) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. Kohus leiab, et avaldus tuleb võtta menetlusse ja rahuldada. Täitemenetlusregistrist nähtub, et kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses on täiteasi nr XXX, kus võlgnikuks on A.P.. Kinnistusraamatu andmetel kuulub A.P.ile korteriomand asukohaga XXX. Kinnistule on seatud käsutamise keelumärge sissenõudja kasuks. Täitemenetluse seadustiku (
) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.
lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.
lg 3 järgi peavad
lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.
, § 85 lg 1 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni.
Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja
, § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku korterisse selle hindamiseks ja fotografeerimiseks, samuti korteri tutvustamiseks ostuhuvilistele. Riigikohus on 13.05.2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15 p-is 12 leidnud, et loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise). Eeltoodust tulenevalt annab kohus kohtutäiturile loa siseneda võlgnikule kuuluvasse korterisse XXX, samuti nimetatud korteri juurde kuuluvatesse ruumidesse. 29.12.2010 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-140-10 p-is 12 leidis Riigikohus, et võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Kohtutäitur on soovinud saada luba kaheks kuuks alates kohtumääruse jõustumisest. Sellise taotluse rahuldamise korral oleks kohtutäituril õigus siseneda võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse määramata arv kordi. Kohus leiab, et selliselt ei ole põhjendatud kohtutäiturile loa andmine. Kohus peab mõistlikuks ja võlgniku huve arevestavaks määrata, et kohtutäituril on õigus siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh ostuhuvilised, manukad, politseiametnikud) ilma A.P. nõusolekuta A.P.le kuuluvasse korterisse ja selle juurde kuuluvatesse ruumidesse selle ülesmärkimiseks, fotografeerimiseks ja ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil ning viibida korteris selle ostuhuvilistele tutvustamiseks vajaliku aja jooksul kuni kahel korral kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Võlgnikule tuleb korteris viibimise ajad ette teatada. Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.