Obsah (4)
§ 171§ 174§ 177§ 178Tsiviilasi nr 2-16-14959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-14959 Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imb
) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ning
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Võlgnik ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS-is sätestatud eeldused mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja vastava õiguse andmise keelamiseks on täidetud. See, et võlgnik on elatist tasunud ebaregulaarselt ja osaliselt vastavalt enda reaalsetele võimalustele ei välista TMS kohaselt eelnimetatud meetme rakendamist. Korrapäraselt elatise tasumine eeldab õige summa (võlgnikult väljamõistetud elatis 464 eurot) õigel ajal (elatise määruse kohaselt iga kuu viiendaks päevaks) tasumist. Seda võlgnik teinud ei ole ega ole ka väitnud, et ta seda teinud oleks. Maakohus on õigesti hinnanud elatise maksmise perioodilisust, kuivõrd juhtimisõiguse peatamiseks piisab üksnes kolme kuu hindamisest (TMS § 1772 lg 1). See, kui palju tasus võlgnik elatist 2013.a, 2014.a ja 2015.a ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, kui võlgnik jättis 2016.a korrapäraselt kolme kuu jooksul elatise tasumata. Võlgnik ei ole esile toonud ka ühtegi mõjuvat põhjust elatise tasumata jätmiseks. Võlgnik on tasutava elatise suuruse ise kohtuliku kompromissi raames kokku leppinud. Kui võlgnik leiab, et temalt väljamõistetavat elatist tuleks vähendada, mh kuna ta peab üleval pidama ka teisi alaealisi lapsi, saab ta selleks pöörduda hagiga kohtu poole. Käesolevas vaidluses ei ole väljamõistetud elatise suurusega seonduvad väited asjakohased ja kohus jätab need tähelepanuta.
- Võlgniku väited seoses juhtimisõiguse peatamise ebaõiglusega on vastuolulised, paljasõnalised ja tõendamata. Maakohtus kinnitas võlgnik, et tal pole püsivat ja kindalt sissetulekut ning ta on proovinud leida tööd tegutsedes nõustajana erinevate puidutootmise ettevõtete juures, kuid omamata eriharidust on see olnud keeruline. Võlgnik avaldas lootust, et ta jõuab tulevikus selleni, et teda võetakse ka palgalisele tööle. Maakohus leidis määruses, et võlgniku väited on tõendamata, kohtule ei ole esitatud töölepingut ega ole põhistatud, millise tööandja juurde ning millisele töökohale on võlgnik tööle asunud või lähiajal asumas. Sellest tulenevalt oli võlgnikul võimalus määruskaebuse raames ringkonnakohtu ette tuua kõik asjaolud ja tõendid, mis muudaks usutavaks selle, et võlgnikul on mootorsõiduki juhtimisõigust vaja enda ja oma pere toimetulekuks. Määruskaebuses on võlgnik aga esitanud üldsõnalisi ja kohati vastuolulisi väiteid. Võlgniku väide, et ta vajab juhtimisõigust võimaliku töökoha kindlustamiseks, viitab, et võlgnik alles otsib tööd. Tööotsimise puhul oleks iseenesest võimalik, et kohtutäitur annab võlgnikule mõnekuulise tähtaja töö otsimiseks enne meetme rakendamist. Samas on käesoleval juhul võlgnikul olnud hoiatuse saamise hetkest viis kuud, et leida endale tasuv töö ja hakata elatist korrapäraselt tasuma. Võlgnik ei ole aga kohtu ette toonud asjaolusid, et ta oleks töö leidnud. Ka töö otsimist ei ole võlgnik kohtule põhistanud. Vastuoluliselt eelnevaga märgib võlgnik määruskaebuses, et ta juba tegutseb igapäevaselt iseseisva nõustajana/agendina puidutootmisega tegelevate ettevõtete juures. Selline väide viitaks justkui igapäevasele tulutoovale tegevusele. Jättes kõrvale väite vastuolulisuse, ei ole võlgnik toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis muudaks usutavaks, et võlgnik teenib igapäevaselt tulu just nimetatud tegevusega. Täiendavalt märkis võlgnik, et enne töölepinguni jõudmist peab võlgnik tõestama oma oskusi, viidates et tal ei ole siduvaid kokkuleppeid tasustava töö osas. Seega on võlgnik esitanud üksnes vastuolulisi ja üldsõnalisi väiteid ning tema väidetest ei selgu, kas ta alles otsib tööd või tegutseb juba ning kas ta saab 6
