Obsah (9)

§ 230§ 231§ 367§ 174§ 173§ 163§ 177§ 144§ 434

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-14002 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2016.a Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi KÜ Narva mnt 49 hagi R

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja 11 nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhinõue
2. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on korteriomandi, asukohaga Narva mnt 49-15, Jõhvi, omanik (tl. 21). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on korteriühistu Narva mnt 49 liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (tl. 12-20) tulenevaid kohustusi.
3. Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse, summas 419,87 eurot väljamõistmise nõudes (haginõude suurendamise avaldus, k. 2, tl. 9-11). Hageja ei ole hagiavalduses ega nõude suurendamise avalduses konkreetselt välja toonud, milles kostja võlgnevus seisneb, so milliste teenuste eest on kostja jätnud tasumata. Hagiavalduses on märgitud, et kostja põhivõlgnevus 01.09.2015 seisuga moodustab 150,60 eurot ja viivisevõlgnevus 7,80 eurot, kokku 158,40 eurot. Esmases hagis märgib hageja, et võlgnevuse tekkimise perioodiks on juuli 2013-august
4. (k. 1, tl. 4-7). 23.10.2016 esitatud haginõude täpsustuses märgib hageja, et
5. aasta seisuga kostjal võlgnevus puudus ning võlgnevus hakkas tekkima alates 2014.a. aprillist (so märtsikuu eest). Samas täpsustuses selgitab hageja täpsemalt, milliste teenuste eest arveid esitatakse, sh, mida kujutavad endast „üldsoojuskaod“. (k. 1, tl. 55-59). Haginõude suurendamise avalduses on märgitud, et kostja põhivõlgnevus 01.07.2016 seisuga moodustab 402,25 eurot ja viivisevõlgnevus 17,62 eurot, kokku 419,87 eurot (k. 2, tl. 9-11). 21.11.2016 kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kostjal on tekkinud võlgnevus, mis kogu aeg suureneb. Hageja leiab, et kostja väitel erinevad mõõturite andmed kuude lõikes, kuid kostja ei väida, et lõppandmed on valed. Hageja väitel võivad näidud erineda, kui kostja on andmed esitanud hilinemisega. Kostja võlgnevus tuleneb sellest, et alates 2014.a. aprillist on kostja tasunud arveid osaliselt. Kui kostja ei olnud nõus arvetega, oleks tulnud pöörduda hageja poole ja juhtida sellele tähelepanu. Esindaja leiab, et tähtsust ei ole selles, kas kostja esitas näidud õigeaegselt või mitte, vaid küsimus on selles, et võlgnevus on olemas. Esindaja väitel on kõik arved ja andmed õiged, arvetel on märgitud tarbitud teenused, on märgitud arvestite andmed, kostja ei ole tõendanud, et need andmed on valed. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 402,25 eurot ja viivised 17,62 eurot, kokku 419,87 eurot.
6. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel tal võlgnevus puudub, temale esitatud arved on valed ning neil märgitud mõõturite andmed ei ühti kostja poolt hagejale esitatud andmetega. Kostja on alati esitanud mõõturite näidud õigeaegselt ning tasunud arved õigeaegselt. Kostja väitel on ta pöördunud tähitud kirjadega hageja poole selle probleemiga, kuid hageja ei ole midagi ette võtnud ega kostjale vastanud. Kostja esindajate väitel ei ole põhjendatud nõuda suvekuudel teenustasu „üldsoojuskadude“ eest, kuna suvekuudel ei toimu elamu kütmist. Esindajate väitel on tühine korteriühistu põhikirja p. 5.9, mis kehtestab ajalised piirangud esitatud arve vaidlustamiseks. 22.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 12

