ASJAOLUD
) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (
4.
lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. Sama seadustiku § 6 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning kahju hüvitamise alused on kehtestatud riigivastutuse seaduses. 3-16-2533 Töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik ( töötaja) teisele isikule ( tööandja ) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu, lg 3 kohaselt kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduses töölepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisti. PERH põhikirja punkti 3 kohaselt on sihtasutus eraõiguslik isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest. Eeltoodust tulenevalt ei ole PERH ja kaebaja vahel sõlmitud töölepingust tulenev vaidlus avalik õiguslik- vaid eraõiguslik vaidlus. Eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Ka kohtupraktikas on PERH ja töötajate vahelised vaidlused lahendanud maakohus ( nt asjades 2-14-52197 , 3-1357875). Asja materjalidest tulenevalt on kaebaja pöördunud õigesti tekkinud vaidluse lahendamiseks Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS ) § 2 kohaselt Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole. Kaebaja suhtes 08.11.2016.a tehtud otsuses on töövaidluskomisjon märkinud, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda hagiavalduse vormis maakohtusse ( ITVS § 24 lg 1). Halduskohtu pädevuses ei ole vaadata läbi kaebuseid töövaidluskomisjoni otsusele. 5. Kuivõrd kaebuse esemeks on töösuhtest tulenev vaidlus, PERH ja kaebaja vahel sõlmitud töölepingust tulenevad suhted on eraõiguslikud suhted, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Seega on kaebaja praegusel juhul pöördunud halduskohtu poole sellise vaidluse lahendamiseks, mis tuleneb eraõiguslikust suhtest. Selline vaidlus kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS) § 1 alusel lahendamisele maakohtus. 6. Eelnevast nähtuvalt tuleb kaebus
lg 1 p 1 alusel tagastada.
lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. 7. Kuna kaebaja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega, tuleb tal pöörduda hagiavalduse vormis maakohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks ühe kuu jooksul töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hagi esitatakse kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, arvestades individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 sätestatut. Kaebuse esitajal tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda Harju Maakohtusse ( TsMS § 79 lg 1 ja § 92). Kohus selgitab täiendavalt, et kuna käesolevaks ajaks on möödunud ühe kuu pikkune kohtusse pöördumise tähtaeg, siis tuleb kaebajal koos hagiavaldusega esitada kohtule seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise taotlus. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal tähtaja möödalaskmise aluseks olev asjaolu ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul , alates möödalastud tähtaja lõppemisest. See tähendab, et kaebajal tuleb maakohtu poole pöörduda hiljemalt 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.