← Eesti

2-12-40212/121

Obsah (16)§ 179§ 297§ 298§ 294§ 301§ 236§ 302§ 657§ 652§ 333§ 232§ 162§ 159§ 171§ 178§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Liis Arrak Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-40212

§ 179

lg l): dokumendiekspertiis 77 eurot (I kd, tl 188), käekirjaekspertiis 282 eurot (I kd, 195), kohtupsühhiaatria ekspertiis 510 eurot (II kd, tl 222), kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 1140 eurot (III kd, tl 92 ja 98), ekspertide istungil ärakuulamise kulu 421,20 eurot (VI kd, tl 20 ja 22), kokku ekspertiiside kulud 2430,20 eurot. Hageja on teinud dokumendi ekspertiisi läbiviimiseks ettemaksu 77 eurot, käekirja ekspertiisi jaoks ettemaksu 282 eurot ning kohtupsühhiaatria ekspertiisi jaoks 380 eurot. Seega tuleb hagejalt välja mõista ekspertiisikulud summas 1691,20 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. 13. Maakohus ei arvanud 27.06.2014 ekspertiisimääruse tegemisel ekspertiisi aluseks võetavate materjalide hulgast välja kostja ütlusi, rikkudes

§ 297

lg 3, samuti ei küsinud hageja poolt esitatud küsimusi, seda põhjendamata, rikkudes

§ 298lg 1.

18.08.2014 ekspertiisi järeldus näitas, et kostja ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega. Kui oli vaieldav, kas perearst VA diagnoos oli õige, oli maakohtul kohustus tõendeid koguda ja määrata, milline asjaolu ekspertiisi aluseks võetakse. 18.08.2014 ekspertiisi ei teostanud riiklikult tunnustatud eksperdid, millega rikuti

§ 294lg 2.

18.08.2014 ja 04.06.2015 ekspertiisiaktid ei vasta

§ 301lg 1 nõuetele.

Eksperdid ei võinud hinnata tõendeid. Maakohus, keeldudes ekspertiisi määramisest hageja taotletud tingimustel, rikkus

§ 236lg 1.

14. 04.06.2015 ekspertiis ei olnud tehtud tsiviilasja tõendite alusel. Maakohus, andes ekspertidele õiguse kasutada kõiki dokumente ja tehnilisi abivahendeid, rikkus

§ 302lg 2 ja § 299 lg 1. Ekspertiis põhineb osaliselt teadmata materjalidel. Olukorras, 4

(8)kus maakohus on jätnud arvestamata kostja ja EN ütlustega, on maakohus teinud osaliselt kostja ütlustele rajaneva ekspertiisiga arvestades vastuolulise otsuse.
  1. Maakohus jättis EU ebaõigesti tunnistajana üle kuulamata. Maakohus ei ole tõendeid analüüsinud ja oma seisukohti seaduse kohaselt põhjendanud. Maakohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta psühhiaater VS arvamuse (kd VI tl 79-83) ja hindamata EN ütlused. Otsuses ei ole põhjendatud, miks EN ütlused ei ole usaldusväärsed. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta sotsiaaltöötajate RV ja EL tunnistajatena antud ütlused.
  2. On arusaamatu hagejalt välja mõistetud ekspertiisikulu suurus. Esimese ekspertiisi eest nõutav 2-kordne tasu on alusetu. Teise ekspertiisi tasu ei peaks hageja tasuma, sest maakohus ei rahuldanud hageja ekspertiisitaotlust, vaid määras ekspertiisi teistsuguste küsimustega. Ekspertide poolt istungil küsimustele vastamine on kaetud ekspertiisitasuga. Hagejale teadaolevalt ei ole ekspertiisitasu määruseid tehtud või ei ole neid hagejale kätte toimetatud ja hagejal ei olnud võimalik ekspertiisikulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata. Vastustaja seisukoht
  3. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud pooled, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid maakohus on ebaõiges suuruses välja mõistnud hagejalt riigituludesse ekspertiisitasu, millises osas tuleb maakohtu otsus osaliselt

§ 657lg 1 p 2 järgi tühistada.