1. Hageja on esitanud kohtule tõenditena korteriühistu Narva mnt 49 Põhikirja (k. 1, tl. 1220), tõendid võlgnevuse, arvete ja laekumiste kohta, so nn „ajalood“ (k. 1, tl. 22-24; 2527; 131-132; k.
2. tl. 20), üldkoosoleku 11.04.2014 protokolli (k. 1, tl. 28-34); arved teenuste maksumuse kohta ajavahemiku 31.07.2013-31.08.2015 kohta (26 arvet; k. 1, tl. 6186); korteriühistu üldkoosolekute otsuste, teenuste jaotamise, kulude mõõtmise, arvestamise ning arvete vormistamise eeskirjad (k. 1, tl. 87-92), korteriühistu poolt teenuste osutajatega sõlmitud lepingud (k. 1, tl. 93-104); korterite nimekiri koos andmetega (k. 1, tl. 105-106); üldkoosoleku 05.05.2015 protokolli (k. 1, tl. 107-108); raamatupidamisdokumendid (veevahe ja soojusenergia kohta, k. 1, tl. 109-112; 180-183; k. 2, tl. 34-35); arved teenuste maksumuse kohta ajavahemiku 30.09.2015-31.12.2015 kohta (4 arvet; k. 1, tl. 127-130); kostja poolt esitatud mõõtude näidud 01.07.2015 seisuga (k. 1, tl. 133-134); teenuste osutajate poolt hagejale esitatud arved (k. 1, tl. 135-179; k. 2, tl. 21-33); arved teenuste maksumuse kohta ajavahemiku 31.01.2016-30.06.2016 kohta (6 arvet; k. 2, tl. 13-18) 01.07.2016 tõend võlgnevuse kohta (k. 2, tl. 19). Antud tõenditega soovib hageja tõendada, et kostjale on osutatud teenuseid ning kostja on teenuste eest tasunud osaliselt, seoses millega on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees.
3. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega ning hageja esindaja poolt 21.11.2016 kohtuistungil antud ütlustega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: Hageja poolt esitatud korteriühistu põhikirjaga soovib hageja tõendada, et kostjal oli õigus ja võimalus vaidlustada talle esitatud arved 10 päeva jooksul (põhikirja p. 5,8 ja 5,9). Nagu nähtub põhikirjast, siis on nimetatud põhikirja muudatused kinnitatud 20.05.2016 üldkoosoleku otsusega. Kostja esindaja väitel on nimetatud põhikirja punktid tühised, kuna kaebuse esitamise kord tuleneb mitte põhikirjast, vaid seadusest. Kohus ei nõustu kostja väitega põhikirja punktide 5.8 ja 5.9 tühisuse kohta, kuna kostja vastusest ning kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks vaidlustanud üldkoosoleku(te) protokolli(d), millega põhikiri kinnitati või muudeti. KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli otsuse edasikaebamise tähtajaks 3 kuud, kui kostja selle aja jooksul üldkoosoleku otsust edasi ei kaevanud, siis on otsus jõustunud ja korteriühistu liikmele täitmiseks kohustuslik. Seega on kehtiv ka üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikiri (k. 1, tl. 12-20). Hageja poolt esitatud korteriühistu üldkoosolekute otsuste, teenuste jaotamise, kulude mõõtmise, arvestamise ning arvete vormistamise eeskirjadega soovib hageja tõendada, et hagejal oli õigus esitada kostjale arvet „üldsoojuskadude“ eest. „Eeskirjade“ p. 4.2 määratleb ära järgmised mõisted, „Küte. Korterelamu kütmiseks kulutatud energia. Tariif: teenust osutava ettevõtte poolt kehtestatud hind. Alajaotus: vee soojendamiseks vajalik energia kogus, üldsoojuskaod (siugtoru), küte (jaotatakse elamispinna suurusele)“. Punkti 2.6.
4. ja 2.6.
