← Eesti

1-16-7476/17

Obsah (11)§ 121§ 274§ 263§ 64§ 68§ 74§ 65§ 16§ 45§ 59§ 75

1-16-7476 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2016. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-16-7476 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistun

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi üldmenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatav Andrei Gantjohhin Isikukood: 38510232751; elukoht: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidus. Kriminaalmenetluse korras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsusega

§ 274

lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega,

§ 121(alates 01.01.2015.

a

§ 263

lg 1 p 1) järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks raskema karistuse osalise suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 6 kuud 2 päeva ja mõisteti Andrei Gantjohhinile lõplikuks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andrei Gantjohhin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Peeti kahtlustatavana kinni 24.07.

  1. a ja vahistati 26.07.
  2. a. Kaitsja adv. Anu Pärtel (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311-315, kohus otsustas: süüdi tunnistada Andrei Gantjohhin

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Andrei Gantjohhinile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsusega nr 1-15-5000 mõistetud karistuse, s.o 5 (viie) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista Andrei Gantjohhinile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, lugedes Andrei Gantjohhinil karistuse kandmise algust kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 24.07.

  1. a. Tõkend vahistamine jätta Andrei Gantjohhini suhtes muutmata. Menetluskulude hüvitamine Välja mõista Andrei Gantjohhinilt 1317 eurot (üks tuhat kolmsada seitseteist eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga
  2. Menetluskulu tasuda ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-16-7476 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna teatavakstegemisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav alates 09.11.
  3. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Andrei Gantjohhin: - kasutas 24.07.
  4. a kella 23.00 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma abikaasa J.G. suhtes, mis väljendus selles, et tema umbes 20 minuti jooksul rebis J.G. juustest ja riietest, lõi korduvalt rusikaga vastu J.G. pead ning peksis teda üle keha käte ja jalgadega. Selle 2

(9)tegevusega tekitas Andrei Gantjohhin J.G.le füüsilist valu ja ülahuule marrastuse, hematoomid jalgadel ja käsivartel, vasakul silmalaul ning suu ümbruses; - lõi 2016. a aprillis Tartu linnas XXX korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus J.G.t jalaga vasaku käe alla ribidesse. Selle tegevusega tekitas Andrei Gantjohhin J.G.le füüsilist valu ja põrutuse. Sellega pani Andrei Gantjohhin

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. II Kohtuistungil esitatud tõendid ja nende ülevaade Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav. Ta tunnistab ennast osaliselt süüdi, s.o 24.07.

  1. a episoodis. Aprillikuu episoodi osas ta ei tea, kuidas see üldse ilmnes. Süüdistatava kaitsja märkis, et Andrei Gantjohhin tunnistab end osaliselt süüdi 24.07.
  2. a episoodis, kuid aprillikuu sündmustest ei tea ta midagi. Asjas üritati kokkuleppemenetlust kohaldada, kuid läbirääkimised ei andnud tulemust. Tuleb uurida prokuröri poolt esitatavaid tõendeid ja neid hinnata. Lisaks istungil vastu võetud, avaldatud ja uuritud dokumentidele andsid istungil ütlusi tunnistajad S.S. ja I.O. ning süüdistatav Andrei Gantjohhin. Kannatanu J.G. ei soovinud ütlusi anda, kuivõrd ta on juba ütlusi andnud. Tunnistaja V.K. ülekuulamisest prokurör loobus. III Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud, kohtu seisukoht ja põhjendused süü tõendatuse osas Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et Andrei Gantjohhini süüdistus

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi on tõendatud.

§ 121

lg 2 p 2,3 koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat väärkohtlemist. Teine koosseisu alternatiiv näeb koosseisutunnusena ette tagajärje- valu. Tervise kahjustamine on kirjanduses valitseva seisukoha järgi tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Teise seisukoha järgi on tervisekahjustus mitte tagajärg, vaid iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse. Seega on § 121 lg 1 formaalne teokirjeldus, mis tähendab, et tervisekahjustuse kui tagajärje tegelik saabumine ei oma tähtsust. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Tervisekahjustuse võivad suure tõenäosusega põhjustada ka tugevad või korduvad rusika- ja jalahoobid ning löögid kõvade ja raskete esemetega, eriti juhul, kui need on suunatud pähe, kõhtu, rindkeresse või selga. 1 Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 121 komm. 3.1.,3.2. 3