19.

§ 652

lg 1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus hagi lahendamisel faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. 20. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, mille kohaselt on maakohus rikkunud mõlema kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramisel oluliselt menetlusõiguse norme. Õige on see, et 27.06.2014 määruse järgi ekspertiisi teinud eksperdid ei olnud riiklikult tunnustatud, kuid ainuüksi see ei tähenda, et 18.08.2014 ekspertiisiakt ei ole kohane tõend. Apellant ei ole väitnud, et ekspertideks olnud isikud - psühhiaater ML ja psühholoog EK - ei omanud ekspertiisi läbiviimiseks vajalikke eriteadmisi.

§ 294lg 1 ei välista muu isiku määramist eksperdiks.

Maakohus on 27.06.2014 määrusega (II kd, tl 186-188) ekspertiisi läbiviimise teinud

§ 294lg 6 järgi ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, kes määras eksperdid. Kolleegiumi arvates ei mõjuta 18.08.2014 ekspertiisiakti (II kd, tl 217-220) 5

(8)usaldusväärsust tõendina see, et maakohus lubas ekspertidel kasutada ekspertiisi tegemisel kostja EN vande alla antud seletust. Ekspertiisiakti järgi ei ole eksperdid arvamuse andmiseks kasutanud tunnistajate ütlusi ja EN vande all antud seletust nende vasturääkivuste tõttu. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme 22.01.2015 määruses ekspertidele küsimuste esitamisel.

§ 298

lg 1 järgi saavad menetlusosalised eksperdile esitada küsimusi kohtu kaudu ja küsimused, mida eksperdile esitatakse, määrab kohus. Menetlusosaliste küsimuste tagasilükkamist peab kohus põhjendama. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole ekspertiisimääruses põhjendanud, miks ta ei esitanud ekspertidele hageja 26.09.2014 menetlusdokumendis esitatud küsimusi, kuid kolleegiumi arvates on hageja esitatud küsimused olulises osas kaetud maakohtu 22.01.2015 määruses sõnastatud küsimusega: „Kas JO-l esines või ei esinenud 01.05.2012 või 11.05.2012 progresseruva kuluga raske psüühikahäire dementsus või esines tal ajuvereringehäiretest põhjustatud ajutine delirioosne seisund, mis takistas tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida?“ Lisaks on pärast ekspertiisiga tutvumist maakohus lubanud pooltel eksperte suuliselt 14.12.2015 kohtuistungil küsitleda. Hageja on 08.12.2015 menetlusdokumendis esitanud ekspertidele kokku 41 küsimust, millele eksperdid vastasid. Kolleegium leiab, et ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et 04.06.2015 kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt (III kd, tl 60-90) ei vasta

§ 301lg 1 nõuetele.

Eksperdid on andnud põhjendatud vastuse kohtu esitatud küsimusele viisil, kus nad eelnevalt kirjeldasid tõendeid ja asjaolusid, millele tuginedes nad oma järelduse kujundasid. Eksperdid on hinnanud meditsiinidokumente ja muid tõendeid mahus, mis oli vajalik kohtu küsimusele vastamiseks. Eksitav on apellatsioonkaebuse väide, et 04.06.2015 ekspertiisiaktis on hinnatud tõendeid, mida ei ole käesoleva tsiviilasja toimikus. Maakohus lubas 15.04.2015 määrusega ekspertidel arvamuse andmiseks kasutada kõiki tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid kajastavaid dokumente. Eeltoodud dokumentide koopiad on pärast ekspertiisi läbiviimist esitatud maakohtule ja need asuvad käesoleva tsiviilasja toimikutes. Ebaõige on apellandi etteheide, et ekspertiisi aluseks olevate dokumentidega ei olnud menetlusosalistel võimalik tutvuda. 21. Tunnistajate EU, EL ja RV ülekuulamiseks esitas hageja taotluse 28.02.2014 (II kd, tl 49-50). 24.03.2014 e-kirjaga teatas kohus, et taotletud tunnistajatest kuulatakse üle sotsiaaltöötajad EL ja RV, kelle ülekuulamine toimus 08.04.2014 kohtuistungil. Hageja ei ole kohtule taotluse rahuldamata jätmisega mittenõustusmise kohta

§ 333lg 1 järgi vastuväidet esitanud.

