.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §-st 72 ja Täitemenetluse seadustiku §-st 201 palub avalduse esitaja otsustada rahatrahvi tasumata osa summas 120 eurot asendamine arestiga. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Dmitri Solovjov kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Kuna käib Rootsis tööl ja tuleb järgmine kord Eestisse alles aprilli keskel siis soovib, et kohus määraks pikema aja töö tundide tegemiseks. Viis tundi tööd saab ära teha kolme kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Dmitri Solovjov ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur A. B. kinnitusel ei ole Dmitri Solovjovil ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. Dmitri Solovjovile on määratud rahatrahv karistuseks Karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi 30 trahviühikut, so 120 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 3 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, 2
lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69;
§-st 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.