Obsah (6)

§ 74§ 215§ 199§ 63§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4545 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Va

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Brait Viies (isikukood 39212246027) ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, määruskaebused RESOLUTSIOON

3. 3.1 3.2 3.3
4. Tartu Maakohtu
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused ja taotlused Brait Viiese osas kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks ning haiguslugude väljanõudmiseks jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivule määruskaebemenetluses Brait Viiesele riigi õigusabi osutamise eest. Brait Viieselt mõista välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu Nikolai Kõivu poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. Brait Viiesel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Brait Viies, 1-144545, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 4081 lg-st 4 ja IKS § 4 lg 2 p-st 3 juhindudes avalikustada käesoleva määruse jõustumisel üksnes selle sissejuhatus ja resolutiivosa. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohus karistas B. Viiest 23.05.2014 otsusega

§ 215

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 2 kuu ja

§ 199

lg 2 p 4 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus temale liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 74alusel jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata tingimusel, et B.

Viies 2 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 68lg 1 alusel luges kohus B.

Viiese kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust.

1. 03.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, taotledes B. Viiese karistuse täitmisele pööramist. Ettekandest nähtuvalt ei ole B. Viies hooldajale kättesaadav, ta ei ilmu registreerimisele, ei vasta telefonile ja kutsetele. Viimane tähitud kutse saadeti tagasi seoses hoiutähtaja möödumisega. B. Viies täitis kontrollnõudeid (esines üksikuid hilinemisi) kuni 07.09.2015, kuid hiljem ei ole olnud võimalik teda kätte saada ja ta ei ole registreerimisele ilmunud vaatamata mitmetele kutsetele. 20.11.2015 tegi ametnik kodukülastuse, kuid tulemusteta. Vanaemad, kellele ametnik on korduvalt helistanud, ei tea temast midagi. Onupoja sõnul olevat B. Viies olnud kunagi Läti Vabariigis, kuid käesoleval ajal on ta kadunud.
2. Tartu Maakohus 15.01.2016 määrusega kuulutas B. Viiese tagaotsitavaks ning nägi tabamisel ette tema vahistamise KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel, kuna süüdimõistetu hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest ning on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Viidatud kohtumääruse alusel peeti B. Viies kinni 22.12.2016 ning samal päeval toimetati ta Tartu Maakohtusse kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamisele. Maakohtu määrus
3. Kohtuistungi järgselt kuulutas maakohus 22.12.2016 määruse, millega pööras B. Viiesele Tartu Maakohtu 23.05.2014 otsusega mõistetud kandmata vangistuse 1 aasta 1 kuu 25 päeva täitmisele. Vastavat otsustust põhjendas kohus järgmiselt. 4.1 Kohus asus seisukohale, et nähtuvalt erakorralises ettekandes toodud asjaoludest on B. Viies käitumiskontrolli nõudeid rikkunud teadlikult ning tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on kriminaalhoolduse teostamine takistatud olnud. Eelnev on tõendatud lisaks kriminaalhooldaja esitatud materjalidele ka B. Viiese ütlustega, milles ta kinnitab, et temal puudus Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks ametniku luba. Temale Tartu Maakohtu 23.05.2014 otsusega mõistetud 2-aastane katseaeg, mis algas 23.05.2014, on möödunud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehelt nähtub, isik on täitnud registreerimiskohustust kuni 07.08.2015 ja peale märgitud kuupäeva ei ole ta registreerimisele ilmunud. B. Viiese ütlustest nähtuvalt on ta elanud ja töötanud enne tema kinnipidamist Prantsusmaal. Eelmärgituga on tõendatud ka tema poolt

§ 75lg 1 p-de 1, 5 nõuete rikkumine.

Kohus leidis, et kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine, sest ta ei ole ära kasutanud talle antud võimalust näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada. B. Viiese ja tema kaitsja taotlus elektroonilise valve kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna katseaja tähtaeg on möödunud ning kohtul ei ole teada elektroonilise valveseadme paigaldamise tehnilised tingimused ja võimalused süüdimõistetu elukohas. Määruskaebused