Eeltoodu tõttu ei saa apellatsioonkaebuses apellant

§ 333lg 3 ja § 652 lg 6 järgi tugineda veale kohtu tegevuses.

Lisaks märgib kolleegium, et juhul, kui apellant leiab, et maakohus on menetlusõiguse norme rikkudes jätnud taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, siis oleks olnud tal võimalus esitada vastav taotlus ringkonnakohtule, kuid apellant ei ole soovinud tunnistaja ülekuulamist ringkonnakohtu poolt. 22. Õige on maakohtu järeldus, et psühhiaater VS vastused hageja esindaja küsimustele (VI kd, tl 79-83) ei sisalda olulist informatsiooni seoses käesoleva vaidlusega. Esitatud dokumendis dr. VS kirjeldab erinevaid haigusseisundeid, seostamata neid JO otsusevõimega testamendi tegemise ajal. 23.

§ 232

lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Siseveendumuse kujunemisel on oluline kaaluda ka 6

(8)tõendi usaldusväärusust. Tunnistaja EN on hageja abikaasa ja eelduslikult huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks. Õige on maakohtu järeldus, et tunnistajate RV ja EL ütlustest saab järeldada pärandaja tervisliku seisundi halvenemist perioodil 2011 kuni mai 2012, kuid tunnistajate ütlused ei sisalda andmeid selle kohta, kas JO sai testamendi tegemise ajal aru oma tegude tähendusest ja tagajärgedest või mitte. 24. Kolleegium leiab, et maakohus on menetluskulud jaganud vaidlustatud otsuses õigesti ja jätnud need

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

Apellant vaidlustas kaebuses maakohtu poolt riigituludesse väljamõistetud ekspertiisitasude suurused. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust selles osas.

  1. 27.06.2014 kohtumääruse järgi teostatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kohta on esitatud arve nr MAR14003221 summas 510 eurot (II kd, tl 222), mille maakohtu kohtunik on viseerinud pealdisega: „välja maksta“. Arve kohaselt on teostatud 2 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumusega kokku 510 eurot. Õige on apellandi väide, et vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 275 p-le 2 on vastava ekspertiisi tasu 380 eurot. Tsiviilasja toimikust ei tulene, et oleks tehtud kaks ekspertiisi. Seega on maakohus ebaõigesti lubanud teostatud ekspertiisi eest välja maksta 510 eurot. Vaatamata sellele, et maakohus on ekspertiisiasutusele ebaõigesti tasunud, ei ole poolelt alust välja mõista riigituludesse suuremat summat, kui on kohtuekspertiisiseaduses ette nähtud. Apellant on tasunud ekspertiisikulu 380 eurot kohtu deposiiti, milleks teda kohustati maakohtu 10.07.2014 e-kirjaga. Seega ei kuulu 27.06.2014 ekspertiisi eest tasu hagejalt kohtuotsusega väljamõistmisele.
  2. Pärast esimese ekspertiisi tegemist esitas hageja taotluse uue ekspertiisi läbiviimiseks, kuna esimest ekspertiisi ei teinud riiklikult tunnustatud eksperdid. Asjaolu, et ekspertiisimääruses ei olnud esitatud hageja esitatud küsimusi viisil nagu hageja soovis, ei vabasta hagejat menetluskulude tasumisest. 22.01.2015 määrusega määras maakohus ekspertideks riiklikult tunnustatud eksperdid psühhiaater KE ja neuropsühholoog TK. Kolleegiumi arvates ei ole selle ekspertiisi osas maakohus eksinud ekspertidele tasu määramisel. Kumbki ekspert on esitanud kohtule arve kompleksekspertiisi maksumuse tasumiseks pooles summas. Eksperdid on taotlenud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 (Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjale tasu maksmise kord, edaspidi: määrus nr 322) § 52 lg 3 järgi seoses ekspertiisiks vajaliku ajakulu suurenemisega kehtestatud tasu 380 eurot suurendamist kolm korda. Maakohus on arvetele kirjutatud väljamaksmise korraldusega taotlust aktsepteerinud. Kolleegium leiab, et maakohus on tasu suurendanud põhjendatult. Eksperdid pidid arvamuse kujundamiseks läbi töötama lisaks muudele tõenditele üle 400 lehekülje meditsiinilist informatsiooni sisaldavaid dokumente, mille tõttu nõudis ekspertiisi tegemine tavapärasega võrreldes rohkem aega. Seega on teise kompleksekspertiisi tasu 1140 eurot õige.
  3. Eksperdid KE Ja TK osalesid 14.12.2015 kohtuistungil ja vastasid suuliselt hageja eelnevalt esitatud küsimustele. Kohtuistungil osalemise eest esitas TK arve 187,20 euro saamiseks (VI kd, tl 20) ja KE 234 euro saamiseks (VI kd, tl 22). Maakohtu kohtunik kirjutas arvetele korralduse need välja maksta. Apellant leidis, et maakohus on määranud kohtuistungil osalemise eest ekspertidele tasu ja selle hagejalt väljamõistnud ebaõigesti, kuna määruse nr 322 § 51 lg 1 p 5 järgi kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu sisaldab kõiki 7

