KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-1609 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali Sklabovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.01.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Vitali Sklabovski, isikukood: 37206253711, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Irina Gromtsev Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vitali Sklabovski talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 75 eurot. Irina Gromtsev taotlus Vitali Sklabovski´le riigi õigusabi Välja mõista Vitali Sklabovski´lt kriminaalmenetluse kulud 75 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Vitali Sklabovski´l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700031705 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Sklabovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Vitali Sklabovski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.04.2015 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel 4 aasta 10 kuu 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 13.07.2014 ja lõpp 09.06.
- Vitali Sklabovski andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16). Kinnipidamisasutusest Vitali Sklabovski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Ema andis oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Ema on nõus teda materiaalselt toetama. Isikul on põhiharidus ja krohvija eriala. Vanglas on oslaenud riigikeele A1 taseme õppes, kuid eksamit ei sooritanud. Enne vangistust sai xxx. Viimati töötas
- aastal maalrina-krohvijana. Vanglas töötab koristajana. Tasumata nõuded on 3442,15 eurot. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema ja täisealine tütar. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kuritegeliku minevikuga tuttavaid. Isik kuritarvitas alkoholi regulaarselt. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on käitunud vägivaldselt alkoholijoobes. On läbinud vanglas sotsiaalprogrammi Viha Jutimine. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. On raskusi liikumisega, vajab abivahendeid. Probleemide lahendamiseks võib kasutada vägivalda. Katseajal pani toime isikuvastase kuriteo. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 43%. Soodusteguriks on alkohol. Vangla ei toeta Vitali Sklabovski ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema ema. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Ema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Enne vangistust elas enda korteris, kus nüüd elab tema täisealine tütar. Suhted abikaasaga katkesid kaua aega enne vangistust. Enne vangistust oli xxx. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isik pole olnud kriminaalhoolduse all. Vitali Sklabovski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. 2
(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Vitali Sklabovski tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 5 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, töökoht puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt ning läbinud sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Tema ema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema emast ja tütrest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tal võib ette tulla tagasilanguse perioode alkoholi tarvitamisel. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal liikluskuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.06.2019, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta 4 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. 3
(4)Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vitali Sklabovski temale Viru Maakohtu 29.04.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)