Obsah (6)

§ 168§ 428§ 150§ 651§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-9238 Tsiviilasi

§ 168

lg 5 alusel välja mõista menetluskulud kogusummas 600 eurot, sh riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 350 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus lõpetas
2. detsembri 2016 määrusega tsiviilasja menetluse seoses hageja loobumisega hagist, jättis hageja menetluskulud õigustatud ulatuses kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (½ riigilõivust) summas 125 eurot ning jättis poolte õigusabikulud poolte endi kanda. 2 Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt

§ 428

lg 1 p 3 võttis maakohus loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Maakohus leidis, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohus rahuldas riigilõivu väljamõistmise osas hageja taotluse osaliselt summas 125 eurot (½ riigilõivust), kuna ülejäänud osas on hagejal õigus esitada kohtule avaldus ½ riigilõivu tagastamiseks vastavalt

§ 150lg 2 p-le 2 ja lg-le 4.

Õigusabikulude osas jättis maakohus hageja taotluse rahuldamata, kuna hageja märgitud õigusabikulude summas, s.o 300 eurot ja 350 eurot, esineb erinevus, kohtule ei ole teada õigusabikulude tegelik suurus. Samuti ei ole hageja põhjendanud, millist õigusabi on osutatud.

1. juuni 2016 arve on väljastatud Magis Õigusbüroo OÜ poolt, hageja esindaja J. Silm on märkinud büroona, mille kaudu ta õigusabi osutab, Moor & Silm Law Firm. Seega jääb ebaselgeks, miks on arve esitatud Magis Õigusbüroo OÜ poolt. Sellest tulenevalt jättis maakohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Kostja õigusabikulud jättis maakohus kostja enda kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3, jätta hageja õigusabikulud summas 350 eurot kostja kanda ning jätta määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt on hageja
3. novembri 2016 avalduses üheselt arusaadavalt nimetanud õigusabikulude suuruseks 350 eurot. Hagejale on
4. juunil 2016 esitatud arve nr 2016059 summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) selgitusega: „Hagiavalduse koostamine EK Partner Grupp“. Seega on ilmne, mille eest ja kui suures ulatuses oli arve esitatud. Moor & Silm Law Firm on registreeritud kaubamärk, mis kuulub ja mida kasutades müüb OÜ Magis Õigusbüroo õigusteenuseid. Sellepärast ongi hageja esindaja märkinud bürooks Moor & Silm Law Firm. Viide OÜ Magis Õigusbüroole on ka
5. novembri 2016 avaldusel. Kostja on kohustatud kandma

§ 168

lg 5 järgi hageja menetluskulud, kui hageja loobub nõudest või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu

1. juunil
2. Kostja täitis kohustuse pärast hagiavalduse esitamist, s.o
3. novembril 2016, ehk pea 5 kuud hiljem. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta menetluskulud poolte endi kanda ning määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv hageja kanda. Vastuse kohaselt oleks asja saanud lahendada kohtuväliselt, ilma hagi esitamata, kui hageja või hageja lepinguline esindaja oleks andnud enne hagiavalduse esitamist täiendava võimaluse taasesitavas vormis võlgnevuse likvideerimiseks, mida aga ei tehtud. Arve tasumine oli tingitud inimlikust eksitusest. Hagiavalduse esitamise järgselt kontakteerus kostja koheselt hageja esindajaga ning lepiti kokku kohtumine. Kohtumisel leppisid pooled kokku, et hageja esindaja koostab kompromissi mustandi, mida aga ei ole tehtud, kuigi kostja esindaja küsis seda korduvalt. Kompromissi allkirjastamine on jäänud hageja esindaja taha. Kompromissi allkirjastamisega oleks olnud võimalik menetluskulusid vähendada. Kuna aga hageja lepinguline esindaja ei pidanud kokkulepetest kinni, siis selleks, et vältida menetluse edasist viibimist, tasus kostja oma võlgnevuse. 3 Ka kostjal on olnud esinduskulud, kuivõrd nõue esitati kohtule kohe, ilma, et oleks pöördutud kostja poole küsimusega võimaliku kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Määruskaebuse esitamine ei tulene kostja tegevusest või tegevusetusest, mistõttu tuleb määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Viru Maakohtu
6. detsembri
7. a määrus menetluskulude väljamõistmise osas tühistada osaliselt, teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud

§ 168lg 4 ja 5 alusel nende põhjendatud ulatuses kostja kanda.

Muus osas tuleb Viru Maakohtu

1. detsembri
2. a määrus jätta muutmata.
3. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja

§-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud summas 350 eurot. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hageja poolt tasutud ½ riigilõivust summas 125 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas. 8. Riigikohus on selgitanud, et hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15.

mai 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Hageja on esitanud hagi eesmärgiga, et kostja tasuks hagejale oma võlgnevuse ning kostja on pärast hagi esitamist seda ka teinud. Seega on kostja

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud ning seetõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1) (Riigikohtu 4.

aprilli 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus hageja menetluskulude jätmine kostja kanda oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kostja oli jätnud hagejale võlgnevuse tasumata, siis pidi kostja ette nägema, et hageja võib pöörduda kohtusse, millega kaasnevad kulud.

1. Maakohus on jätnud õigusabikulud summas 350 eurot kostjalt välja mõistmata, kuivõrd maakohus leidis, et hageja ei ole põhjendanud, millist õigusabi on osutatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule koos
2. novembri 2016 avaldusega arve nr 2016059 (tl 45), millelt kajastub osutatud õigusabi kirjeldus. Selle kohaselt on tegemist hagiavalduse koostamisega, mille peale on kulunud 3,5 tundi ning tunnihind käibemaksuta on 100 eurot. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt Riigikohtu
3. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on tegemist mõistliku tunnitasuga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õigusabikulude summa jääb ebaselgeks, sest hageja on märkinud
4. juuni 2016 hagiavalduses kulude summaks 300 eurot, nimetamata seejuures, 4 kas tegemist on käibemaksuga või- maksuta summaga, ning
5. november 2016 on hageja esitanud arve 350 euro ulatuses ning seda ilma käibemaksuta. Kolleegium leiab, et kostja kanda tuleb jätta hageja õigusabikulu summas 300 eurot käibemaksuta, sest arvelt nr 2016059 on näha, et tegemist on vaid hagi koostamisega, seega ei ole menetluse jooksul kulud suurenenud ning seetõttu tuleb lähtuda
6. juunil 2016 esitatud hagiavalduses märgitud summast.
7. Maakohus põhjendas, et õigusabikulud tuleb jätta kostjalt välja mõistmata, kuna jääb ebaselgeks, miks on arve esitatud Magis Õigusbüroo OÜ poolt, kuigi hageja esindaja J. Silm on märkinud büroona, mille kaudu ta õigusabi osutab, Moor & Silm Law Firm. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei ole õigusabikulude välja mõistmata jätmiseks asjakohase põhjendusega, kuivõrd
8. novembril 2016 esitatud avaldusel on märgitud nii Moor & Silm Law Firm kui ka OÜ Magis Õigusbüroo.
9. Hageja taotleb määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 50 eurot kostja kanda jätmist.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid. Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5