(9)kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut.2 Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.3 Süüdistatav Andrei Gantjohhin selgitas, et ta on J.G.ga abielus olnud 2 aastat. Nende suhted on olnud normaalsed ja ta ei arvanud, et nad halvaks lähevad, kuna muidu oli kõik hästi. 24.07.
  1. a oli neil konflikt. Andrei Gantjohhin ei olnud 4 päeva kodus olnud ja kui ta koos sõbranna V.K. koju tuli, oli naine vihane ja kohe tuli skandaal. Naine oli joobes. J.G. hakkas teda küünistama, mille peale Andrei Gantjohhin tõukas teda pluusist hoides. Pluus läks katki. J. võis ennast vastu voodit ära lüüa. Ta ei löönud J., vaid ainult lükkas kätega: võttis J. seljatagant t-särgist kinni ja heitis ta põrandale. J. võis kukkumisel põrandale haiget saada või siis vastu diivanit haiget saada ning sinikad saada. Andrei Gantjohhin oli ise ka alkoholijoobes. Aprillikuu osas arvab Andrei Gantjohhin, et J.G. laimab teda, kuna neil oli konflikt, sest ta ei olnud paar päeva kodus olnud ja siis tuli sõbrannaga, mistõttu võis J. vihast neid ütlusi anda. Andrei Gantjohhin kahetseb, et 24.07.
  2. a J. särgi katki rebis. J. kehal võib olla nii palju hematoome, kuna ta võib-olla kukkus. Hematoomid võisid ka siis tekkida, kui J. kukkus maha või vastu diivanit. J. kukkus aprillis rulluiskudel ja käis EMO-s, aga pärast ütles, et Andrei lõi. Loomulikult inimesed kukuvad, kõik inimesed kukuvad. Ta ei eita, et lükkas J. vastu põrandat, aga ülejäänut ta ei tunnista, kuna ei ole midagi teinud. Andrei Gantjohhini ütles vanemale tütrele, et see vanaemale helistaks ja et vanaema politseisse helistaks. Ta tahtis, et vanaema tuleks ja näeks, et J. on purjus ja tahtis seletada, millest konflikt tekkis. Kannatanu J.G. kasutas kohtumenetluses õigust keelduda ütluste andmisest, mistõttu võttis kohus tõendina vastu tema 25.07.
  3. a koostatud ülekuulamise protokolli. 25.07.
  4. a toimunud ülekuulamisel on J.G. selgitanud, kuidas 24.07.
  5. a kuskil kella 23.00 paiku tuli tema abikaasa Andrei Gantjohhin koju XXX. Ta ei olnud enne seda abikaasat vähemalt 4 ööpäeva näinud. Abikaasaga oli kaasas sõbranna V.K.. Alguses oli kõik normaalne ja siis hakkas Andrei talle ette heitma erinevaid asju ning sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Lisaks kõigele sellele tuli Andrei talle korduvalt füüsiliselt kallale. Andrei peksis teda käte ja jalgadega üle kogu keha. Vahepeal võttis ta oma pea käte vahele, sest kartis, et iga löök tema pähe võib lõppeda tema jaoks halvasti, sest noorena oli tal haigus, mistõttu tehti ta peale viis operatsiooni. Seetõttu tehti talle ka keisrilõige, kuna ta ei tohtinud pingutada, sest oli oht, et peas võib lõhkeda mõni veresoon. Sõimamine ja peksmine kestis kuskil 20 minutit. Vahepeal käis Andrei rõdu peal, kuid tagasi tulles asi jätkus. Kõik löögid olid väga tugevad ning ta tundis füüsilist valu. Asi päädis sellega, et J.G. tütar V. helistas J. emale S.Š.le ning rääkis, mida Andrei J.G.ga teinud on. Tütar rääkis emale, et Andrei peksab J.. Sellel ajal, kui V. emale helistas, oli kõike kuulda, s.o karjumist ja laste nuttu. J.G. ema helistas politseisse. Andrei väitis kohale saabunud politseile, et tema pole milleski süüdi ning ta väga armastab oma lapsi ja ei saa kuskile ära minna. Andrei sõimas J.G. ka loomaks, lolliks ning ütles, et J. olevat ise kõiges süüdi. Politsei võttis Andrei endaga kaasa. J.G. oli sellel õhtul veidi õlut joonud, nii umbes 2 pooleliitrist purki. Pärast Andrei-poolset peksmist olid tal üle kogu keha sinikad. Pärast ülekuulamist kavatseb ta käia EMO-s ning oma vigastused fikseerida. 2 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 121 komm. 4.1.,4.
  6. Riigikohtu 24.05.
  7. a otsus nr 3-1-1-50-
  8. 4
