4-16-6570 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2016. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number 4-16-6570 (37951600197

§ 241lg 1 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot.

Lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Aigar Metsa teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Edasikaebus kassatsiooni korras esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel on otsuse täistekst kättesaadav kohtu kantseleis alates 04.01.2017.a. Asjaolud Aigar Metsat karistati Tartu Linnavalitsuse menetlusteenistuse 23.08.2016. a otsusega

§ 241lg 1 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot.

Otsuse kohaselt parkis Aigar Metsa 25.05.2016. a kell 15.44 sõiduki Chrysler Town & Country registreerimismärgiga XXX Tartus, Tähe tn 61 kõrval kõnniteel, millega rikkus

§ 20

lg 4 p 3, mille kohaselt tohib kõnniteel osaliselt või täielikult parkida vaid siis, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. 07.09.

1. a edastas Aigar Metsa kaitsja kohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 alusel väärteo koosseisu tunnuste puudumise tõttu. Ühtlasi taotles kaitsja VTMS § 546 lg 6 põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kokkuvõtlikult on kaebaja seisukohal, et kõnnitee olemasolu kohas, kus Aigar Metsa sõiduk seisis, on tõendamata, mistõttu tuleb nimetatud asjaolu tõlgendada Aigar Metsa kasuks, lähtuvalt süütuse presumptsioonist. Kuivõrd Tartu Linnavalitsus ei ole tõendanud, et Aigar Metsa rikkus Liiklusseaduse nõudeid parkides sõiduki kõnniteel selleks mittelubatud kohal, on Tartu Linnavalitsuse poolt algatatud väärteoasjas ette heidetud väärteo koosseisu tunnused tõendamata. Niivõrd kui väärteo tunnused on tõendamata, puudub Tartu Linnavalitsusel õiguslik alus algatada väärteomenetlus. Väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Samuti on kaitsja seisukohal, et Tartu Linnavalitsus on takistanud kaitsjal väärteomenetluse toimikuga tutvumist. Kaitsja esitas kahel korral taotluse toimikuga tutvumiseks, küsides e-kirja teel, mis kuupäeva ja kus võiks see olla võimalik. Taotlustele ei vastatud. Seetõttu ei olnud kaitsjal infot, kas ta saab üldse väärteo toimikuga tutvuda või mitte ja kui tutvumine on võimalik, kus ruumides see aset leiab. Lisaks soovib Aigar Metsa kontrollida väärteomenetlusseadustiku sätete põhiseadupärasust. Aigar Metsa on seisukohal, et väärteomenetluse seadustiku § 546 lg 6 ei taga põhiseadusega tagatud õigust seaduse kaitsele ja rikub võrde kohtlemise põhimõtet. Nimetatud sätte alusel tekib olukord, kus isik, kes vaidlustab hoiatustrahvi satub hoopiski raskemasse olukorda. Kui hoiatustrahvi ei vaidlustataks, tooks see kaasa olukorra, kus inimene peab lihtsalt niisama raha maksma, kuid karistusregistrisse selle kohta märget ei tehta. Kui inimene aga vaidlustab hoiatustrahvi, uuendatakse väärteo menetlus ning isiku olukord muutub raskemaks. Rahatrahv võib isegi olla väiksem, kuid õiguslikud tagajärjed on raskemad – avatakse olematu rikkumise eest karistusregister. Sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. 10.10.
2. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Tähe 61, Tartu eksisteerib kõnnitee, mis on käsitletav liiklusseaduses sätestatud kõnniteena teeregistrites registreerimise faktist olenemata. Keskmine mõistlik inimene ei korralda oma igapäevast liiklemist teeregistri kannete järgi, vaid järgib liikluskorraldusvahendeid.

§ 20

lg 4 p 3 lubab kõnniteel parkida üksnes siis, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Nimetatud nõuded ei ole alternatiivsed ehk nad peavad esinema koos. Käesoleval juhul puudus kõnniteel parkida lubav liikluskorraldusvahend ning seega on

§ 241lõikes 1 sätestatud väärtegu objektiivselt toime pandud.