1. Kohtumääruse peale esitas edasikaebuse kaitsja Nikolai Kõiv, esitades järgmised taotlused: - välja nõuda SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinikust ja Tartu Psühhoneoroloogia Kliinikust Brait Viiese haiguslood; - määrata B. Viiesele kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja esitada eksperdile küsimused: kas B. Viies põeb vaimuhaigust, on nõdrameelne või esineb tal muu raske psüühikahäire; juhul kui ta põeb 2 2 vaimuhaigust, kas see takistas või raskendas tal perioodil 07.09.2015 - 21.12.2016 talle määratud kriminaalhooldaja poolt antud korraldusi või juhiseid täita; kas B. Viiesel on pärast kohtuotsuse kuulutamist tekkinud vaimuhaigus või mõni muu psüühikahäire, mis välistab vabadusekaotusliku karistuse kandmise; juhul, kui B. Viiesel esineb vaimuhaigus või mõni muu psüühikahäire, kas ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab sundravi; kas ja mis tingimustel on B. Viies võimeline vabadusekaotuslikku karistust kandma; - tühistada Tartu Maakohtu 22.12.2016 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule või tühistada Tartu Maakohtu määrus ilma alamale kohtule saatmata ja teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldaja taotlus B. Viiesele mõistetud vabaduskaotusliku karistuse täitmisele pööramise taotluses rahuldamata; - menetluskulu jätta riigi kanda. 5.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole küllaldaselt hinnanud apellandi ütlusi ja tema tervislikku seisundit ega selgitanud välja põhjusi, miks B. Viies kriminaalhooldaja määratud ülesandeid ei täitnud. Peale kohtumääruse teatavaks tegemist B. Viies avaldas kaitsjale, et tal on 80 % töövõime kaotus tal esineva vaimse puude tõttu. Tal on tugev stress, mille tõttu ta ei saa magada ning esinevad peavalud. B. Viies väidab, et ta on olnud ravil Tartu Psühhoneuroloogia Kliinikus ja on arvel Jämejala Psühhiaatriakliinikus. B. Viiese vanaema esitas kaitsjale Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo 28.01.2014 B. Viiese puude määramise dokumendid, millest nähtub, et B. Viiese töövõimekaotuse protsent on 80 ning selle määramisel on aluseks võetud SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliiniku ekspert-psühhiaater Üllar Kerneri arvamus. Kaitsjal vaba juurdepääs B. Viiese haiguslugudele puudub. B. Viiese raske psüühikahäire võib olla kriminaalhooldaja määratud ülesannete mittetäitmise otseseks põhjuseks. Vesteldes telefoni teel B. Viiese vanaema ja isaga tekkis kaitsjal kahtlus, et kaitsealune ei saanud hästi aru kriminaalhooldaja poolt talle pandud kohustuste mõttest ja nende mittetäitmise õiguslikest tagajärgedest. B. Viies väitis, et tal tekkis konflikt kriminaalhooldajaga ja ta kartis ametnikku, kuna ta ei saanud õigeaegselt vastuvõtule ilmuda. Kaitsja leiab, et B. Viiesel esineb raske puue, vastasel korral ei oleks talle määratud töövõime kaotuse määraks 80%. Sellest tulenevalt on õiguslik alus kontrollida, kas B. Viies sai aru oma tegevusest ja suutis seda kriminaalhoolduse kestel juhtida. B. Viies soovib, et ringkonnakohus kuulaks ta täiendavalt ära, ta tahab anda kohtule omapoolseid täiendavaid selgitusi.
2. B. Viies oma kaebuses märgib ära konflikti kriminaalhooldusametnikuga. Tal olid mõned üksikud hilinemised, mille järel ametnik väitis üsna rangel toonil, et järgmisel väiksemalgi hilinemisel esitab ta kohtule erakorralise ettekande. Kui tuli järgmise kohtumise aeg, siis ei olnud tal kriminaalhooldusosakonda minemiseks rahalisi vahendeid ning ta ei saanud oma hilinemisest ka teatada. Ta teadis juba, et sellele järgneb ettekanne. Ta veetis nädala Tallinnas, sõitis Lätti ja palus saatkonna abi. B. Viies märgib veel, et ta on raske vaimse puudega ning lapsest saadik kergesti mõjutatav. Ta soovib psühhiaatrilist ekspertiisi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuste väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebustes toodud motiividel puudub alus. Samuti ei esine põhjust süüdimõistetu B. Viiese osas kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks või raviasutustelt tema haiguslugude väljanõudmiseks. Vastavaid seisukohti põhistab kolleegium järgmiselt.
4. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks põhjendada oma positsiooni selles, et kaebajate taotlus B. Viiese osas kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks ning raviasutustest tema haiguslugude välja nõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Nimelt näeks kolleegium vastavat vajadust üksnes selles olukorras, kus menetluse käigus oleksid süüdimõistetu psüühilises seisundis tõusetunud põhjendatud kahtlused ning sellest tulenevalt esineks vajadus kindlaks teha, kas tema karistuse täitmisele pööramine üldse kõne alla tuleb. Käesoleval juhul apellatsioonikohtul, nagu eelnevalt maakohtulgi, mingeidki sellekohaseid kõhklusi ei tekkinud. 3 3 8.1 Kindlasti ei anna sellisteks kahtlusteks alust üksnes see, et B. Viies väidab endal esinevat vaimse puude, talle on määratud töövõime kaotus 80% ulatuses ning Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo 28.01.2014 otsuses nähtuvad ühe alusmaterjalina ekspert-psühhiaater Ü. Kelneri poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed. Nimelt selgub kohtutoimiku pinnalt esmalt see, et mingitestki sedalaadi probleemidest Tartu Maakohut üldse ei teavitatud. Tõsi, kaitsja saigi sellest enda väitel süüdimõistetult teada alles kohtumääruse teatavaks tegemise järgselt, kuid B. Viiesel endal oli kohtu vastav informeerimine kahtlemata võimalik. Mis põhjusel süüdimõistetu nii olulise näitaja kohtuistungil lihtsalt nimetamata võis jätta, kolleegium arvata ei oska. Veelgi enam, kohtuistungi protokollist selguvalt on B. Viies oma rikkumisi tunnistanud, neid arusaadavalt selgitanud ning kohtul mingitki kõhklust selles, nagu ta ei oleks oma kohustustest, käitumisest ning selle tagajärgedest aru saanud, tekkinud ei ole. Teiseks peab aga toonitama, et kuigi vandeadvokaat seob oma kahtlused valdavas osas Sotsiaalkindlustusameti otsustest selguva teabega, ei ole nimetatud dokumentide olemasolu B. Viiese süüdimõistmist
5. aastal kuidagi takistanud. Selgub ju, et kohtulahend tehti tema osas 23.05.2014, kuid viidatud Sotsiaalkindlustusameti kolm otsust kannavad kõik sama aasta jaanuarikuu kuupäeva. Lisaks ei saa nimetamata jätta, et töövõime kaotuse põhjusena on märgitud üldhaigestumine. Ehk siis ka tolles menetluses ei tekkinud kohtul ebakindlust B. Viiese psüühilises seisundis ning tema võimes karistust kanda. Kolmandaks toob ringkonnakohus välja ka selle, et enda ütluste kohaselt on B. Viies vahepealsel ajal elanud ja töötanud Prantsusmaal, st töötamist töövõime osaline kaotus ning tema poolt praeguselt väljendatud psüühilised probleemid kuidagi seganud ei ole. 8.2 Kokkuvõtvalt määruse selle punkti juures märgibki ringkonnakohus, et kahtlusi B. Viiese vaimse seisundi osas ei tekkinud ka kriminaalkolleegiumil, mistõttu on määruskaebuste vastavad argumendid käsitletavad otsitute ning paljasõnalistena.
6. Järgmisena põhistab apellatsioonikohus oma seisukohta selles, et maakohus on B. Viiese karistuse täitmisele pööramisel toiminud seaduslikult ja põhjendatult. 9.1 Kõigepealt olgu öeldud, et B. Viiese poolt kontrollnõuete järjepidev rikkumine on kinnitust leidnud ning vaidlust selles ei ole. Ehk siis süüdimõistetu on alates 07.08.2015 eiranud registreerimiskohustust täielikult ning samuti on ta lahkunud Eestist kriminaalhooldusametniku eest varjatult ning vahepealse aja mujal elanud. Mingeidki vabandavaid põhjusi ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga siin ei tuvasta. Kindlasti ei loo B. Viise jaoks mingitki õigustust see, et tal väidetavalt tekkisid vastuolud kriminaalhooldusametnikuga ning ta kartis karistuse täitmisele pööramist. Seda, nagu süüdimõistetu ei oleks aru saanud kas oma kohustusest kontrollnõudeid järgida või siis enda käitumise tähendusest ja selle tagajärgedest, ta ise väitnud ei ole. 9.2 Kokkuvõetult toonitabki ringkonnakohus, et kuivõrd B. Viiese rikkumised olid tahtlikud, mõjuvaid põhjusi kohtud ei tuvastanud ning kohtuotsusega määratud katseaeg on ka lõppenud, siis on maakohus tema karistust täitmisele pöörates toiminud ainuvõimalikul viisil.
7. Ringkonnakohus selgitab viimaseks veel, et vaatas B. Viiese ja tema kaitsja määruskaebused läbi kirjalikus menetluses, nagu selle näeb ette KrMS § 390 lg
8. Ehk siis määruskaebuse taotlus kaebuste arutamiseks suulises menetluses seejuures B. Viiesel oma seisukohtade esitamise võimalust andes, ei ole asjakohane. Süüdimõistetu on oma väited saanud välja tuua apellatsioonikohtule esitatud kaebuses.
9. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused, sh nende taotlustes kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramiseks ja haiguslugude väljanõudmiseks rahuldamata.
10. Vandeadvokaat N. Kõiv on koos määruskaebusega esitanud ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal kaitsealusega kohtumisele, vestlustele B. Viiese vanaema ja isaga, dokumentide õiguslikule analüüsile, kaebuse koostamisele ja selle kliendile tutvustamisele kokku 3 tundi, mille eest ta soovib tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna 4 4 apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel B. Viiese kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus