Obsah (4)

§ 121§ 4§ 45§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1745 Haldusasi A.N.i kaebus tema 12.07.2016 esitatud kuriteo

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 4. Kaebaja vaidlustas sisuliselt kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning selle, et Tallinna Vangla luges kaebaja kuriteoteate märgukirjaks. Kaebaja eesmärgiks on, et halduskohus kohustaks Tallinna Vanglat kaebaja poolt 12.07.2016 esitatud kuriteoteadet uuesti läbi vaatama ning algatama kriminaalmenetluse. Ehkki kaebaja on taotlenud vaideotsuse tühistamist, siis nähtub nii kaebusest kui ka vaidest (toimiku lk 8), et kaebaja peab enda õigust rikkuvaks minetusi tema kuriteoteate menetlemisel ning kaebaja eesmärk on suunatud ikkagi 11.08.2016 otsuse vaidlustamisele ning kriminaalmenetluse läbiviimisele. Ehkki

§ 45

lg 4 lubab vaideotsuse iseseisvat vaidlustamist, siis arvestades sätte sõnastust, peaks vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine jääma pigem erandlikuks võimaluseks ning see oleks põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud vaidemenetluse esemega. Kohtule selliste asjaolude esinemist ei nähtu. Seega tuleb kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks tagastada

§ 121lg 2 p-i 1 alusel.

1. Tallinna Vangla reageeris kaebaja 12.07.2016 kuriteoteatele 11.08.2016 kirjaga, mis on pealkirjastatud kui „Pöördumisele vastamine“. Kuigi selles ei ole selgitatud vaidlustamise korda, siis on vangla 11.08.2016 vastuses hinnanud, kas esinevad kuriteona käsitletava teo tunnused, mis on aluseks kriminaalasja algatamiseks või mitte. Kaebaja 12.07.2016 teatist menetledes on aga jõutud järeldusele, et pöördumises puuduvad viited kuriteona käsitletava teo kohta. Seega lahendas vangla kaebaja pöördumise sisuliselt kuriteoteatena, olgugi, et vastust ei vormistatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisena. Et vangla vastas kaebaja 12.07.2016 vääralt, ei võta kaebajalt õigust esitada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras edasikaebust. 5.
2. Olemuselt kriminaalmenetlust puudutava vaidluse lahendamiseks ei saa kohtu pädevus sõltuda sellest, kuidas uurimisasutus sõnastab vastuse kuriteoteatele või millisele vaidlustamiskorrale viitab. 12.07.2016 teatele vääralt vastamine ei võtnud kaebajalt õigust kriminaalmenetluse algatamata jätmist vaidlustada. Ent kriminaalmenetluse algatamata jätmise vaidlustamine KrMS sätete alusel sõltub sellest, kas kaebaja on käsitatav kannatanuna või on tegemist menetlusosalise või menetlusvälise isikuga. Kaebaja 12.07.2016 esitatud kuriteoteatest ei ilmne, et selle oleks esitanud kannatanu, kuna kaebaja viitab kuriteoteates abstraktselt vangla kinnipeetavate õiguste rikkumisele, kuid ei ole täpsustanud, et rikkumine puudutaks konkreetselt teda ennast. Et kaebaja võib tulevikus hüpoteetiliselt kuriteoohvriks langeda, ei saa olla aga kuriteoteate esitamise aluseks. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist (KrMS § 207). Menetlustähtaja mööda laskmisel on isikul õigus taotleda ka tähtaja ennistamist (KrMS § 172). Juhul, kui kaebaja ei ole kannataja, siis saab ta vaidlustada uurimisasutuse tegevust vastavalt KrMS § 228 lg-le, mille kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Sama seaduse paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu 2 kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud kooskõlas KrMS § 230 lg-ga
4. Eelnevast tulenevalt puudub halduskohtul pädevus otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle, aga samuti kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet läbi või alustama kriminaalmenetlust. Kaebajal on võimalik Tallinna Vangla 11.08.2016 vastuse nr 5-18/17530-2 vaidlustamiseks esitada kaebus käesoleva määruse põhjendava osa punktis 5.1 selgitustest lähtuvalt. Sellest tulenevalt tuleb kaebus muus osas tagastada

§ 121lg 1 p-i 1 alusel.

7. Kohus märgib, et isegi kui tõlgendada kaebaja nõuet väga üldisena ning eesmärgiga tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja 12.07.2016 kuriteoteate ümberkvalifitseerimisel, siis tuleks ka see nõue tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 121

lg 2 p-i 1 alusel), kuna

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaiseks on olemas tõhusamad vahendid (kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate vaidlustamine). Ka ei oleks tuvastamisnõude esitamine preventiivsest huvist lähtuvalt võimalik. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Arvestades asjaolu, et 29.08.2016 vaideotsusest nähtub, et Tallinna Vangla mõistis, et kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimine ei olnud lubatav, siis puudub reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45

lg 2 ls 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtule ei nähtu, et kaebaja 12.07.2016 kuriteoteate ümberkvalifitseerimine oleks kaebajale võinud tekitada varalist kahju või oleks kahjustatud hüvesid, mille puhul oleks alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Kui kaebaja leiab, et teda on õigusvastaselt paigutatud kartserisse või on kartserisse paigutamise aeg ebaproportsionaalne, siis on kaebajal võimalik vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristust. 8.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

9. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse, sest vajadus selle lahendamiseks kaebuse tagastamise korral puudub. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 3