Subjektiivse külje olemasolu tõendavad Aigar Metsa 26.07.

1. a antud ütlused, kus ta tunnistab, et parkis teadlikult Tähe tn 61 majaga külgnevale kõvakattega platsile, arvates ekslikult, et maa kuulub temale. 2 Kohtuväline menetleja ei nõustu etteheitega, nagu oleks kaitsjale tehtud takistusi väärteotoimikuga tutvumiseks. Tartu Linnavalitsus möönab, et vastus kaitsja toimikuga tutvumise taotlusele ei jõudnud kaitsjani tehniliste vigade tõttu. Samas ei sätesta seadus, et väärteotoimikuga tutvumiseks lepitakse kokku konkreetne aeg. Tartu Linnavalitsus võimaldab väärteotoimikuga tutvumist menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tööpäeviti kella 8-17ni ning selleks ei pea esitama eraldi taotlust ega kokku leppima vastuvõtuaega. Kuivõrd kaitsja osales 26.07.
2. a linnakantselei menetlusteenistuse ruumides menetlusaluse isiku ülekuulamise juures, oli kaitsjale teada ka asjaolu, kus ruumides on võimalik väärteomenetluse toimikuga soovi korral tutvuda. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 sätestatu kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu kaitseõiguse võimalikule rikkumisele ja väärteomenetluse seadustiku sätte põhiseadusvastaseks tunnistamise taotlusele (I) ning seejärel menetlusalusele isikule süüksarvatud rikkumisele (II). I Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et on takistatud väärteotoimikuga tutvumist ja seeläbi kaitseõiguse teostamist. VTMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal muu hulgas õigus väärteoprotokolli kättesaamisest alates 15 päeva jooksul tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga. Viide VTMS § 69 lg 6 sätestatule sisaldub ka 26.07.
3. a koostatud väärteoprotokollis, mille sai menetlusalune isik isiklikult allkirja vastu samal päeval, s.o 26.07.
4. a kätte. Vaadates toimikus olevat menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, nähtub, et 26.07.
5. a viibis koos menetlusaluse isikuga kohtuvälise menetleja juures ka tema kaitsja. Olukorras, kus Aigar Metsa on kohtuvälise menetleja juures kaitsja juuresolekul oma ütlused andnud ning seejärel saanud kätte väärteoprotokolli, milles sisaldus viide VTMS § 69 lg 6 sätestatule, ei ole võimalik kaitseõiguse rikkumist menetlejale ette heita. Nimelt oli väärteoprotokolli kättesaamisest alates nii Aigar Metsale kui ka tema kaitsjale teada, millisel ajavahemikul ning kus on võimalik väärteotoimikuga tutvumine. Olles öelnud eelnevat märgib kohus sedagi, et kaitsjal oleks olnud pöördumistele elektronkirjaga vastust mitte saades võimalik võtta menetlejaga ühendust telefoni teel. Samuti oleks kaitsja saanud minna toimikuga tutvuma Tartu Linnavalitsusse, kuivõrd seaduses ei 3 sisaldu regulatsiooni, mille kohaselt peaks väärteomaterjalidega tutvumise aja menetlejaga eraldi kooskõlastama. Sellest võib üheselt järeldada, et menetleja on kohustatud seaduses sätestatud 15-päevase perioodi vältel võimaldama toimikuga tutvumist, ilma, et tutvumise aeg oleks eelnevalt kokku lepitud. Arvestades, et VTMS § 546 reguleerib kaebuse lahendamist kohtuvälise menetleja poolt, kuid kohus menetleb käesolevas asjas kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust, ei pea kohus võimalikuks käesoleva menetluse raames VTMS § 546 lg 6 põhiseaduspärasust kontrollida. Nimetatud sätte põhiseaduspärasuse hindamine ning selle põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine oleks võimalik, kui kohus lahendaks VTMS § 79 alusel kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale.1 Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus esineb VTMS § 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud alus, teeb kohus otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta ning ei pea põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatama.2 II Järgnevalt analüüsib kohus

§ 241

lg 1 järgi Aigar Metsale süüksarvatud väärtegu.