5. kohaselt, soojusmõõturi näitude alusel fikseeritud kogus jaotatakse talvisel perioodil küttele kulunud kogusele ja suvisel perioodil üldsoojuskadudele kulunud kogusele. (k. 1, tl. 87-88). Antud dokumendist lähtuvalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda üldsoojuskadudega seotud arvete esitamist. Kostja ei ole nimetatud dokumendi kehtivust vaidlustanud. Kostja on esitanud nimetatud nõuete osas vastuväited ning leiab, et nõuded ei ole põhjendatud, kuna suvisel ajal ei köeta. Samas nähtub hageja poolt esitatud dokumentidest, et nimetatud kulu on seotud vannitoas asuva siugtoruga. Kostja on küll tõendanud, et ta ei kasuta sooja vett, kuid kostja ei ole tõendanud, et tema korteris asuvas vannitoas ei ole siugtoru. Mis puudutab üldsoojuskadude arvestust 2013.a. suvekuude eest, siis selles osas on hageja hilisemates kohtule esitatud dokumentides kinnitanud, et selle aja eest puudub kostjal võlgnevus, seega ei leia need summad võlgnevuses kajastamist. 13 Seega leiab kohus, et hageja nõue „üldsoojuskadude“ eest 2014, 2015 ja 2016 aasta suvekuudel on põhjendatud täies ulatuses ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja poolt esitatud arvetega (kokku 36 arvet, perioodide 31.07.2013-31.08.2015, 30.09.2015-31.12.2015 ja 31.01.2016-30.06.2016 eest) on tõendatud kostjale osutatud kommunaalteenuste kogus ja maksumus. Lähtudes hageja väitest, et kostja võlgnevus kujunes alates
6. aasta märtsikuust, siis jätab kohus tähelepanuta kõik hageja poolt alates 2013 juuli kuni 2014 märts esitatud arved ja muud tõendid, samuti kostja poolt antud ajavahemikku puudutavad dokumendid ja vastuväited. Hageja poolt esitatud teenuste osutajate poolt sõlmitud lepingute ja nende poolt väljastatud arvetega soovib hageja esindaja tõendada kostjale esitatud arvete alust ja põhjendatust.
7. Kostja lisas vastustele käsikirjalised märkmed selle kohta, millised oli tema poolt ühistule esitatud mõõturite näidud. Kostja vastuste kohaselt ei ühti tema poolt antud näidud korteriühistu poolt arvetel märgitud kogustega. 10.03.2016 kohtule esitatud vastuses märkis kostja, et „Kostja esitab kohtule väljavõtted pangakontodest kommunaalmaksete tasumise kohta korteriühistule tegelike ja õigete mõõturinäitude põhjal.“, kuid kahjuks ei ole kohtule nimetatud dokumente esitatud. Kostja vastuste kohaselt on ta kõik näidud esitanud hagejale hiljemalt järgmise kuu esimese kuupäeva õhtuks, kella 19.00-ks. Hageja väite kohaselt tuli näidud esitada kas kuu viimasel kuupäeval või siis järgmise kuu esimese kuupäeva hommikul, hiljemalt kella 12.00-ni. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud „Eeskirjade“ p. 3.3.2, tuvastas, et kostjal oli õigus esitada näitusid mitte hiljem, kui „…. järgmise kuu esimese päeva õhtuks kell 19.
8. Hilisemalt esitatud andmete korral teostatakse arvestust p. 3.
9. alapunkti 3.6.
10. järgi“. (k. 1, tl. 89). Hageja ei ole kostja väidet näitude õigeaegse esitamise kohta ümber lükanud, hageja on teinud lihtsalt järelduse, et kui hageja poolt arvetel märgitud näidud ja kostja poolt esitatud näidud ei ühti, siis tähendab see seda, et kostja esitas näidud hilinemisega ning tähtis on see, et kostja ei ole arveid vaidlustanud. Kostja väitel on ta pöördunud arvete ebaõigsuse osas juhatuse esimehe poole tähitud kirjade saatmisega, kuid kostja ei ole antud väiteid millegagi tõendanud (kostja ei ole esitanud kohtule väljastusteateid ja/või postikviitungeid kirjade saatmise kohta), seega ei saa kohus kostja vastuväiteid tõendina hinnata. Arvetega mittenõustumise kord on sätestatud korteriühistu põhikirjas.
11. Kohus hindab kohtule hageja poolt esitatud arveid ja kostja poolt esitatud andmeid alates 2014.a. märtsikuust, so väidetava võlgnevuse tekkimise algusest (kostja võlgnevus 2014.a. märtsikuu eest moodustas 0,16 eurot).
12. Kostja esitas kohtule koopiad enda poolt kirjapandud näitudest. Kuigi kostja väidab, et on alati esitanud näidud mitte hiljem, kui järgmise kuu esimese päeva jooksul, siis kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et vähemalt kolmel korral on kostja esitanud näidud hilinemisega: 12.09.2015; 03.10.2015 ja 05.11.
13. Ebeselgeks jääb ka näitude esitamise kuupäev alates
14. aasta veebruarist, kuna kostja poolt on märgitud, näiteks: veebruar 01; märts 02, aprill 03, jne. Kohtule on ebaselge, kas „01“, „02“, jne tähendavad kuupäeva, või seda, millise kuu eest näidud on esitatud (veebruaris jaanuari eest, jne). Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et näidu kirjapaneku kuupäev ei tõenda seda, et see oli samal päeval ka hagejale esitatud. Kuna kostja ei ole esitanud maksekorraldusi, millest nähtuks, millises summas ja millise teenuse eest on kostja arveid tasunud, siis ei saa kohus võtta esindaja poolt vastuses märgitud andmeid kui tõendit kostja tasumisest (esindaja poolt esitatud tabel, milles on märgitud, et „kostja tasus“). See, kui kostja märkis näidud, ei tähenda seda, et ta arved ka just nimelt vastava näidu ulatuses on tasunud. 14
15. Kuna peale „üldsoojuskadude“, mille osas kohus on oma seisukoha öelnud, on poolte vahel vaidlus hageja ja kostja poolt esitatud külma vee, elektri- ja gaasinäitude erinevuses, siis pidas kohus vajalikuks välja selgitada, kui suur on lõplik erinevus hageja ja kostja poolt esitatud andmetes. Kuna kumbki pooltest on oma seisukohti tõendanud puudulikult, siis leiab kohus, et puudub muu võimalus nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks ning kohus ei hinda seda, kas arvetel märgitud näidud ühtivad kostja poolt antud näitudega iga arve suhtes eraldi, vaid hindab andmeid üldmahus.
16. Ajavahemikul aprill 2014 – juuni 2016 (so alates 31.03.2014 arvest nr. 1403491515 kuni 31.05.2016 arveni nr. 11605491515 /kaasa arvatud/, kuna 30.06.2016 arve ei olnud veel 01.07.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud), on hageja arvestanud:  korteri elektrienergia kokku: 2279 KW (100+55+54+48+46+51+45+66+78+126+ 180+161+117+85+59+39+37+42+42+59+114+109+267+113+93+49+44);  gaasi eest kokku: 280 m3 (11+10+10+2+2+2+24+20+10+7+7+14+14+9+9+2+10+ 10+10+1+23,892+10,721+13,587+11,8+13+11+12),  külma vee eest kokku: 40,643 m3 (3,4+1+1+1+1+1+2+-0,961+0+1,741+3,486+ 2+2+1,348+2+0+1,63+1+1+1+3,94+1,54+1,527+0,993+2+2+2). Kostja on nimetatud ajavahemiku eest esitanud näidud järgnevas ulatuses:  korteri elektrienergia kokku: 2372 KW (185+52+53+47+48+50+44+53+99+ 123+247+110+103+91+56+39+35+58/41365-41307/+31/41396-41365/+65/4146141396/+106/41567-41461/+111+267+113+93+49+44; kuna kostja poolt olid osaliselt andmed märgitud ainult näitudena, mitte konkreetse arvnäiduna, siis tegi kohus ise arvestused);  gaasi eest kokku: 278 m3 (10+11+10+9+9+11+10+10+7+10+11+10+12+11+11+ 6+4+14/2030-2016/+8/2038-2030/+12/2050-2038/+10/2060-2050/+12+13+12+12+12+ 11, kuna kostja poolt olid osaliselt andmed märgitud ainult näitudena, mitte konkreetse arvnäiduna, siis tegi kohus ise arvestused);  külma vee eest kokku: 45 m3 (2+1+1+1+2+2+1+2+1+2+2+2+1+2+2+1+1+2+2+ 2+2+2+2+2+1+2+2). Poolte poolt esitatud näitude võrdlemise teel jõudis kohus järeldusele, et hageja ei ole lõppkokkuvõttes suurendanud kostjale arvetel märgitud teenuste mahtu. Väike erinevus - 2 m3- kostja kahjuks on ainult gaasi eest esitatud näitudega, muude näitude, so elektrienergia ja külma vee osas näitab arvestus, et kostja enda poolt märgitud andmed ületavad hageja poolt märgitud andmeid. Kostja on küll väitnud, et on tasunud teenuste ees suuremas mahus, kuid näidu esitamine hagejale ja tegelik maksmine on erinevad toimingud ning kostja ei ole tõendanud, millal, mille eest ja millises summas on makstud. Seega, kostja tasumised nähtuvad ainult hageja poolt esitatud arvetest.
