Obsah (7)
§ 405§ 187§ 444§ 230§ 367§ 162§ 174Tsiviilasi nr 2-16-1760 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1760 Hagi
§ 405lg 1 mõttes.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja
§ 187
lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
- Keevituskoda OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi KR Priit OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu, mille alusel freesis hageja kostja tellimusel kostjale metallelemente. Arve nr K2021408 alusel kohustus kostja tasuma 2484 eurot tähtajaga 08.05.
- Kostja on kauba ja arve kätte saanud ning allkirjastanud saatelehe. Kostja on tasunud 1484 eurot, 1000 on tasumata. Hageja nõuab kostjalt 1000 euro põhivõla tasumist ning lisaks viivise ja kohtukulude väljamõistmist. Kostja vastuväited hagile
- Kostja leiab et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja ei soovinud mitte freesimistöid, vaid valmisdetaile. Kuna kohe valmisdetaile ei saanud ja pidi ootama, soovis kostja vähem detaile. Kostja on tasunud arve nende detailide eest, mida ta vajas ja oli nõus vastu võtma. Samuti ei olnud detailid piisavalt kvaliteetsed ega vastanud lepingutingimustele ning kostja ei saanud neid kasutada soovitud otstarbeks. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et mittevajalike detailide eest maksab kostja hiljem, kui tema rahaline olukord paraneb. Kostja ei ole hageja esitatud arvet kinnitanud, mistõttu ei ole ka tasumiskohustust tekkinud. Kostja oleks nõus üle jäävad detailid hagejale tagastama. Asjaolud ja kohtu seisukoht 3.
§ 444
lg 2 alusel esitab kohus põhjendava osa lühendatud kujul, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja ei ole tõendanud kohtule selliste asjaolude esinemist, mis annaksid aluse hagejale arvel näidatu tasumisest keelduda.
- Kohus nõustub hagejaga selles, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 mõistes. Valmistatavate detailide müügi korral seisneb suurem osa hageja kohustustest töö tegemises (detailide valmistamises). 2 Tsiviilasi nr 2-16-1760 Arvega nr K201408 (tlk 7) ja saatelehega nr 201412 (tlk 8) on tõendatud, et KR Priit on saanud Keevituskoda OÜ-lt 15 detaili ning kohustunud nende eest tasuma. Saatelehega nr 201412 on tõendatud, et hageja poolt teostatud töö on valminud ja kostjale üleantud. Saateleht on allkirjastatud ning kostja juhatuse liige pole tõendanud, et selle allkirjastanud isikul puudus õigus detailide vastuvõtmiseks. Ka OÜ KR Priit juhatuse liige kinnitab oma vastuses (tlk 27), et on detaile saanud. Seega on hageja tasunõue muutunud VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, oli täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna kostja on detailid vastu võtnud, mida kinnitab allkirjastatud saateleht, lasus VÕS § 76 lg 4 eelduste ümberlükkamise osas tõendamiskoormis ja –kohustus kostjal. Kostja ei ole aga tõendanud oma väiteid selle kohta, et detailid ei olnud nõutud kvaliteediga või et vastavalt poolte suulisele kokkuleppele tuli detaile üle anda arvel ja saatelehel näidatust väiksemas arvus. Kuna kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mis õigustaks arve tasumist üksnes osaliselt, on kostjal kohustus tasuda hagejale detailide eest arvel näidatud ulatuses.
- Arvelt nähtuvalt on maksetähtaeg 30 päeva ja arve tuli tasuda 08.05.
- Kostja ei ole tõendanud, et tegelik maksetähtaeg oli hilisem või maksetähtaega hiljem suulise kokkuleppega pikendati.
§ 230lg 1 esimese lause kohaselt on nimetatud asjaolude tõendamiskoormis kostjal.
Arvel näidatud 30-päevane maksetähtaeg on kohtu hinnangul tavapärane ja mõistliku pikkusega. Kostja kohustused maksuameti ees ei õigusta kostja kohustuste täitmata jätmist hageja ees. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eelnevast tulenevalt pidi kostja arvel näidatud summad hagejale tasuma hiljemalt 08.05.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale tasunud 1484 eurot ja jätnud tasumata 1000 eurot. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii hageja konto väljavõtted (tlk 9-11) kui ka kostja enda poolt kostja vastuses omaksvõetu (tlk 30 p-d 2.7.1 ja 4). Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1000 eurot.
- Ka hageja esitatud viivisenõue kuulub rahuldamisele. Käesoleva otsuse p-s 5 tuvastas kohus, et kostja jättis põhivõlgnevuse summas 1000 eurot tasumata tähtajaks 08.05.
- Eelnevast tulenevalt on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt viivist alates 09.05.2014 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe viivise määra osas, kuulub kostjalt väljamõistmisele seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis perioodil 09.05.2014 kuni 18.08.2016 ühekordse summana 184.09 eurot.
§ 367
alusel kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise hetkel 8% aastas) alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest 19.08.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud 7.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. 8.
§ 174lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud ka rahaliselt kindlaks.
Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks 200 eurot riigilõivule ja 600 eurot õigusabile, millest 200 eurot kulu hagiavalduse koostamisele ja 400 eurot täiendava kirjaliku seisukoha koostamisele. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 100 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Täiendavas seisukohas kordab hageja osaliselt hagiavalduses öeldut ning vastab kostja seisukohale. Kostja on oma seisukohas piirdunud aga üksnes paljasõnaliste väidetega ega 3 Tsiviilasi nr 2-16-1760 ole esitanud tõendeid. Seetõttu puudus hagejal vajadus teha täiendava seisukoha koostamisel muid aeganõudvaid menetlustoiminguid, nt analüüsida tõendeid. Arvestades tsiviilasja hinda ning asjaolu, et tegemist oli keskmisest vähem keeruka ja mahuka asjaga, mille kohus lahendas kohtuistungit pidamata lihtmenetluses, peab kohus hageja esindaja põhjendatud õigusabikuluks kokku 400 eurot, millest hagiavalduse koostamisele 200 eurot ja täiendava seisukoha koostamisele samuti 200 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
§ 174lg 10 alusel mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
Seega kuulub hageja menetluskulude katteks kostjalt väljamõistmisele kokku 600 eurot, millest riigilõiv 200 eurot ja kulutused õigusabile 400 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kontrollida, kas hageja on õigusabi arved tasunud. Seadus ei näe menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eeldusena ette arvete eelnevat tasumist õigusteenuse osutajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4