§ 241

lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või –viisi rikkudes.

§ 20

lg 4 p 3 kohaselt tohib asulas alla kuue meetri pikkuse A- ja B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõidukit peatada või parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

§ 2

p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

§ 2

p 52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Selleks, et omistada

§ 241

lg 1 nimetatud rikkumine Aigar Metsale tuleb tuvastada, kas Aigar Metsa parkis väärteootsuses nimetatud ajal ja kohas, s.o 25.05.2016. a kella 15.44 ajal sõidukit Chrysler Town & Country registreerimismärgiga XXX Tartus, Tähe 61 kõrval kõnniteel, rikkudes sellega

§ 20

lg 4 p 3 nõuded, mille kohaselt tohib kõnniteel osaliselt või täielikult parkida vaid siis, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Juhul, kui Aigar Metsa teos ei ole realiseeritud süüteokooseis, õigusvastasus ja süülisus, s.t väärteotunnused, tuleb väärteomenetlus tema suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Vaidlust ei ole, et Aigar Metsa sõiduk Chrysler Town & Countri registreerimismärgiga XXX seisis 25.05.

1. a kella 15.44 ajal Tartu linnas Tähe tänav 61 maja juures. Sõiduki asumist antud kohas on kinnitanud nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja. Samuti nähtub see väärteotoimikus olevatelt fotodelt. Kohus on seisukohal, et kahtlust ei ole selleski, et Aigar Metsa sõiduk seisis kõnniteel. 1 2 Riigikohtu 15.05.
2. a määrus nr 3-1-1-43-12; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.05.
3. a otsus nr 3-4-1-14-15; 4 Nimelt sätestab

§ 2

p 25, et kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Vaadates väärteotoimikus olevaid pilte, mis on tehtud 25.05.2016. a kella 15.44 ajal Tähe 61, Tartu ees seisvast Aigar Metsa sõidukist, on neilt igati arusaadav, et sõiduk seisab kõnniteel: sõiduk asetseb Tähe 61 maja ning autodele liiklemiseks mõeldud sõidutee vahelisel asfalteeritud alal; Tähe 61 maja ning sõidutee vahel on puudeallee; sõidukist eespool liiguvad asfalteeritud alal inimesed, samuti on puudeallee alla paigutatud istumiskoht. Kohtu hinnangul vastab nimetatud ala (tee), mis jääb Tähe 61 maja ja sõidukitele liiklemiseks mõeldud sõidutee vahele ning kus Aigar Metsa sõiduk seisis,

§ 2p 25 määratlusele.

Nimetatud asfalteeritud ala liigitaks kõnniteeks ka keskmine mõistlik kõrvalseisja. Samuti on seda ala kõnniteena määratlenud ka Aigar Metsa ise (nähtub väärteotoimikus olevast 08.08.

1. a Tartu Linnavalitsuse vastuskirjast Aigar Metsa pöördumisele, milles ta taotles Tähe tn 61 maja ette kõnniteele parkimiskoha tähistamist). Kohtu hinnangul ei väära nimetatud järeldust asjaolu, kas Tähe 61, Tartu esine maa-ala on või ei ole teeregistris kui kõnnitee määratletud, kuna teeregistri andmetel on vaid informatiivne tähendus
2. Samuti ei välista kõnnitee olemasolu antud kohas asjaolu, et see asfalteeritud tee on liiklusmärkide või teekattemärgistega kõnniteena märgistamata, kuivõrd

§ 2p 25 kohaselt ei ole see kohustuslik.

Nimetatud kõnnitee on tähistatud liiklusmärgiga

1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.
2. a määruse (edaspidi Määrus) nr 12 § 9 lg 1 p 36 kohaselt keelab märk „Parkimiskeeld“ parkimise. Määruse § 8 lg 2 kohaselt mõjuvad keelumärgid ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 „Mõjusuund“ ei ole näidatud teisiti ning § 9 lg 4 kohaselt kehtib märk ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Kuivõrd väärteotoimikus olevatelt fotodelt nähtub, et märgile 362 ei ole paigaldatud lisatahvleid mõjusuuna kohta, kohaldub märgi 362 mõjupiirkond vastavalt § 9 lg 4 kõnniteele, kus seisis Aigar Metsa sõiduk. Seda enam, et määruse § 8 lg 1 kohaselt ulatub antud märgi mõjupiirkond asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatud kauguseni. Seega ei ole kahtlust, et Aigar Metsa sõiduk seisis kõnniteel, mis oli tähistatud parkimist keelava keelumärgiga. Edasi tuleb analüüsida, kas Aigar Metsa sõiduk oli antud kohta pargitud või oli sõiduk peatatud, seisis seal, sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Etteheidetava väärteo toimepanemisest saab kõneleda vaid juhul, kui leiab tõendamist, et Aigar Metsa sõiduk oli sinna pargitud. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendid ei anna alust tegemaks ühest järeldust, et Aigar Metsa rikkus 25.05.
3. a kella 15.44 ajal Tartu linnas Tähe 61 maja juures

§ 20lg 4 p 3 nõudeid, parkides oma sõiduki kohas, kus see oli keelatud.

Tõepoolest on toimikus olemas Aigar Metsa sõidukist tehtud neli fotot: esimene foto on tehtud 25.05.

1. a kell 15:44:24, teine 25.05.
2. a kell 15:44:32, kolmas 25.05.
3. a kell 15:44:48 ning viimane 15:44:
4. Fotodelt on näha, et need on tehtud väga lühikese ajavahemiku jooksul ning kohtu hinnangul on võimalik neist üksnes järeldada, milles ka vaidlust ei ole, et sõiduk küll seisis Tähe 61, Tartu maja ees, kuid pole võimalik anda vastust küsimusele, kas antud seismise puhul oli tegemist parkimisega. 3 Vabariigi Valitsuse 07.01.
5. a määruse nr 1 „Teeregistri põhimääruse“ § 4; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.
6. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisa 3; 4 5 Asjas üle kuulatud tunnistaja A.L., kes nimetatud fotod tegi, andis ütlusi, kuidas tegu oli kõnniteel parkimisega. Ta on ka varem seal Aigar Metsat näinud ning teinud hoiatuse. See konkreetne juhtum oli selle aasta maikuus ning tegu oli kõnniteel parkimisega. Nad teavad, et tegemist oli linna kõnniteega ning kui vastavat liikluskorraldusvahendit ei ole, ei tohi kõnniteel parkida. Aune Lõo sõnul eelnevalt jälgitakse autot ning tehakse fotod. Kui kõnniteel vastavat märki ei ole, ei tohi parkida ning kuna tegemist on linna kõnniteega, tegid nad talle trahvi. See on kõnnitee, kuna selgelt on näha äärekivi ning on ka märk üleval. Kõnniteele võib parkida siis, kui on vastav märk ja lubatud, kui vastavat märki ei ole, siis kõnniteele parkida ei või. Tema jälgis autot enne olukorra fikseerimist mitu minutit. Sellel ajal ei olnud näha, et keegi oleks auto juures käinud. Parkimisega on tegemist siis, kui inimest pole ja auto seisab. Peatumise hetk on see, kui näha on kauba laadimist või tegutsemist. Mingit tegevust seal aga ei toimunud. Menetlusalune isik Aigar Metsa selgitas, et tema auto seisis seal, kuna Tähe 61 näol on tegemist temale kuuluva kauplusega. Tema viis kaupa sinna ja auto seisis seal. See pikemat aega seismine oli vist umbes 3 minutit. Auto seisis, kuna ta viis kaupa sisse. Ta tegeles kaubaga nii kaua kuni uuesti autosse tagasi läks. Kella ta ei vaadanud. Tavaliselt ta ei vaata tegevuse käigus, kui palju tal mingi asi aega võtab, samuti ei jäta ta autot käima tänava peale. See võis olla mõni minut. Fakt on, et terve päeva ta autot seal ei pargi. Tal ei ole huvi seal parkida. Ta toob kauba sinna ja sõidab autoga sealt minema. Tavaliselt pargib ta autot maja taga. Tollel hetkel, kui ta sinna parkis, käis sees ehitus ja tagant ei saanud kaupa vedada. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütluste valguses, arvestades seejuures ka fotodega fikseeritut, võimalik üheselt seada kahtluse alla Aigar Metsa ütlusi, mille kohaselt tema väärteootsuses märgitud ajal ja kohas sõidukit ei parkinud, vaid sõiduk seisis maja ees, et viia endale kuuluvasse poodi (Tähe 61 majas) kaupa. Ainuüksi asjaolu, et Aigar Metsa ise on oma sõiduki peatamist menetluse käigus määratlenud kui parkimist või et Aigar Metsa on ka varasemalt oma sõidukiga antud kohas seisnud või taotlenud antud kohta parkimiskoha tähistamist, ei anna alust lugeda tõendatuks, et väärteootsuses märgitud ajal ja kohas oli tema sõiduk pargitud, mitte peatatud. Seda enam, et liiklusseadus ei anna ajalist kriteeriumit, millist sõiduki peatamist lugeda parkimiseks ning millist peatumiseks. Ainsa kriteeriumina tuleb seega kaaluda, kas sõiduki peatamine on oma iseloomult ajaliselt selline, mis kuluks sõitjate peale võtmiseks või mahaminemiseks või veose laadimiseks. Kohus nendib, et tõepoolest tuleb peatumist käsitleda lühiajalisema tegevusena, kui seda on parkimine. Ühtlasi soostudes arvamusega, et sõitjate sõidukist välja laskmine ning peale võtmine on ajaliselt vähem aeganõudvad tegevused. Samas ei nõustu kohus, et ka kauba laadimine on oma olemuselt kindlasti lühiajaline tegevus. Hoolimata sellest, et Aigar Metsa pidi kauba laadimist teostama väiksemast mootorsõidukist, kui seda on näiteks veoauto, ei anna see alust järelduseks, et tegemist oli parkimisega. Seda enam, et tunnistaja poolt viidatut, et sõiduki jälgimine toimus mitme minuti jooksul, ei saa pidada kauba laadimise teostamiseks ülemääraseks. Igati loogiline on, et isik, kes on kauba soetamiseks teinud kulutusi, asetab sõidukist võetud kauba selle hoiustamiseks mõeldud kohale, milleks võib omakorda kuluda paar minutit. Seega ei saa seda, et isikut ei olnud paari või mitme minuti vältel sõiduki juures, samuti ei toimunud sõiduki juures tegevust ning sõiduki mootor ei töötanud, üheselt määratleda kui parkimist, mitte sõiduki peatumist veose (kauba) laadimiseks. Samuti ei ole võimalik kohustada veose (kauba) laadimisega tegelevat isikut jätma oma sõiduki mootorit selleks ajaks tööle. Eriti arvestades, et antud kohustust, s.o sõiduki mootori tööle jätmist kauba laadimise või sõitjate peale- või mahaminemise ajaks ei näe ette ka seadus. 6 KrMS § 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt peab kohus tõlgendama süüdistatava kasuks üksnes sellise kahtluse, mille kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole enam võimalik. VTMS § 2 kohaselt on see põhimõte siduv ka väärteomenetluses.5 Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et asjas olevate tõendite valguses esineb kahtlus, kas Aigar Metsa tõepoolest parkis sõidukit Chrysler Town & Country registreerimismärgiga XXX 25.05.
7. a kella 15.44 ajal Tähe 61, Tartu juures kõnniteel või oli ta oma sõiduki seal peatanud veose laadimiseks. Antud kahtlust ei ole võimalik enam kõrvaldada ja seda tuleb tõlgendada Aigar Metsa kasuks. Kõrvaldamata kahtluse esinemise tõttu ei saa lugeda tõendatuks Aigar Metsa poolt

§ 241lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tunnuste täitmist.

Seetõttu tuleb Tartu Linnavalitsuse 23.08.

1. a otsus tühistada ja väärteomenetlus Aigar Metsa suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Riigikohtu 12.11.
2. a otsus nr 3-1-1-71-
3. 7