17. Hageja palus kostjalt seisuga 01.07.2016 välja mõista põhivõlgnevus summas 402,25 eurot ajavahemiku märts 2014-juuni 2016 eest (võlgnevus 2014 märtsikuu eest moodustas 0,16 eurot).
18. Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et ajavahemikul aprill 2014 – juuni 2016 (so alates 31.03.2014 arvest nr. 1403491515 kuni 31.05.2016 arveni nr. 11605491515 /kaasa arvatud/, so 27 arvet, tasumise tähtajaga 30.06.2016) on hageja arvestanud kostjale tasumiseks arveid kogusummas (ainult põhinõude osas): 1528,22 eurot (48,73+37,45+57,01+60,56+62,97+51,42+69,63+62,28+40,87+48,74+57,8+56,59+57,25+ 41,06+67,90+69,62+75,84+72,66+74,90+34,19+54,00+44,58+69,53+46,32+47,29+39,23+ 79,80; k. 1 tl. 69-86; 127-130; k. 2 tl. 13-17). Kuna hageja poolt esitatud arved on paljuski ebaselged, siis võtab kohus arvesse just nimelt neid summasid, mis on märgitud real „Kokku“, mitte real „Tasumisele kuulub“. 15
19. Kostja on ajavahemikul aprill 2014 – juuni 2016 (so alates 30.04.2014 arvest nr. 1404491515, so laekumine pärast 31.03.2016, kuni 30.06.2016 arveni nr. 11606491515, so 27 arvet, tasumise tähtajaga 30.06.2016) tasunud hagejale arveid kogusummas: 1411,26 eurot (44,53+36,89+55,90+55,56+53,98+55,09+57+70+18,03+45,52+48,58+50,43+61,17+ 47,47+40+55,18+57,59+62+62,97+35,62+43,33+44,58+111,14+46,59+47,29+39,92+64,90, k. 1 tl. 70-86; 127-130; k. 2 tl. 13-18). Kohus arvestab neid summasid, mis on arvetel märgitud real „Laekunud pärast….“.
20. Antud andmetest tulenevalt moodustab kostja poolt tasumata põhivõlgnevus 01.07.2016 seisuga ajavahemiku 01.04.2014-30.06.2016 eest 116,96 eurot (1528,22-1411,26), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
21. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 01.03.2014-31.05.2016 eest summas 17,62 eurot, so 0,2% päevas põhivõlgnevuselt 402,25 eurot. Kohus leiab, et viiviste nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgneval põhjendustel: 1) tegelik võlgnevuse summa nimetatud ajavahemiku eest on oluliselt väiksem hagis märgitud nõudesummast; 2) hageja on viiviste arvestamisel käitunud pahatahtlikult, kuna igakuise võlgnevuse sisse on lisaks võlgnevusele arvestatud ka eelmise kuu viivis ning antud võlgnevuse summalt on jällegi arvestatud viivist, so ka viiviselt on arvestatud viivist, mis on aga vastuolus VÕS § 113 lg
23. Kohus toob näitena ühe arve: 31.08.2014 arve nr. 1408491515, millel on võlgnevuseks märgitud 11,61 eurot ning antud summa koosneb: võlgnevus seisuga 30.06.2014 summas 6,31 eurot, võlgnevus 31.07.2016 seisuga 5 eurot ja viivised seisuga 30.06.2014 0,30 eurot, millelt on arvestatud viivist 0,38 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus sissenõutavaks muutnud viivise nõude rahuldamata. Lisaks viivisele summas 17,62 eurot palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,2% päevas põhinõudelt alates 01.07.2016 (vastavalt haginõude suurendamise avaldusele) kuni põhinõude täitmiseni.
24. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt

§ 367, VÕS § 113 lg1.

Kostja viivis ajavahemiku 01.07.2016- 09.12.2016 eest moodustab 37,90 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub väljamõistmisele viivis 0,2% päevas alates 10.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 37.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 173

lg 4 16 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 38. Kooskõlas

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis

§ 163

lg 1 alusel rahuldab kohus menetluskulud alljärgnevalt: riigilõivu väljamõistmise osas rahuldab kohus taotluse osalistelt, vastavalt rahuldatud osa hagihinnale; õigusabikulud jätab kohus täies ulatuses poolte endi kanda.

1. Hageja esindaja esitas kohtule taotlused, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1070 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud 945 eurot. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Riigilõiv
2. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt kogusummas 125 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb hagi rahuldatud osas jätta riigilõiv kostja kanda. Kohus rahuldas hagi summas 116,96, millele lisandub aastane viivis 0,2% päevas põhinõudelt alates 01.07.2016 (viivis 0,2% päevas 116,96 eurolt moodustab 85,38 eurot), kokku moodustab hagihind 202,34 eurot (116,96+85,38), antud summalt oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu summas 75 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (75 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Riigilõiv summas 50 eurot jääb hageja enda kanda. Õigusabikulud 41. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks (

§ 144p 1).

Hageja esindaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 8,75 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 945 eurot (tunnitasu 108 eurot koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 108 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot 17 ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega.

1. Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millede kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 1040 eurot (14,9 tundi, so tunnitasu moodustab 70 eurot ilma käibemaksuta). Seega on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu mõistliku suurusega. Kostja hageja menetluskulude ei nõustunud, leides, et need ei ole põhjendatud ja palus jätta menetluskulud hageja enda kanda. Hageja esindaja nõustus kostja menetluskuludega osaliselt, leides, et need on põhjendatud mahus 4,5 tundi, so 315 eurot. Kuna kohus jätab poolte poolt menetluses kantud õigusabikulud poolte endi kanda, siis kohus ei anna hinnangut iga üksiku taotluses/taotlustes väljatoodud ajakulu kohta eraldi.
2. Siiski peab kohus vajalikuks põhjendada, miks kohus jätab poolte õigusabikulud poolte endi kanda: 1) nii hageja kui kostja esindaja on üles näidanud hooletust, esitades nõude/vastuväite aluseks olevad dokumentaalsed tõendid mitte koheselt koos hagi ja/või vastusega, vaid oluliselt hiljem, alles vaidluste tekkimise korral; 2) hageja poolt ei olnud põhjalikult kontrollitud ja analüüsitud, kas hagi esitamine on põhjendatud, kas võlgnevuse tegelik summa vastab hagis märgitule, hageja poolt esitatud arved on paljuski ebaloogilised ja arusaamatud (kohtule on ebaselge, miks tasumisele kuuluvast summast arvestatakse maha eelneva kuu eest tasutud summa ja saadakse tasumisele kuuluv summa, miks on viivistelt arvestatud viivist – kõik need asjaolud tekitavad segadust ja näitavad, et arved ei ole piisavalt korrektsed); 3) hageja jaoks ei olnud selge võlgnevuse tekkimise algus – hagi on märgitud, et võlgnevus tekkis alates juuli 2013; hiljem kinnitas hageja, et alates märtsist 2014 (0,16 eurot). Sellisel juhul jääb ebaselgeks, kuidas sai võlgnevus erinevate ajavahemike korral olla ühesugune, so 150,60 eurot? 4) kostja poolt on esitatud mitu sarnase sisuga vastust, mis oma olemuselt on sisutühjad ja ei tõenda midagi, esimese sisulise vastuse ja sisulised tõendid on kostja esitanud alles 18.11.2016, so vahetult enne kohtuistungit. Kostja poolt eelnevates vastustes esitatud vastuväited oleks olnud tegelikult kontrollitavad enne vastuväidete esitamist kohtule (kostjal on õigus/kohustus olla kursis korteriühistu poolt vastuvõetud dokumentidega, sh põhikiri, eeskirjad, üldkoosolekute otsused); 5) poolte poolt esitatud õigusabikulud on ebamõistlikult suured. Seega, lähtudes asjaolust, et nii hageja kui ka kostja esindajad ei ole täitnud enda kohustusi nõuetekohase hoolsusega, millega on põhjendamatult venitatud tsiviilasja menetlust, esitatud on hulgaliselt mittevajalikke vastuväiteid, õigusabikulud on ebamõistlikult suured, leiab kohus, et on põhjendatud jätta poolte õigusabikulud täies ulatuses poolte endi kanda.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 44. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 18