(8)ekspertiisi tegemisega seonduvaid kulusid, sealhulgas eksperdi kohtumenetluses osalemisega kaasnevad kulud. Kolleegium nõustub apellandiga, et määruse nr 322 § 51 lg 1 p 5 järgi ekspertiisitasu hõlmab ka kohtuistungil osalemise. Eeltoodu tõttu ei olnud kohtuistungil osalemise eest eksperdid õigustatud tasu saama. Vaatamata sellele, et maakohus on ekspertidele tasu väljamaksmise otsustanud, leiab kolleegium, et ekspertide kohtuistungil osalemise tasu ei kuulu hagejalt väljamõistmisele. 28. Eelnevalt tuvastatust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse ekspertiisi maksumus 1140 eurot. 29. Õige on kaebuse väide, et

§ 159

lg 1 järgi tuleb kohtul eksperdile makstav tasu ja hüvitatavad kulud kindlaks määrata määrusega ja nimetatud määrus on

§ 159lg 3 järgi edasikaevatav.

Maakohus on jätnud ekspertidele tasu määramise kohta määruse tegemata. Kolleegiumi arvates ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, kuna ringkonnakohtul oli võimalik hageja kaebuse põhjal ekspertidele tasuks määratud summasid apellatsioonimenetluses kontrollida. 30. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega puudutavalt ainult ekspertiisitasude väljamõistmist riigituludesse, tuleb ringkonnakohtu arvates jätta

§ 171

lg 1 ja

§ 178lg 4 järgi apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda.

Maakohtu menetluskulud on seoses hagi rahuldamata jätmisega õigesti

§ 162lg 1 järgi jäetud hageja kanda.

31.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi. Esitatud taotluse järgi kulutas kostja esindaja kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ning õigusliku seisukoha kujundamisele 1 tunni ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 8 tundi. Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks kulus taotluse kohaselt 2,5 tundi. Kokku 11,5 tundi. Kolleegium leiab, et kostja (vastustaja) ajakulu on vaidluse asjaolusid ja esitatud menetlusdokumente arvestades vajalik ja põhjendatud. Vastustaja esindaja tunnitasu on taotluse kohaselt 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnituse kohaselt on kõik kulud seotud käesoleva menetlusega ja hageja ei saa neilt käibemaksu tagasi. Tunnitasu suurus vastab kolleegiumi arvates kohtupraktikas tavapärasele vandeadvokaadi tunnihinnale. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1587 eurot. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.