(8)Tsiviilasi nr 2-16-14959 selle tegutsemise eest tasu või mitte. Isegi kui võlgnikul ei ole töölepingut sõlmitud, kuid ta tegutseb mingite muude kokkulepete alusel ja saab selle eest tasu, oleks võlgnik saanud need asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua ja muuta kohtu jaoks usutavaks, et tal on juhilube vaja töö tegemiseks. Seda võlgnik aga ei teinud ja kohus ei saa võlgniku üldsõnaliste ja vastuoluliste väidete alusel leida, et juhtimisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Jääb ka arusaamatuks, miks võlgnik otsib tööd töökohale või tegutseb töökohal, millel töötamiseks tal enda väidete kohaselt puuduvad eriharidus ja kogemused ning ta peab ennast alles tõestama. Juhul kui võlgnikul on elatise tasumise kohustus, on tal kohustus tegeleda ka tulutoova tegevusega. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või kui ta varjab enda tegelikke sissetulekuid, ei pea kohtutäitur ega kohus arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töö tegemiseks. Muu põhjendusega võlgnik juhtimisõiguse vajadust ei ole põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku üldsõnalised ja vastuolulised tõendamata väited muutnud kohtu jaoks usutavaks, et juhtimisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
- Kuigi võib nõustuda, et juhatuse liikmena ei saa isik endale ise tasu määrata, ei ole võlgnikuga seotud äriühingutega seonduv käesoleva asja lahendamisel oluline. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust ka võlgniku kasutuses olevad autod ja nende väärtused. Võlgnik on nõustunud, et tema alalise elukoha lähedal Tallinnas on bussiliiklus hästi korraldatud. See, et määruskaebuses toodud konkreetsetesse, väidetavalt tööga seotud sihtpunktidesse on keeruline liikuda, ei muuda kohtu lõppjäreldust, kuna võlgnik ei ole muutnud usutavaks, et nimetatud sihtpunktidesse on võlgnikul töö tegemiseks vaja sõita. Suhtlemiskorra mittetäitmine ei ole samuti käesoleva asja lahendamisel asjakohane. Selleks on ettenähtud teised õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline võlgniku kättesaadavus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
- Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seega jäävad maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
§ 171
lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohtule esitas enda menetluskulude nimekirja üksnes sissenõudja, kes palus, et talle hüvitataks 288 eurot lepingulise esindaja kulude eest (2 tundi õigusabi tunnihinnaga 144 eurot). Nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal 2 tundi seisukoha koostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud aeg on põhjendatud ja vajalik, arvestades et seisukoha koostamiseks pidi lepinguline esindaja tutvuma nii maakohtu määruse kui ka määruskaebusega. Esitatud seisukoht on asjakohane ja selles on analüüsitud põhjalikult määruskaebuse väiteid. Ringkonnakohus leiab, et 144 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud tunnihind vandeadvokaadi puhul, arvestades käesoleva vaidluse sisu. Tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga. Kuivõrd esindatav on füüsiline isik ja advokaadibüroo, mille kaudu lepinguline esindaja tegutseb, on Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi andmetel registreeritud käibemaksukohustuslane, tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. Seega mõistab kohus määruskaebuse esitajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 288 eurot. Muid toimikust nähtuvaid menetluskulusid sissenõudja kandnud ei ole. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja
§ 177lg 4 kohane viivis.
13.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 7
(8)Tsiviilasi nr 2-16-14959 Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)