lg 5 alusel allutada Andres Andresson katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Andres Andressoni suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega, välja arvatud lähisugulased; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 8 kuud.
lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 24.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so 4 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
Kandmata karistuseks loeti 1 aasta, 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 418 tunni ulatuses, mis tuleb sooritada 8 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 20.07.2015.a. Pärnu Maakohtu 27.06.2016.a määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 03.07.2015 otsusega 3 Andres Andressonile mõistetud ärakandmata 11 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele. A. Andressoni kohustati ilmuma karistust kandma kinnipidamiskohta kutse peale. Kohtumäärus jõustus 13.07.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 08.08.2016.a ja lõpp on 21.05.2017.a. Andres Andressoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses viibib ta esimest korda. Individuaalset täitmiskava ei koostatud, alates 19.12.2016.a töötab ta majandustöödel abitöölisena. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Andres Andressoni kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel soovib ta asuda elama XXXX. Garanteeritud töökohta vabanemisel ei ole. Andres Andresson selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub õdedele ja vendadel kuuluvasse XXXX. On nõus kuue kuulise katseajaga. On nõus lisakohustustega, kinnitab, et teab, kui rangelt tuleb kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samuti kinnitab, et saab hakkama ilma alkoholita. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kohtule oma kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Andres Andressoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Andres Andressonile katseaja määramist kuueks kuuks ja allutamist
sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja palub taotlus A. Andressoni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldada ja rõhutab, et vangla ja prokurör toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Andresson on teadlik, et katseaeg saab olema pikem, kui karistusaja lõpp ning on nõus kõikide lisakohustustega. Uute kuritegude toimepanemise protsent on väike. Tal on olemas nii elukoht kui ka töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Andres Andressoni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Andres Andresson on vangistuses esimest korda, karistuse kandmise ajal on ta käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine, samuti on ta osalenud tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad Andres Andressoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud Andres Andressoni mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on 4 enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab Andres Andressoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Andres Andressonil olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.