1-15-3386/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3386 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Nikolai Tumaševitši (Nikolai Tumaševitš, isikukood 38009076519) kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
6. 4.1 4.2 4.3 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja
7. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebuse taotlused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja kriminaalhooldaja kohustamiseks elukoha vastavuse kontrollimiseks jätta rahuldamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Sirje Must kaudu välja 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot) advokaat Anne Vissakule tema poolt määruskaebemenetluses Nikolai Tumaševitšile riigi õigusabi osutamise eest. Nikolai Tumaševitšilt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. Nikolai Tumaševitšil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Nikolai Tumaševitš, 1-15-3386, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Nikolai Tumaševitš kannab vanglas talle Harju Maakohtu 13.05.2015 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud 2 aasta 9 kuu pikkust vangistust. Karistusaeg algas 20.01.2015 ja lõpeb 20.10.
10. Tartu Maakohus 22.12.2016 määrusega jättis N. Tumaševitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 2.1 Esmalt leidis kohus, et N. Tumaševitši ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik juba formaalsete kriteeriumide mittetäidetuse tõttu, s.o tal puudub vabaduses elukoht. Kinnipeetav küll väidab, et õde oleks nõus teda enda juurde elama võtma, kas see ka tegelikult nii on, ei ole toimikumaterjalide põhjal võimalik öelda. 2.2 Teiseks märkis kohus, et isegi kui leida, et N. Tumaševitšil on elukoht olemas, ei oleks teda materiaalsetest kaalutlustest lähtuvalt ikkagi võimalik vanglast välja lasta. Seda vaatamata sellele, et mitmed asjaolud kõnelevad tema vabaks laskmise kasuks. Kinnipeetav on vangistuse ajal võtnud osa õpingutest ja erinevatest sotsiaalprogrammidest. Ta on olnud hõivatud majandusabitöödega ning ta soovib ja on motiveeritud töötama. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on ametnikega viisakas ja koostöövalmis. Tema teadlikkus sõltuvuse olemusest on kasvanud ning ta on motiveeritud seda muutma. Need näitajad ei kaalu aga üles N. Tumaševitši vabastamise vastu kõnelevaid aspekte. 2.2.1 N. Tumaševitšil on seitse kehtivat kriminaalkaristust ja vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Ta on ka varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud selle nõudeid ja karistus on täitmisele pööratud. Seega on tegemist inimesega, kes on korduvalt seadusega pahuksisse sattunud ja murdnud ka riigi poolt talle üles näidatud usaldust. Vähetähtis ei ole seegi, et N. Tumaševitš ei ole mitte üksnes sooritanud narkokuritegusid, vaid on pannud toime ka reaalsete kannatanutega vägivallakuritegusid: teda on karistatud kahe röövimise eest. Seega kaasneb N. Tumaševitši vabastamisega oht, et tema ohvriks võivad sattuda süütud kõrvalseisjad. Eelnevaga on tugevasti seotud N. Tumaševitši narkoprobleemid. Kinnipeetaval paistab küll olevat soov oma narkosõltuvus seljatada, aga kohus pole veendunud, et süüdimõistetu seda suudab. 2.2.2 Lootust N. Tumaševitši õiguskuulekale elule ei anna ka tema lähedaste ring. Ema ja isa kannavad hetkel vanglakaristust. Vend on kriminaalkorras karistatud. Sama saab öelda ka õe kohta, kelle juurde N. Tumaševitš väidetavalt elama asuda saaks. Ka puudub isikul vabanemisel töökoht. Kohtul ei ole kuigivõrd suurt lootust, et N. Tumaševitš selle hõlpsasti leiab, sest ta ei ole varasemalt ametlikult töötanud. Töökoha otsimist ei hõlbusta ka tõik, et kinnipeetaval puudub põhiharidus. Neilgi põhjustel on üsna tõenäoline, et ta pöördub küllaltki kiirelt tagasi kriminaalse elu poole. MÄÄRUSKAEBUS
11. Kohtumääruse peale esitas kaebuse advokaat Anne Vissak, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Samuti palub ta ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, lisamaks asja juurde Z.M. nõusolek süüdimõistetule elukoha võimaldamise kohta. Kolmandaks soovib kaitsja, et ringkonnakohus kohustaks kriminaalhooldajat kontrollima Z.M. elukoha sobivust N. Tumaševitši elukohana. Kaebaja märgib järgmist. 3.1 N. Tumaševitši vabastamise põhiliseks takistuseks on kohus lugenud elukoha puudumise. Kohtule ei olnud aga teada, et süüdimõistetu õde Z.M. on andnud nõusoleku venna majutamiseks talle kuuluvasse korterisse. Selles korteris elab õde koos abikaasa ja kahe lapsega. Kaitsja suhtles Z.M. ga ning soovib määruskaebusele lisada viimase kirjaliku nõusoleku. Selle nõusoleku lisamiseks taotleb advokaat kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Samuti palub ta kohut kohustada kriminaalhooldajat kontrollima N. Tumaševitši tulevast elukohta. Veel märgib advokaat, et ei nõustu kohtuga, nagu välistaks kinnipeetava elamise selles korteris teave tema õe kriminaalkorras karistamisest. Z.M. t on narkootilise aine käitlemise eest küll karistatud, kuid sellest on möödas 11 aastat ja karistus on kustunud. Z.M. elab stabiilset perekonnaelu. 3.2 Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et N. Tumaševitš ei leiaks hõlpsasti töökohta. Kohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et N. Tumasevitšil on 60 % töövõimetust, mis tähendab, et ta ei ole võimeline kõiki töid tegema ja vajab aega, et sobiv töö leida. Teisalt on talle garanteeritud minimaalne 2 summa toimetulemiseks puude toetuse näol. Tartu Vangla materjalidest nähtuvalt on N. Tumaševitš motiveeritud ning püüab igati oma elu muuta. 