KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2039 Haldusasi S.K.´i kaebus Tallinna Vangla vastu mittevarali

§-i lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega

vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg

1. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodu põhjal on ilmne, et kinnipeetaval tuleb enne kohtule kaebuse esitamist pöörduda vangla poole kahju hüvitamise soovi korral asjakohase taotlusega ning haldusakti või toimingu vaidlustamisel asjakohase vaidega. Riigikohus on kohtuasja 3-3-1-78-13 määruse punktis 18 osundanud järgmist: „Kolleegium leiab siiski, et tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust.“. Seega, kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides/taotluses esinenud puudused, ei esita vaiet/taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Riigikohus on korduvalt varasemas praktikas rõhutanud (halduskolleegiumi 28.04.2014 määrus asjas 3-3-1-78-13, p 20 ja halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning halduskolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8-9), et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses.
4. Antud juhul on selge, et kaebaja on esitanud vanglale kaks kahjunõuet (18.08.2016 ja 19.08.2016) ja taotluse prillide saamiseks (31.08.2016). 18.08.2016 vanglale esitatud võõrkeelses pöördumises heitis kaebaja vanglale ka ette, et kogu vangla ja kamber nr 431 ei vasta euronõuetele, kaebajale ei võimaldata prille, puudub meditsiiniosakond ning kambrites on halb valgustus ja normaalne ei ole ka toit. Vangla tagastas selle pöördumise kaebajale läbivaatamatult seoses asjaoluga, et kaebaja ei esitanud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul eestikeelset pöördumist, kuigi selline võimalus kaebajal oli olemas. Lähtudes eeltoodust kontrollib kohus järgnevalt, kas Tallinna Vangla tagastas kaebaja 18.08.2016 pöördumise kahju hüvitamiseks õiguspäraselt, arvestades, et vastav taotlus hõlmab ka kaebuses märgitud asjaolusid – prillide võimaldamata jätmine, etteheited kambrite valgustusele ja toidule. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Tallinna Vangla on 1.09.2016 3 kirjaga nr 5-37/16/160-2 (tl 13) andnud kaebajale tähtaja 15 päeva 18.08.2016 registreeritud kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks – eestikeelde tõlgitud taotluse esitamiseks või tõlkekulude tasumisega nõustumiseks. Kaebajat hoiatati

kirjaga, et puuduste kõrvaldamata jätmisel on vanglal õigus jätta esitatud taotlus läbi vaatamata. Samuti selgitas vangla, et kaebajal on võimalik esitada taotlus eesti keeles, arvestades, et varasemalt on kaebaja esitanud pöördumisi, sh kahju hüvitamise taotluseid eesti keeles. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ide 6 ja 52 kohaselt on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. HMS § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles.

§i lg 3 järgi sätestatakse kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus asjakohaste seadustega. KeeleS § 12 lg-st 1 tuleneb, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. HMS § 21 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk.

§-i lg 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.

§-i lg-st 3 tuleneb, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

§-i lgst 4 tuleneb, et vanglale esitatud võõrkeelne dokument edastatakse tõlkijale ja tõlketeenuse eest tasub vangla üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid.

§-i lg-st 5 tuleneb, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Tallinna Vangla on kaebajale selgitanud, et kaebajal on võimalik esitada taotlus eesti keeles, arvestades, et varasemalt on kaebaja esitanud pöördumis, sh kahju hüvitamise taotluseid eesti keeles. Kohtule nähtub, et kaebaja on esitanud teabenõudeid, taotlusi ja pöördumisi vanglale nii vene keeles (tl 11) kuid korduvalt ka eesti keeles (tl 16-19, 20, 21, 22, 23) Arvestades, et kaebajal oli võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale eesti keeles, oli kohtu hinnangul eelnevast nähtuvalt vanglal õigus nõuda enne taotluse menetlusse võtmist kaebajalt taotluse tõlget eesti keelde. Tallinna Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise nõude 29.09.2016 kirjaga nr 5-37/16/160-3 (tl15) seoses sellega, et kaebaja ei kõrvaldanud kahju nõude taotluse puuduseid. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla tagastanud kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt, arvestades, et kaebajale anti võimalus esinenud puudused määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, ent kaebaja eesti keelde tõlgitud kaebust ei esitanud. Seetõttu ei ole kaebajal VangS § 11 lg 81 kohaselt õigust pöörduda kaebusega

kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

1. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga selles, et kaebaja 19.08.2016 kahjunõue (tl 23), mille vangla on sisuliselt lahendanud ja rahuldamata jätnud (tl 25-26), ei puutu aga kohtukaebuses esitatud nõudesse, sest nimetatud kahju nõudes on kaebaja heitnud vanglale ette euroopa WC-ta ja nõrga survega veega kartserikambrisse paigutamist. Kohtule esitatud kinnipeeturegistri väljavõtte kohaselt oli kaebaja perioodil 19.08.2016-30.08.2016 paigutatud kambrisse nr 125, perioodil 30.08.20164 31.08.2016 kambrisse nr 341, perioodil 31.08.2016-5.09.2016 kartserikambrisse nr 88, perioodil 5.09.2016-20.09.2016 kambrisse nr 122, perioodil 20.09.2016-22.09.2016 kambrisse nr 330, perioodil 22.09.2016-26.09.2016 kartserikambrisse nr 74, perioodil 26.09.2016-7.10.2016 kambrisse nr 125, perioodil 07.10.2016-21.10.2016 kartserikambrisse nr 87 ning alates 21.10.2016 kambrisse nr
2. Kohtule esitatud kaebuses heidab kaebaja konkreetselt ja üheselt ette seda, et euronormidele vastav WC puudub just kambris nr 87; kaebaja heidab selles nõudes ette konkreetselt kambri nr 87 olmetingimusi. Väljavõte kaebusest: „Olen praegu mitte elukambris, vaid ei tea kuidas seda väljendada. WC-d, mis peaks vastama euronormidele, pole, just nimelt minu kambris
3. Pean kükitama, et WC-s käia, see pole vaid üks põhjus, neid on väga palju, olen oma silmaga näinud isegi, kuidas rotid WC-st välja tulevad.“. Arvestades, et kaebaja paigutati kartserikambrisse nr 87 alles 07.10.2016 ja ta viibis seal kuni 21.102016, ei saanud selle kambri tingimused avaldada kohtu hinnangul kaebajale mõjutusi 19.08.2016 kahju nõude esitamise ajal, sest sellel ajal polnud kaebaja selles kambris olnud. Seega ei ole kaebuses viidatud kartseri nr 87 tingimused hõlmatud 19.08.2016 kahjunõudega ning kaebaja ei ole seega selle kambri tingimuste osas vangla poole kahju nõudega varasemalt pöördunud.
4. Kaebaja on esitanud vanglale ka 31.08.2016 taotluse prillide võimaldamiseks (tl 28), kuid nimetatud taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud vangla vastust (tl 31) kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohus on selgitanud, et ka toimingu vaidlustamiseks pidanuks kaebaja esitama enne kohtusse pöördumist vaide vanglale.
5. Mis puutub kaebaja nõuet tema paigutamiseks Viru Vanglasse märgib kohus, et kaebaja ei ole ka sellist nõuet kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt vanglale esitanud ega ole vaidlustanud ühelgi moel enda Tallinna Vanglasse paigutamist. Kohus lisab, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist teise vanglasse või valida karistuse kandmiseks sobivat vanglat. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kuigi kinnipeetaval puudub õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetne vangla, on tal teatud juhtudel õigus vaidlustada tema suhtes tehtud ümberpaigutamise otsus (Riigikohtu 14.02.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-76-10). Riigikohus on

s asjas ka selgitanud, et välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, nt õiguse elule või tervise kaitsele. 17. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei ole kohtule esitatud nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, st et 18.08.2016 kahju hüvitamise taotlus tagastati kaebajale õiguspäraselt, 19.08.2016 kahju nõue ei puuduta kohtule esitatud kaebust ning 31.08.2016 prillide saamise taotluse rahuldamata jätmise peale ei ole kaebaja vaiet esitanud. Seega ei ole kaebaja kaebuses toodud küsimustes läbinud kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja 8, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 5