← Eesti

2-13-12709/19

Obsah (16)§ 171§ 146§ 153§ 22§ 65§ 158§ 162§ 168§ 165§ 66§ 23§ 150§ 170§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-12709 Tsiviilasi XXXX(pankrotis) pankrotimenet

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 24.04.2013 määrusega välja XXXXpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Pankrotihaldur esitas 11.08.2013 kohtule aruande ja taotluse, milles palub lõpetada XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada haldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu summas 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot, määrata võlgnikule menetlusabi halduri tasu maksmiseks 1 002,80 eurot ulatuses, kinnitada pankrotimenetluse kulud 109,94 eurot ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotihalduri aruanne 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Vara pankrotimenetluses puudus. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Massikohustused: bürooteenus 109,04 eurot Massikohustused kokku 109,04 eurot Pankrotimenetluse kulud: ajutise pankrotihalduri tasu ajutise pankrotihalduri kulude hüvitus sotsiaalmaks ajutise halduri tasult pankrotihalduri taotletav tasu sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult 656 eurot 112,14 eurot 216,48 eurot 672,00 eurot 221,76 eurot.

  1. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa XXXX pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 2 Käesolevas pankrotimenetluses puudus panditud vara.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub.
  4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele; võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine); nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine); pankades allkirjaõiguste ja internetipanga ning konto kasutuslimiidi vormistamine; pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine; taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks.
  5. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

§ 153

lg 1 p 2 kohased II rahuldamisjärgu nõuded Jrk nr Võlausaldaja 1 Danske Bank A/S Eesti filiaal 2 Maksu- ja Tolliamet Rahuldamata nõue 46 280,81 56,49 Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud.

  1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust.
  2. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Menetluskulusid ei olnud. Ajutise pankrotihalduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused seisnesid: ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 112,14 eurot; bürooteenus kokku 109,04 eurot.
  3. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Alalise maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

27.06.2007 sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja XXXX(laenulepingus kaastaotleja XXXX) laenulepingu nr XXXX. Kuna laenusaaja ega ka kaastaotleja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles Danske Bank A/S Eesti filiaal laenulepingu erakorraliselt üles ja realiseeris kohtutäitur A. Pinki vahendusel laenulepingu tagatise. 11. Pankrotihalduri tasu ja taotlus võlgnikule menetlusabi andmiseks Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Kuna pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei ole, on võimalik pankrotihalduri tasu välja arvestada analoogia alusel, juhindudes

§ 65lg-s 11 sätestatust, ajutise pankrotihalduri töötasu arvestusega, s.o.

tunnitöö alusel, lähtudes tunnitasust 80 eurot. 3 Kokku on haldur kulutanud võlgniku pankrotimenetluses 8,4 töötundi arvestusega 80 eurot tunnis. Seega pankrotihalduri tasu ja sotsiaalmaks sellelt kokku 893,74 eurot. Pankrotihaldur ja teda teenindav büroo on katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 109,04 eurot. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud

§ 171

lg 1.1 alusel ja menetluse jooksul pankrotimenetlusse raha ei laekunud, taotleb haldur tasu ja kulutuste hüvitamiseks

§ 65lg 11 alusel pankrotivõlgnik XXXX menetlusabi andmist summas 1 002,80 eurot.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 11.08.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 09.08.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 400 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja nõuded. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Danske Bank A/S Eesti filiaal 46 280,81 eurot ning Maksu- ja Tolliamet 56,49 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille 4 suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,4 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot. Võlgnik on kinnitanud, et tal puuduvad vastuväiteid halduri tasu osas. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 672 eurot (lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot) on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot. Haldur palub aruandes kinnitada võlgniku pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud kulud summas 109,04 eurot, milleks on bürooteenuse kulud. Võlgnik on kinnitanud, et tal puuduvad vastuväiteid halduri tehtud kulutuste osas. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kinnitamisele kuuluvad halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 109,04 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. TsMS § 183 lg 2 kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXXXon 19.03.2013 esitanud Harju Maakohtule taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse 5 § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajate üldkoosoleku 01.08.2013 otsusega tehti ettepanek nimetada XXXX(pankrotis) usaldusisikuks XXXX(isikukood XXXX), kes on esitanud vastava kirjaliku nõusoleku. Haldur ega võlausaldajad vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes kohtule esitatud ei ole. Halduri aruandest ja toimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja nimetada XXXX(pankrotis) usaldusisikuks XXXX. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.