← Eesti

1-15-8001/42

Obsah (6)§ 76§ 199§ 68§ 74§ 218§ 262

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8001 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Ko

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Aleksandr Holujanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Holujanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksandr Holujanov tunnistati Viru Maakohtu 29.09.2015 otsusega nr 1-15-8001 süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati

§ 68

lg 1, § 74 lg 3 alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat. Otsus jõustus 15.10.

  1. Viru Maakohtu 23.09.2016 määrusega nr 1-15-8001 pöörati mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva täitmisele. Määrus jõustus 11.10.
  2. Karistuse kandmise algus 22.09.2016 ja lõpp 10.03.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.01.
  4. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Holujanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas tööandja poolt antud eluasemel, vabanedes soovib ajutiselt elama minna vanaema juurde aadressile xxx Korter on 2toaline, keskküttega. Edaspidi otsib endale eraldi elukoha. Isik on xxx koolides kuni 6.klassini.
  5. ja
  6. klassi lõpetas Murru vanglas eesti keeles. Eriala ei ole omandanud. Riigikeelt valdab vabalt nii kõnes kui kirjas. Edasi õppimist plaanis ei ole, koolis esines õpi- ja käitumisraskusi kuid erikooli ei saadetud. Kinnipeetav väidab, et enamus ajast on ta töötanud ametlikult, esimene 1

(5)töökoht oli 16-aastaselt xxx. Viimasel ajal on töötanud põllumajanduses eraettevõtjate juures. Soovib ka vabanedes minna põllumajandusse, kus saaks tööandjalt ka elamispinna ning hakkab selleks otsima töökuulutusi ajalehtedest ja internetist. Eriala ei oma, töö suhtes vastumeelsust ei väljenda. Ka vanglas on hetkel hõivatud majandustöödel, milleks avaldas ise soovi. Majanduslikku hakkama saamist raskendab võlgade olemasolu umbes 11 000 euro ulatuses. Kinnipeetav väidab, et varguseid ei ole toime pannud asjade edasi müümise ja kasu saamise eesmärgil, vaid enda tarbeks. Lähedaseks on hetkel vanaema, kes kasvatas teda ka lapsena. Ema ja mõned õed- vennad on surnud. Elus oleva õega kohtus esmakordselt 4 aastat tagasi, suhtlevad vähe. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Füüsilise puude sai juba noorukieas. Aleksandr Holujanov ise ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 70%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 42%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Holujanovi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Aleksandr Holujanovile vabaduses toetust pakkuvaks isikuks tema vanaema, kes on teda lapsest saati kasvatanud. Vanaema sõnul rohkem lähedasi sugulasi neil ei ole. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist 2 toalise keskküttega korteriga, mis kuulub isiku vanaemale. Nimetatud aadressil elab kinnipeetava vanaema koos ühe tuttavaga. Isiku vanaema on pensionär, sissetulekuks pension. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral Aleksandr Holujanovil garanteeritud töökohta pole ja tal tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, info töökuulutustest, ravikindlustus, võimalusel koolitused jne). Aleksandr Holujanovi varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Isik rikkus korduvalt käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetav kuulutati katseajal tagaotsitavaks ning tabamisel pööras kohus karistuse täitmisele. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 06.12.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla A. Holujanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kriminaalkorras karistatud viis korda. Vanglakaristust kannab ka viiendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Viru Maakohtu 29.09.2015 kohtuotsusega mõisteti A. Holujanov süüdi

§ 199

lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõistis kohus 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 arvas kohus eelvangistuses viibitud aja 28.

- 29.09.2015, s.o. 2 päeva karistusaja hulka.

§ 74

lg 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse 5 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui A. Holujanov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutati A. Holujanov käitumiskontrollile koos lisakohustustega. Kohtuotsus jõustus 15.10.2015. A. Holujanov ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelnimetatud kohtulahendiga ning sama kohtu 27.01.2016 kohtumäärusega (millega pikendati katseaeg 3 kuu võrra, s.o kuni 28.12.2017, ning kohustati A. Holujanovit pöörduma 2 kuu jooksul alkoholismivastasele sõltuvusravile) temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustusi. Antud asjaolud annavad veel kord tunnistust sellest, et varasemad tingimisi mõistetud karistused ning kriminaalhooldus pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Nimetatud süüdlase puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. A. Holujanovil distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et 2

(5)õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu A. Holujanovi puhul on uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul vastavalt 70 % ja 42 % , mis on kõrge risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt ta on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Diagnoositud alkoholisõltuvus. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Aleksandr Holujanovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Süüdimõistetu Aleksandr Holujanov selgitas, et kiiresti vabadusse. tal ei ole midagi lisada. Sooviks võimalikult Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksandr Holujanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Holujanov on õppinud xxx koolides kuni 6.klassini.

  1. ja
  2. klassi lõpetas Murru vanglas eesti keeles. Eriala ei ole omandanud. Riigikeelt valdab vabalt nii kõnes kui kirjas. Edasi õppimist plaanis ei ole, koolis esines õpi- ja käitumisraskusi kuid erikooli ei saadetud. Kinnipeetav väidab, et enamus ajast on ta töötanud ametlikult, esimene töökoht oli 16-aastaselt xxx Viimasel ajal on töötanud põllumajanduses eraettevõtjate juures. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab
  3. korda. Varem on teda karistatud korduvalt varguste eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust samuti varguse eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtivaid väärteokaristusi on Aleksandr Holujanovil 33:

§ 218lg 1 alusel 7.

korral (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu),

§ 262lg 1 alusel 4.

korral (avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine), LS § 259 alusel

  1. korral (jalakäija poolt liiklusnõuete rikkumine), AS § 70 alusel
  2. korral (alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud ning olnud kuulutatud ka tagaotsitavaks, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. 3

(5)Samas tuleb positiivseks lugeda, et Aleksandr Holujanov on osalenud vanglas olles majandustöödel. Nimetatud asjaolu alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetav omab elamisloakaarti, mis kehtib kuni 05.11.2020. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda vanaema juurde aadressile xxx Korter on 2toaline, keskküttega. Edaspidi otsib endale eraldi elukoha. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Isiku lähedaseks on vanaema. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedase toetus, mis maandab mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Aleksandr Holujanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks alkohol. Kuriteod on olnud samaliigilised. Viru Vangla poolt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Vähetähtis pole seegi, et Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval võlanõudeid ligikaudu 11 000 euro ulatuses. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (Aleksandr Holujanovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Holujanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.03.2017, ärakandmiseni on pisut vähem kui 2 kuud aega. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus osutab asjaolule, et isik ei tulnud viimati määratud kriminaalhooldusega toime, kohus pidi kuulutama isikut tagaotsitavaks ja pöörata karistus tätimisele. Sellises olukorras ei näe kohus ühtki mõistlikku põhjust, miks nüüd peaks kohus isikut vabastama enne tähtaega ja kohaldama järjekordset kriminaalhooldust. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine 4
(5)erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedase toetus ja kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Holujanovi temale Viru Maakohtu 29.09.2015 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 23.09.2016 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.