(9)J.G. oli Andreiga tüli ka kuskil kolm kuud tagasi. Tüli käigus lõi Andrei teda nende korteris jalaga vasaku käe alla ribidesse. J.G. seisis löögi ajal püsti. Löök oli tugev ja ta ei saanud nädal aega normaalselt hingata. Ta käis ka EMO-s, kus ütles, et kukkus rulluiskudega, sest tal oli Andreist kahju. EMO-s öeldi, et ta pöörduks perearsti poole ja küsiks haiguslehte. Tegemist oli väga tõsise põrutusega, aga luumurdu ei olnud. Valu vaigistamiseks tehti süst. J.G. ema S.S. sõnul räägib J.G. oma abikaasa vägivaldsusest vähe. Samas teab ta, et viimane kord, kui mees J.le tappa andis, ütles J., et ta tahtis televiisorit võtta, sest raha ei olnud. Sellel päeval oli J.l sinikas, s.t, et ühel päeval, kui ta lapsi tõi, ei olnud midagi ja teine päev, kui ta tuli, oli J.l silm sinine. Seda ütles ta pärast seda, kui S.S. politseisse helistas. Politseisse helistas ta, kuna talle helistas V.S.. Kell oli juba 12 läbi ja V. ütles, et peksavad, et kutsu politsei. Politseile rääkis S.S., et see mees peksab tema tütart. Küsiti aadressi ja tema ütles ning politsei läks. Pärast politsei kutsumist nägi ta oma tütart järgmisel päeval. Ta läks J. juurde aadressile XXX. Tütar ja lapsed olid kodus ja tütrel oli sinikas silma all, jalgadel ja kätel. Tütar nuttis. Tütar ütles talle, et sai need vigastused, kui mees teda lõi. Mees lõi, kuna tahtis raha. S.S. rääkis korteris toimunust ka lastega: väiksemalt ja keskmiselt ei küsinud, kuid suurem tüdruk rääkis, et Andrei peksis ema ja mingi tädi oli seal. Varem ei ole ta tütrel hematoome ega sinikaid näinud. See juulikuu juhtum oli esimene kord, kui ta tütrel sinikaid nägi, aga riidest ta teda lahti ju ei võta. Näo peal ei ole varem sinikaid olnud. S.S. poolt politseisse tehtud kõnele reageeris koos paarimehega politseis kiirreageerijana töötav I.O., kes selgitas istungil, kuidas ta 24.07.
  1. a XXX aadressil käis, kuna nad said peretüli väljakutse kella 23.15 paiku öösel. Mõned minutid hiljem jõudsid nad kohale. Maja ees seisnud mees ütles, et toimus peretüli. Nad paigutasid mehe patrullbussi ootama, et naisega korteris rahulikult rääkida. Mees oli silmnähtavalt joobes. Korteris oli naispool, selgus, et abikaasa ja lapsed ka. Lastega nad ei suhelnud. Naine ütles, et mees tuli koju, kui oli mõned päevad kadunud olnud. Mees oli hakanud naist truudusetuses süüdistama ja tüli arenes füüsiliseks. Tüli käigus oli mees naist vastu nägu löönud, rebinud riietest ja juustest. Naisel olid silmnähtavad vigastused: huul oli paistes, samuti oli särk selja pealt katki. I.O. tegi kannatanust, huulest, katki rebitud särgist oma telefoniga pilti. Samuti ütles isik vist, et muhk on peas ja nad proovisid seda ka pildistada. Kannatanu oli temaga suheldes adekvaatne. Naine soovis, et mees viidaks kainenema, kuna ta võib jätkuvalt vägivaldselt käituda. Avaldusega naine pöörduda ei soovinud, kuid lubas pöörduda hiljem. Andrei Gantjohhin võeti kaasa. Tunnistaja I.O.e ülekuulamise käigus esitati kohtule I.O.e poolt 24.07.
  2. a väljakutse lahendamise käigus tehtud fotod J.G.st. Antud fotodelt nähtuvad J.G.l esinenud vigastused ning temal seljas olnud rebenenud särk (lk 71). S.S. ütlusi politsei kutsumise kohta, samuti tunnistaja I.O.e ütlusi väljakutse saamise kohta kinnitab toimikus olev patrullileht (lk 32-34), kust nähtub, et 24.07.
  3. a kell 23.14 saabus väljakutse, et XXX on peretüli J.G. ja Andrei Gantjohhini vahel. Tüli käigus rebis mees naist juustest, rebis riided katki ja lõi korduvalt vastu pead. Naisel olid riided katki ja huul verine. Naine avaldada ei soovinud. Mees toimetatati kainenema. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda kannatanu J.G. ja tunnistajate S.S. ja I.O.e ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd nende usaldusväärsust kinnitavad nii I.O.e poolt tehtud fotod J.G.st kui ka patrullilehel kajastatu. Peale selle on kriminaalasjas olemas J.G. patsiendikaardid ja päeviku kanded (lk 26-31). Patsiendikaartidelt ja päeviku kannetest nähtub, et J.G. on pöördunud 13.04.
  4. a ja 26.07.
  5. a Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. 13.04.
  6. a on ta sarnaselt kohtueelses menetluses antud ütlustele avaldanud, et ta kukkus õues 5
(9)vasakule rindkerepoolele ning tal on tuvastatud rindkerekontusioon vasakul alt. Katsudes on olnud valu vasakul alumistes roietes ja minimaalne hematoom, murdu esinenud ei ole. 26.07.
  1. a pöördumise andmed kattuvad samuti J.G. poolt kohtueelses menetluses avaldatuga, et 24.07.
  2. a umbes kella 23.00 ajal tungis Andrei Gantjohhin talle aadressil XXX kallale ja lõi rusikaga korduvalt näkku ja jalgadega üks-kaks korda alaselga, korduvalt vastu mõlemat kätt ja vastu mõlemat jalga. J.G.l on tuvastatud vasema silma ülemisel laul turse, tumelilla hematoom. Samuti on J.G.l olnud 5-10 cm läbimõõduga nahaaluseid hematoome: paremal õlal lilla hematoom, paremal küünarnukil, vasemal õlavarrel aksillaarsel küljel laialdane sinakas nahaalune hematoom (aksillaarsel ka pindamine kriimustus), vasema küünarvarre keskosal ulnaarsel lillakas hematoom. Hematoomid on olnud ka paremal põlvel, vasemal reie tagaalumisel osal, mõlema sääre tagaosas. Tuvastatud on selja alaosa ja vaagna kontusioon. Peale patsiendikaartide ja päeviku kannate nähtuvad J.G.l esinenud vigastused tema läbivaatuse protokollist ja selle lisaks olevast fototabelist (lk 20-23). Antud vigastused langevad kokku nii J.G., S.S. kui ka I.O.e poolt avaldatuga. Kohtul puudub kahtlus, et Andrei Gantjohhin on talle süüdistuses etteheidetud teod toime pannud ja põhjustanud J.G.le oma tegevusega valu ning fikseeritud ja fotografeeritud vigastused: 24.07.
  3. a ründe käigus lisaks valule ülahuule marrastuse, hematoomid jalgadel ja käsivartel, vasakul silmalaul ning suu ümbruses;
  4. a aprillikuus toimunud tüli käigus lisaks füüsilisele valule ka põrutuse. Andrei Gantjohhini ütlusi, kuigi ta nendes osaliselt oma süüd tunnistab, tuleb suuremas osas pidada ennastõigustavateks. Andrei Gantjohhini ütlused on pigem antud soovist vabaneda vastutusest ja sellega kaasnevast karistusest. Ühtlasi tuleb Andrei Gantjohhini poolt väljendatud kahetsusse suhtuda teatava kriitikaga. Andrei Gantjohhini ütlustes sisaldub laveeriv kaitsepositsioon, kus ta esialgu tunnistas süüdistuse kohta seisukohta andes täielikult 24.07.
  5. a episoodi toimumist, kuid ütluste andmise edenedes soovis enda panust minimeerida. Esiteks märkis ta, et tema abikaasa oli joobes ning hakkas teda küünistama, mistõttu tema tõukas teda pluusist kinni hoides selliselt, et pluus läks katki. Ta ei tea, kas selle kohta on võimalik öelda füüsiline kontakt. Tema hinnangul võis J. ennast vastu lähedal olevat voodit ära lüüa. Seejärel täpsustavate küsimuste peale selgitas ta, kuidas ta ei löönud J.t, vaid lükkas. Lükkamine seisnes selles, et ta võttis J.l seljatagant särgist kinni ja heitis ta põrandale. Selle versiooni kohaselt võis J. haiget saada mitte voodi vastu kukkudes, vaid vastu põrandat või diivanit kukkudes, saades sinikad. Kohtu hinnangul ei sea Andrei Gantjohhini poolt antud ütlused kahtluse alla sündmuste toimumist süüdistuses märgitud ajal ja viisil. Erinevalt Andrei Gantjohhinist on J.G. ütlused tema suhtes toime pandud vägivalla osas ühetaolised. Samuti toetavad J.G. poolt antud ütlusi teised isikulised ja dokumentaalsed tõendid. Ainult asjaolu, et J.G. on aprillikuu sündmuse osas esialgu meditsiiniasutuses selgitanud, et ta kukkus õues, ei anna alust tema ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. J.G. on ülekuulamisel kohtu hinnangul usutavalt selgitanud, miks ta aprillikuu episoodi osas selliseid selgitusi andis- tal hakkas Andrei Gantjohhinist kahju. J.G. käitumist, selliste ütluste andmist aitab kohtu hinnangul paremini mõista ka tema ülekuulamise protokollist ja kohtumenetluse käigust selgunu, et hoolimata Andrei Gantjohhini poolsest vägivaldsusest on J.G. temaga varem kooselu jätkanud ning nende suhted on ka käesoleval ajal sellised, et nad soovivad hoolimata käesoleva kohtumenetluse tulemusest koos eluga edasi minna. Eeltoodu alusel kohus, tuginedes kannatanu ja tunnistajate ütlustele, patrullilehele kui ka J.G. terviseseisundit, temal esinenud vigastusi kajastavatele dokumentidele, tegi kindlaks, et Andrei Gantjohhin kasutas aprillis
  6. a ja 24.07.
  7. a J.G. suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades sellega J.G.le füüsilist valu ning süüdistuses märgitud vigastused. Andrei Gantjohhin realiseeris

§ 121koosseisu. 6

(9)Subjektiivsest küljest pani Andrei Gantjohhin

§ 121

järgi sätestatud kuriteoepisoodid toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõistes.

§ 16

lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Andrei Gantjohhin lõi

  1. a aprillikuus J.G.t jalaga vasaku käe alla ribidesse ning rebis 24.07.
  2. a J.G.t 20 minuti vältel juustest ja riietest, lõi teda korduvalt vastu pead ja peksis J.G.t üle terve keha käte ja jalgadega. Sellise vägivalla rakendamisel pidi Andrei Gantjohhin aru saama, et tema tegevus tekitab kannatanule valu. Lisaks valule, mille tekkimises puudub alus kahelda, sai J.G. mõlemal juhul erinevaid vigastusi-
  3. a aprillikuus põrutuse ning 24.07.
  4. a ründe tagajärjel ülahuule marrastuse, hematoomid jalgadele ja käsivartele ning vasakul silmalaul ja suu ümbruses. Peksmine kui korduv löömine on üldjuhul loomuliku elukäsitluse järgi üks tegu ja seetõttu tuleb subsumeerida

§ 121lg 1 järgi.

Käsitlemaks peksmist korduva teona, peab olema tuvastatud, et erinevad peksmisteod on objektiivse vaatleja jaoks ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ja iga peksmisteo puhul saab rääkida uuest tahtlusest. Juhul, kui etteheidetava käitumise kirjeldusest ei nähtu, et tegu oleks isikuga, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise, tuleb ka sellist tegu käsitleda

§ 121

lg 1 dispositsioonile vastava kuriteona.4

§ 121

lg 2 p 3 sisaldab kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnusena korduvust, mille omistamiseks peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud selle kuriteo. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv).5

§ 121

lg 2 p 2 kvalifitseerib vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, nähes ette kaks spetsiifilist teoobjekti- toimepanijaga lähisuhtes ja sõltuvuses oleva isiku. Säte ei eelda, et lähisuhtes olev isik oleks samal ajal ka toimepanijast majanduslikult vm mõttes sõltuv. Ja vastupidi, koosseisupäraste teoobjektide hulka tuleb arvata ka isik, kes ei ole süüdlasega lähisuhtes, kuid on temast muul põhjusel sõltuv. Lähisuhe on kahe või enama isiku vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta.6 Arvestades, et Andrei Gantjohhin pani kehalise väärkohtlemise toime aprillikuus 2016. a ja 24.07.2016. a oma abikaasa J.G. vastu, on tema tegevus kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2,3 järgi.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv, eesmärk), samuti ilmneda ka

§-s 57 ja 58 sätestatud kergendavates ja 4 Riigikohtu 06.10.

  1. a määrus nr 3-1-1-70-15; Riigikohtu 29.09.
  2. a otsus nr 3-1-1-72-
  3. 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 121 komm. 8.3.1., 8.3.
  4. 5 7

(9)raskendavates asjaoludes. Süü on suurem, kui isik on täitnud kuriteokoosseisu mitu kvalifitseerivat tunnust, teopanus grupiviisilises teos, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal.

§ 45

lg 1 kohaselt on kuriteo eest mõistetava vangistuse alammäär kolmkümmend päeva vangistust.

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Andrei Gantjohhini süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja tekitas kannatanule erinevaid vigastusi. Nagu eelpool märgitud, tuleb Andrei Gantjohhini poolt väljendatud kahetsusse suhtuda kriitiliselt. Ta küll tunnistab kuriteo toimepanemist, kuid üritab oma vastutust minimeerida, püüdes jätta endast isegi muljet kui kannatanust, keda tema abikaasa J.G. ilma igasuguse põhjuseta ründas. Kohtu hinnangul kahetseb Andrei Gantjohhin pigem kriminaalmenetluse alla sattumist, kui J.G. suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, kuivõrd

§ 59

kohaselt karistuse kohaldamisel sama seaduse § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Andrei Gantjohhinit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsuse järgi katseajal. Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsusega karistati teda

§ 274

lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 121(alates 01.01.2015.

a vastab

§ 263

lg 1 p 1) järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Andrei Gantjohhinile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõisteti Andrei Gantjohhinile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 6 kuud 2 päeva ja mõisteti Andrei Gantjohhinile lõplikuks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. Kohus pidas võimalikuks Andrei Gantjohhini karistusest tingimisi vabastamist, kohaldades

§ 74

alusel 2-aastast katseaega, mille vältel kohustas Andrei Gantjohhinit täitma

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Käesolevaks ajaks on selge, et Andrei Gantjohhin ei olnud suuteline viimase otsusega määratud katseaega edukalt läbima, pannes katseajal toime kehalise väärkohtlemise oma abikaasa vastu. Andrei Gantjohhin pani esimese kehalise väärkohtlemise episoodi toime olukorras, kui ta oli katseajal olnud vaid veidi üle 7 kuu. Seega nähtub Andrei Gantjohhini käitumisest, et ta ei ole eelnevalt talle antud võimalustest õigeid järeldusi teinud ning seaduskuulekale teele asunud. Vastupidi, Andrei Gantjohhin on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole Andrei Gantjohhinit võimalik karistuse kandmisest tingimisi vabastada, kuivõrd varasemalt kohaldatud tingimisi karistusest vabastamine kontrollnõuete ja kohustuste järgimisega ei ole positiivset tulemust andnud. Kohtul puudub veendumus, et Andrei Gantjohhini käitumist oleks võimalik seaduskuulekusele suunata kriminaalhoolduslike vahenditega. Kohus märgib sedagi, et isegi, kui asjas oleks olemas Andrei Gantjohhini nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks, ei oleks üldkasuliku töö tegemise võimaldamine põhjendatud. Kohtul puudub ka üldkasuliku tööga seoses veendumus, et see aitaks Andrei Gantjohhinil oma mõtlemises ja käitumises korrektiive teha, päädides edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumisega. Olukorras, kus isikule on eelnevalt antud karistuse kandmiseks kergemaid võimalusi, millised ei ole teda seaduskuulekusele suunanud, on ainsaks võimaluseks reaalse vangistuse kohaldamine. 8

(9)Andrei Gantjohhinile tuleb

§ 121lg 2 p 2,3 järgi karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust.

Mõistetud karistust tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 27.08.2015.

a otsusega nr 1-15-5000 mõistetud karistuse, s.o 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista Andrei Gantjohhinile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

alusel tuleb karistusajal hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg, arvestades Andrei Gantjohhinil 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse kandmise algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 24.07.2015. a. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 645 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 72+72+24+504, s.o 672 eurot; Seega menetluskulu kokku 1317 eurot. Kohus paneb menetluskulud Andrei Gantjohhini kanda KrMS § 180 alusel 1317 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) kuu otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.