3.3 Veel ei ole kohus advokaadi hinnangul pööranud tähelepanu positiivsetele asjaoludele, et alates 2016 novembrist on N. Tumaševitš paigutatud avavanglasse, tal on lubatud osaleda väljaspool vangla territooriumi pühapäevastel jumalateenistustel Tartu Jumalaema Uinumise kogudes ja käia väljapool vanglat AN tugigrupis ning et Tartu Vangla 03.01.2017 käskkirjaga on N. Tumaševitšil lubatud järelevalveta väljapool vangla territooriumi liikumine seoses töötamisega. 3.4 Kaitsja rõhutab sedagi, et süüdimõistetu on oma elu muutmiseks teinud suuri pingutusi ja ära kasutanud sisuliselt kõik võimalused. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, sõltuvusteemalistel loengutel, tagasilanguse tugigrupis, on osalenud õppetöös, lõpetanud
12. klassi, osalenud majandusabitöödel ja praegu töötab väljaspool vanglat ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla leiab, et N. Tumaševitši käitumine kinnipidamisasutuses on hea ning märgata on positiivseid muutusi tema mõtlemises ja hoiakutes. Äärmiselt oluline on seegi, et N. Tumaševitšile on määratud tugiisiku teenus, mis oluliselt aitab tal vabaduses õigeid otsuseid teha. Vangla ja prokurör toetavad kinnipeetava vabastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et N. Tumaševitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtulahendis toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata ja rõhutab edasikaebusele vastates üksnes järgmist.
14. Ehk siis kõigepealt seda, et kuigi N. Tumaševitši vangistusaegne käitumine on hinnatav positiivsena, ei saa tema karistuse eesmärke tänaseks siiski lugeda täidetuks. Sellise süüdimõistetu jaoks negatiivse järelduse toovad kaasa nii teave tema korduvatest karistamistest, kuritegude asjaoludest, kui riskitegurina temal diagnoositud narkosõltuvusest. Nimelt on N. Tumaševitš jätkanud kuritegelikku käitumist vaatamata varasematele korduvatele karistamistele (sh vanglakaristustele), tema kuritegudes on olnud vägivalda ning kuigi vägivaldsus on n-ö vähenenud, on tegude ühiskonnaohtlikkuse tase suurenenud. Soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid. Tõsi, vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sõltuvuskäitumise ohjamisele suunatud sotsiaalprogramme, kuid veendumust, et see enam ei kordu, kohtul ei teki. Nimelt on muutus tekkinud praeguses kontrollitud keskkonnas ja eeldada, et see jääb püsima ka vabaduses, ei saa.
15. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Esmalt ei omista ringkonnakohus N. Tumaševitši ennetähtaegse vabastamise küsimuse juures määravat tähendust sellele, kas tal on vabaduses elukoht olemas või ei. Sellist rõhuasetust ei ole teinud ka maakohus. Ehk siis kaitsja taotlused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja süüdimõistetu õe elukoha kontrollimiseks jäävad sel põhjusel rahuldamata. Kinnipeetava korduvad karistamised, kuritegude asjaolud ja riskitegurina narkosõltuvus osundavad nimelt igal juhul ohule, et N. Tumaševitši kuritegelik käitumine võib korduda. Sellist järeldust ei muuda seegi, et süüdimõistetu on vangistuses kehtivast korrast kinni pidanud, olnud hõivatud taasühiskonnastumist soodustavates tegevustes, saanud isegi õiguse liikuda väljaspool vanglat ning olnud ametnikega suhtlemisel viisakas, koostöövalmis ja positiivse hoiakuga.
16. Tulles korraks tagasi N. Tumaševitši vabanemisjärgsete elutingimuste juurde, peab ringkonnakohus süüdimõistetust jätkuvalt lähtuva riski jaatamisel sarnaselt maakohtuga oluliseks sedagi, et töökoht temal puudub. Tõsi, teatav sissetulek puude toetuse näol on tal olemas ning õe juures elades saaks ta eeldatavalt abi ka temalt, kuid olukorras, kus N. Tumaševitš on kuritegusid korduvalt toime pannud omakasu eesmärgil, see piisav kindlasti ei oleks. Siinkohal ei ole enam olulist 3 tähendust küsimusel, kas kinnipeetava elamine õe kui kriminaalkorras karistatud isiku juures oleks üldse positiivne. Märgitud olgu aga siiski, et õe kuriteost on möödunud pikk aeg ja teadaolevalt elab ta pereelu, ehk siis midagi negatiivset kriminaalkolleegium siin ei tähelda. Nagu aga öeldud, ringkonnakohtu seisukohta N. Tumaševitši karistuse kandmise jätkamise vajaduse osas see asjaolu ei mõjuta.
17. Viimaseks peab ringkonnakohus kaebusele vastates vajalikuks märkida, et N. Tumaševitši tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimuses tehtava otsustuse koha pealt ei ole olulist tähendust sellelgi, et vangla tema vabastamist toetab. Kohtud kujundavad oma positsiooni KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumis hindamise tulemina ning kinnipidamisasutuse seisukoht neile siduv ei ole.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
19. N. Tumaševitši kaitsja advokaat A. Vissak esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võtsid kaitsjal telefonivestlused kaitsealuse, tema õe, kriminaalhooldaja ja kontaktisikutega, asja materjalidega tutvumine ja määruskaebuse koostamine kokku 3 tundi, mille eest ta soovib tasu 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 144 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel N. Tumaševitši kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus