) § 329 lg-st 1, et pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Antud juhul ei toonud kostjad välja ühtegi põhjendust, miks neil ei olnud võimalik tasuta kasutamise lepinguga seotud vastuväiteid varasemalt esitada, mistõttu kohus jättis kostjate poolt 15.12.2015 istungil välja toodud avalduse tähelepanuta. Kohus selgitas, et vastasel korral oleks hagejalt võetud võimalus esitada kostjate väitele vastuväiteid ning neid ümber lükata. Täiendavalt pidas kohus tarvilikuks märkida, et ka juhul, kui kohus arvestaks kostjate väidet, et hageja ja kostjate vahel oli tasuta kasutamise leping, siis kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kõnealune leping kehtiks ka käesoleva menetluse ajal. Nähtuvalt käesolevas asjas esitatud hagist on ilmne, et hageja ei soovi, et kostjad hagejale kuuluvat korteriomandit tasuta valdaksid. 4 Kostjad on esitanud vastuväite, et esitatud hagi ei ole võimalik rahuldada, kuna kinnistusraamatu dokumentide järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub XXX hoones hagejale kuuluv korter 29. Kohus kostjate vastuväitega ei nõustunud. XXX hoone on korteriomanditeks jagatud 25.02.2012 lepinguga (kd I lk 145-200, kd II lk 1-6). Lepingu punkti 5.3 kohaselt on muuhulgas tekkinud korteriomand nr 29, mille omanikuks on saanud OÜ P (kd I lk 180), kes on kinnistu hiljem võõrandanud hagejale. Samuti on lepingule lisatud plaanid, mis on ka kinnistusosakonnas kinnitatud. Plaanidel on muuhulgas ära näidatud, kus asub korter nr 29 (kd II lk 80). Seega on põhjendamatu kostjate väide, et kinnistusraamatu dokumentide alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub XXX hoones korter nr 29. Võttes arvesse, et kohus rahuldas esitatud hagi, jättis kohus tsiviilasja menetluskulud
Samuti määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, tuginedes seejuures
Kohus leidis, et hageja poolt haginõudelt riigilõivu tasumine 300 euro ulatuses (kd I lk 10) on tõendamist leidnud ja see kuulub kostjatelt väljamõistmisele. Hageja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 14,5 tundi, samuti on hageja esindajal kulunud eraldiseisvalt aega hagiavalduse ettevalmistamiseks. Kohus pidas hageja esindaja nimetatud menetlustoiminguid ja nende ajalist mahtu põhjendatuks. Hageja esindaja on vastavad toimingud menetluses teinud, s.o esitanud kohtule asjakohaseid tõendeid ja sisulist analüüsi sisaldavaid menetlusdokumente. Samuti ei ole kostjad esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hageja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 14,5 tunni ulatuses. Hageja ei ole nõudnud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, seega mõistis kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohus leidis, et hageja esindaja töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 14,5 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 120 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 1740 eurot. Sellele lisanduvad hageja esindaja kulud seoses hagiavalduse ettevalmistamisega, mida hageja esindaja teostas kokkuleppehinnaga 288,75 eurot. Kokku on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 2028,75 eurot. Tulenevalt eeltoodust luges kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 2328,75 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 2028,75 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust 300 eurot. Hageja taotlusel tuleb
lg 4 alusel kostjatel menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus 03.02.2016 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Samuti paluvad kostjad läbi vaadata ja rahuldada kostjate poolt maakohtule 07.12.2015 esitatud tõendite väljanõudmise taotlused, võtta asja juurde kostjate poolt maakohtule 07.12.2015 esitatud täiendavad tõendid (kd II lk 112-122), läbi vaadata ja rahuldada kostjate poolt 07.12.2015 maakohtule esitatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise taotlus ja võtta asja juurde kostjate poolt 15.12.2015 maakohtus esitatud kostjate täiendavad tõendid ja selgitused. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Juhul kui kohus kostjate apellatsioonkaebust ei rahulda, paluvad kostjad jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5 Maakohus on vääralt kohaldanud või jätnud kohaldamata AÕS § 82 lg 1, AÕS § 83 lg 1, ES § 28 lg 3, ES § 32 lg 2 ja ES § 34 ning VÕS § 291 lg 1, VÕS § 272 lg 2 ja VÕS § 310 lg 1 ning
,
,
lg 1,
lg 1,
,
ja
Maakohus jättis täitmata oma selgitamiskohustuse ning võttis menetluse käigus vastu üllatuslikke õiguslikke hinnanguid. Seoses kostjate 07.12.2015 ja 15.12.2015 maakohtusse esitatud tõendite, taotluste ja seisukohtade vastu võtmata jätmisega maakohtu poolt märgivad kostjad, et maakohus jättis esitatud tõendid ning taotlused tähelepanuta põhjendusega, et need on esitatud hilinenult ja et kohus oli andnud tõendite ja taotluste esitamiseks tähtaja 10 päeva enne kohtuistungit ja kostjate taotluste läbivaatamine põhjustaks menetluse viibimise (vt 15.12.2015 maakohtu istungi protokoll lk 1-2, kd II lk 160-161). Eelnimetatud tähtaeg oli märgitud kohtu sekretäri poolt koostatud kohtukutses sisalduva meeldetuletuste osa ühtlase teksti massi sisse, kus oli seda ilmselgelt raske märgata. Kostjate esindaja esitas 15.12.2015 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele seoses 07.12.2015 ja 15.12.2015 esitatud taotluste ja tõendite tähelepanuta jätmise osas (vt 15.12.2015 istungi protokolli lk 2, kd II lk 161). Kostjad leiavad, et kohtu sekretäri pädevuses ei ole menetlustähtaegasid määrata ning seega tuleb antud menetlustähtaja määramine lugeda tühiseks. Antud juhul oli ka kohtukutse allkirjastamata, mistõttu selle teksti alusel menetlustähtaega ei saanud tekkida. Isegi kui oletada, et kohtu sekretäril oleks pädevus menetlustähtaega määrata, siis kohtukutse meeldetuletuste osa tekstimassi sees menetlusseadustikus sätestatud tähtajast erineva tähtaja märkimine on vastuolus
-iga ja eksitav.
Seetõttu on tühine maakohtu 15.12.2015 kohtuistungi kutses märgitud dokumentide ja taotluste esitamise tähtaja määramine. Kuna istungi aeg oli 15.12.2015 ning kostjad esitasid tõendid ja taotlused 07.12.2015, olid tõendid ja taotlused esitatud 8 päeva enne istungit, mis on kooskõlas
ja
. Vastuhagi (
lg 1) ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise taotluse (
mõlemat võib esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kuna kohus vaatas 08.12.2015 läbi 07.12.2015 esitatud vastuhagi tagamise avalduse ja 14.12.2015 jättis määrusega läbi vaatamata vastuhagi mitte põhjusel, et see oleks esitatud hilinenult, vaid põhjusel, vastuhagi ei olnud kohtu arvates esitatud kostja I seadusega kaitstud huvi kaitseks, oli kostjatel istungile minnes täielik alus eeldada, et 07.12.2015 esitatud tõendid ja taotlused võetakse arvesse. Isegi kui oletada, et õiguspäraselt kehtis taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaeg 10 päeva enne kohtuistungit, oli kostjatel ikkagi õigus esitada iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise taotlus kuni eelmenetluse lõpuni ehk kuni kohtuistungi avamiseni. Eelnevast lähtuvalt oli kostjatel alus eeldada, et kohus kaasab iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja seega ei saa antud istungil asja lõpuni arutada, millest omakorda tuleneb, et kostjatel oli alus eeldada, et kostjate poolt istungil esitatud seisukohad ja tõendid (kd II lk 160-172) võetakse samuti vastu. Maakohus jättis täitmata oma selgitamiskohustuse. Kohus leidis küll võimaluse enne istungit otsustada vastuhagi menetlusse mittevõtmine, kuid jättis teatamata kostjate esindajale, et 07.12.2015 taotlusi loeb kohus hilinenult esitatuks. Maakohus, jättes kostjate taotlused ja tõendid tähelepanuta, suuresti üllatas istungil kostjate esindajat, mis on samuti üks tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumine. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohtu õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-14, p 11). Tulenevalt
on kostjatel õigus tugineda maakohtu veale tulenevalt 15.12.2015 istungil esitatud vastuväitest kui ka asjaolust, et antud juhul on tegemist tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega. Maakohus on eelkirjeldatud taotluste ja tõendite tähelepanuta jätmisega oluliselt eksinud
,
ja
Samuti on kohus eksinud menetluse juhtimisel ja oluliselt eksinud
väljendatud tsiviilkohtupidamise alusnormi vastu, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kõikide asjakohaste tõendite hindamisel võib selguda, et XXX hoone võõrandamise tehingud on tühised ning sellisel juhul puudub hagi rahuldamiseks alus. Kostjad on seisukohal, et kostjatel on õiguspärane valdus nende eluruumile. Kostjad on maakohtu menetluses selgitanud, et kostja I elab XXX juba ligemale 30 aastat, s.o. alates 1985 aastast. Hageja ei ole seda menetluses vaidlustanud. Täiendavate tõenditena esitasid kostjad 07.12.2015 maakohtule kostja I varasema passi koopia (kd II tl 112), millelt on näha 20.11.1985 ja 24.11.1986 sissekirjutuste kanded aadressil Tallinn XXX (praegune XXX). Kosja I on 30 aastat oma elukohas seaduslikult elanud ja kasutanud eluruumi ilma kasutamise tasu maksmata ehk tasuta kasutusõiguse alusel. Sissekirjutuse kanded tõendavad, et kostja I sai eluruumi valduse seaduslikult. Kostja I on tasunud kommunaalmaksed ning eluruumi omal kulul korras hoidnud, renoveerinud ja parendanud. See praktika on kestnud 30 aastat. Järelikult ei ole kostjate valdus ebaseaduslik ning kostjatel on õigus oma eluruumi vallata ja kasutada. Valduse seaduslikkuse täiendavaks tõendamiseks esitasid kostjad 15.12.2015 istungil veel 24.11.1997 Põhja-Tallinna Valitsuse elanike registri osakonna ja AS V ühise tõendi sissekirjutuse kohta, mis on välja antud dokumendi vahetumise tõttu. Tõendilt nähtub, et kostjate eluruumi valdusõiguse kohta on veel välja antud varasemalt 10.11.1993 korraldus nr
lg-t 1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus on lugenud hageja poolt esitatud väiteid tõendatuks, kuigi puudusid vastavad tõendid. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 3 on maakohus otsustanud: „Juhul, kui TV ja AV keelduvad kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta TV ja AV koos neile kuuluvate esemetega Tallinnas XXX asuvast korteriomandist välja.“ Sellist nõuet hageja hagis ei esitanud. Järelikult on maakohus ületanud otsuses nõude piire, mis on vastuolus
§-ga 439. Sellest lähtuvalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele resolutsiooni punkti 3 osas. Menetluskulude jaotuse osas leiavad kostjad
lg-le 4 tuginedes, et kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks äärmiselt ebaõiglane neilt välja nõuda hageja menetluskulud juhul, kui jääb jõusse kohtu otsus hageja hagi rahuldamise osas. Kostjad paluvad hagi rahuldamise korral, milleks kostjate arvates küll õiguslikud alused puuduvad, jätta poolte menetluskulud (ka maakohtus kantud)
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, mitte võtta asja juurde apellatsioonkaebuses nimetatud tõendeid ja jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 04.01.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut 8 tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses leiavad kostjad, et kuna maakohus vaatas 08.12.2015 läbi 07.12.2015 esitatud vastuhagi tagamise avalduse ja 14.12.2015 jättis määrusega läbi vaatamata vastuhagi mitte põhjusel, et see oleks esitatud hilinenult, vaid põhjusel, et vastuhagi ei olnud kohtu arvates esitatud kostja I seadusega kaitstud huvi kaitseks, oli kostjatel istungile minnes täielik alus eeldada, et 07.12.2015 esitatud tõendid ja taotlused võetakse arvesse (07.12.2015 vastuhagi, tl 124-133, kd II). Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu, kuna vaidlusalused tõendid olid esitatud koos vastuhagiga selle lisadena, siis ei olnud põhjust kostjatel arvata, et need tõendid võetakse asja juurde ilma vastuhagi kohta seisukohta võtmata. Vaidlus puudub selles, et maakohus 14.12.2015 määrusega keeldus vastuhagi menetlusse võtmast (t.l.158-159, II kd). Kostjad nimetatud määrust ei vaidlustanud. Maakohus jättis põhjendatult 7.12.2015 esitatud tõendid vastu võtmata. Kostjad lisasid vaidlusalused tõendid apellatsioonkaebusele (maakohtu kohtukutse, kviitungid 25.02.1992 – 08.10.1992). Ringkonnakohus keeldus neid tsiviilasja juurde võtmast, kuna nimetatud tõendid on juba koos vastuhagiga esitatud (t.l. 96, 114-120, II kd). Vaidlus puudub selles, et kostjad on pikka aega ehk siis alates 1985.a korterit kasutanud. Kostjad on maakohtus tuginenud faktiväitele, et kasutavad vaidlusalust eluruumi vara tasuta kasutamise lepingu alusel (tl 162, II kd). Sama kinnitasid kostjad ka apellatsioonkaebuses p-s 5.3 (tl 91, kd III). Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas kostjate esindaja, et kasutasid alates 1991.a-st eluruumi XXX vara tasuta kasutuse lepingu alusel. Kostjad ei ole tuginenud faktiväitele, mille kohaselt kasutasid eluruumi üürilepingu alusel ega esitanud sellekohaseid tõendeid. 1993.a kehtiva eluruumide erastamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt oli eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik. Samuti pole kostjad esitanud vaidlusaluse ruumi kohta esitatud erastamise avaldust, millele on küll asjaolusid täpsustamata vihjatud kostjate menetlusdokumentides. Riigikohus on lahendis 3-2-1-122-15 rõhutanud järgmist: „Kolleegium rõhutab, et üle ei lähe mh kinnisasja tasuta kasutamise lepingud (vt VÕS § 389), milleks võivad mh olla ka sümboolse üüriga üürilepingud“. Hageja, kes omandas vaidlusaluse korteriomandi 23.04.2014. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel, ei ole omaks võtnud mingit lepingulist suhet kostjatega, sh ka mitte tasuta vara kasutamist ( tl 7-8, I kd). Seda ei nähtu ka kinnitusraamatust. Seega ei ole kostjad tõendanud, et valdavad korterit XXX õiguslikul alusel. Eeltoodu alusel on maakohus põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-56-09 p 11 ja leidnud, et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostjate asjaõiguslik positsioon sõltub kostjate viidatud tehingute kehtivusest. Seetõttu puudus ka maakohtul vajadus kaasata menetlusse kolmanda isikuna Eesti Vabariik. Maakohus sellekohast seisukohta ei võtnud, kuid see on võimalik lahendada ka apellatsiooniastmes, kuna see ei mõjuta otsuse kehtivust. Kolmanda isiku kaasamise taotluse esitamisel peavad pooled arvestama sellega, et see ei venitaks menetlust hilinenud taotlustega. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt
lg-st 1 puudub igasugune seaduslik alus Eesti Vabariigi kaasamiseks kolmanda isikuna ning seetõttu tuleb kostjate taotlus jätta rahuldamata. 9 Kuna kostjad ei ole kunagi tuginenud faktiväitele, et kasutasid eluruumi üürilepingu alusel ega seda tõendanud, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse p-des 5.65.20 toodud väited kui asjasse puutumatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate apellatsioonkaebuses toodud väidetega, mille kohaselt ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub XXX hoones hagejale kinnistusraamatu kohaselt korteriomand nr
Vastavalt
lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Ringkonnakohtu istungil esitatud menetluskulude nimekirjas palub hageja mõista kostjatelt välja hageja menetluskulud summas 1404 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kooskõlas
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud, mis seisnevad järgmiste toimingute tegemises: Harju Maakohtu 04.01.2016 otsuse läbitöötamine – 15min; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 5h 30min ja ettevalmistus istungiks, teeside koostamine – 4h. Kokku on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 9 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks (tunnitasu koos käibemaksuga 144 eurot). Vastavalt ringkonnakohtu istungil taotletule palub hageja lisada menetluskulude nimekirja juurde 19.10.2016 kohtuistungil osalemine tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitas, et nimekirjas märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitas hageja, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Kostjad esitasid 24.10.2016 hageja menetluskulude osas vastuväited. Kostjad nõustuvad maakohtu otsuse läbitöötamise ajakuluga 15 minutit, ent leiavad, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks hageja märgitud ajakulu 5,5 tundi on ülemäärane. Kostjate hinnangul on piisav aeg apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks 4,5 tundi. Ka ei ole kostjate hinnangul põhjendatud hageja esindaja poolt istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 4 tundi. Piisav aeg antud asjas istungiks ettevalmistamiseks olnuks 1,5 tundi. Teeside koostamine ei olnud vajalik, see oli hageja esindaja valik. Teesides kordab hageja juba varasemalt kirjalikult ja istungil suuliselt esitatud seisukohti. 10 Hageja esindaja töötunnihinna osas jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et töötunni hind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, arvestades seejuures hageja esindaja kvalifikatsiooni. Samuti on selline tunnihind kooskõlas Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tunnitasu määraga. Ringkonnakohtu hinnangul saab menetluskulude nimekirjast nähtuvat hageja lepingulise esindaja ajakulu 15 minutit Harju Maakohtu 04.01.2016 otsuse läbitöötamiseks pidada põhjendatuks, arvestades seejuures ka vastava otsuse põhjendava osa mahtu. Pidades silmas apellatsioonkaebusele koostatud vastuse mahtu ja sisu, hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, nõustub kohus kostjate vastuväitega ja leiab, et ajakulu 4,5 tundi on apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks piisav. Seega vähendab kohus nimetatud toimingu ajakulu 1 tunni võrra. Põhjendamatu on kostjate vastuväide hageja esindaja 4-tunnisele ajakulule istungi ettevalmistamiseks. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 4 tundi mitte üksnes istungiks ettevalmistuseks, vaid lisaks ettevalmistusele ka teeside koostamiseks. Istungi ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 1,5 tundi. Hageja teeside koostamise kulu osas leiab ringkonnakohus, et kohtukõne teeside koostamise kulu ei ole põhjendatud ega vajalik
lg 1 mõttes, kuivõrd kirjalike teeside esitamise kohustust kohtuistungil ei ole ning kohus sellise menetlusdokumendi koostamist ei palunud. Tegemist ei ole sellise kuluga, mille peaks välja mõistma vastaspoolelt, kuivõrd menetlusosalise seisukohad nii hagiavalduses kui ka järgnevates menetlusdokumentides, sh vastuses apellatsioonkaebusele, mida menetlusosaline on kohustatud kohtule esitama enne kohtuvaidlusi, peaksid olema niivõrd läbi mõeldud, kokkuvõtlikud ja ammendavad, et teeside esitamise vajadus kohtuistungil puudub. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sisuliselt on hageja kohtukõne teeside puhul tegemist varasemalt menetluses esitatu kordamisega, ei pea ringkonnakohus teeside koostamise ajakulu põhjendatuks. Kohutistungil osalemise ajakulu peab kohus põhjendatuks kohtuistungi kestuse ulatuses (45 minutit). Kogumis peab ringkonnakohus hageja õigusabikulu apellatsioonimenetluses põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 144 eurot (koos käibemaksuga) ja asjaolu, et hageja on palunud menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, on hageja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 1008 eurot (7h x 144). Vastavalt hageja taotletule tuleb
lg 4 alusel kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.