Obsah (7)

§ 203§ 120§ 4§ 5§ 158§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2312 Haldusasi A.N.i kaebus RLS § 61 lg 1 põhiseaduse va

§ 203lg 1 ja § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.11.2016 A.N.i tuvastamiskaebusena pealkirjastatud avaldus, milles ta nõuab, et kohus kontrolliks riigilõivu seaduse (RLS § 61 lg 1) põhiseaduspärasust massmenetluse puhul. Kaebuse esitaja heidab ette, et igalt menetlusosaliselt nõutakse Euroopa Kohtu poole pöördumiseks mõeldud avalduse vormi eest 6,79 eurot, kuigi avalduse vorm peab olema tasuta. Ei vangla ega kohus väljasta hetkel avalduse vormi tasuta sellises mahus, nagu on vaja. Sellega takistatakse õigust pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Kaebaja palub end vabastada kaebuselt tasutavast riigilõivust, kuna ta on maksejõuetu. Kaebaja palub vajadusel suunata kaebus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile.
2. Kaebuse saanud kohtul tuleb kontrollida, kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8). Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (

§ 120lg 2).

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus lahendab seega konkreetseid vaidlusi menetlusosaliste vahel, mitte ei teosta abstraktset normikontrolli ega lahenda teoreetilisi või hüpoteetilisi õigusprobleeme. 3. Halduskohtu volitused ja lubatavad nõuded on sätestatud vastavalt

§ 5lg-s 1 ja § 37 lg-s 2.

Sealt nähtub, et tuvastamiskaebuse saab esitada haldusakti või toimingu peale, samuti võib esitada tuvastamiskaebuse haldusakti tühisuse tuvastamiseks või muu avalik-õiguslikus 3-16-2312 suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Kaebuse esitaja vaidlustab õigustloovat akti – RLS § 61 lg 1 –, mitte haldusakti ega toimingut. Arvestades, et kaebaja eesmärgiks on tunnistada RLS § 61 lg 1 põhiseadusevastaseks massmenetluses, ei ole tegemist vaidluse esemega, mille peale võib tuvastamisekaebuse esitada. Kui kaebaja kahtleb, kas mingi säte on kooskõlas põhiseadusega, on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt on õigustloova akti või selle andmata jätmise põhiseadusele vastavuse kontrollimine Riigikohtu, mitte halduskohtu pädevuses. PSJKS § 4 ei anna üksikisikule siiski õigust algatada õigustloova akti või selle andmata jätmise peale põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Sellega seoses on kaebajal võimalik taotleda, et kontrollitaks, kas sellise õiguse puudumine vastab põhiseadusele. Kui Riigikohus peaks leidma, et sellise õiguse puudumine on põhiseadusega vastuolus, saab ta lahendada ka kaebaja kaebuse RLS § 61 lg 1 peale. Kui Riigikohus aga leiab, et individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuse esitamise õiguse puudumine on põhiseadusega kooskõlas ja jätab sellest tulenevalt kaebuse RLS § 61 lg 1 peale läbi vaatamata, on kaebajal õigus pöörduda halduskohtu poole konkreetse vaidlusega ja taotleda selle raames RLS § 61 lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamist. Nimelt võib kohus

§ 158

lg 4 alusel jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on põhiseadusega vastuolus. Vaidluse raames saab kohus hinnata normide põhiseaduspärasust ja vajadusel esitada PSJKS § 4 lg 1 alusel Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kuna praegu ei ole kaebajad konkreetset vaidlust algatanud, mida kohus saaks lahendada, ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kohus siiski märgib, et kaebaja on esitanud taotluse avalduse vormide väljastamiseks Tallinna Vanglale, mille vaidemenetlus on pooleli (vt haldusasja nr 3-16-2260 materjale), samuti on ta esitanud samasisulise avalduse Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-16-2124. Viimati viidatud asjas jäeti taotlus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks summas 6,79 eurot kaebaja kohta. Kaebaja saab haldusasjas nr 3-16-2124 taotleda, et RLS § 61 lg 1 jäetaks kohaldamata selle põhiseadusevastasuse tõttu. 4. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kohtul puudub pädevus esitatud kaebuse lahendamiseks. Kaebus tuleb kaebajale

§ 121lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust, sh see käiguta jätta. 5.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 2