KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1183 Haldusasi MTÜ Paide Taipoksi klubi ka

„Spordi toetamise ja rahastamise põhimõtted Paide linnas“ (Määrus nr 17) nõuetele peab kõigil Paide linna lastega tegelevatel treeneritel olema treenerikutse. Linnavalitsus kohtus 07.03.2016 kaebaja esindajaga ja soovitas klubis lastega treeninguid läbiviivatel juhendajatel taotleda treeneri kutse. Kaebaja esindaja väitis, et see ei ole probleem ja seda tehakse. Linnavalitsus selgitas, et kui treenerid on kantud Eesti treenerite registrisse, siis saab sõlmida klubiga ka rahastamise lepingu nende laste treeningute toetamiseks, kes vastavad

nõuetele.

1. Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale vaide.
2. Paide Linnavalitsus jättis 11.05.2016 vaideotsusega nr 11-3/16/583-4 vaide rahuldamata. Põhjendused: 4.1.

§ 4lg 1 kohaselt tulnuks toetuse taotlus esitada hiljemalt 15.10.2015.

Kaebaja esitas taotluse alles 03.11.2015. Linnavalitsus lubas hea tahte märgina taotluse esitamise tähtaja ennistada, kui kõik muud tingimused on nõuetekohaselt täidetud. Esitatud taotlus oli aga puudulik, mistõttu jäeti see rahuldamata. 4.2.

§ 1

lg-te 7 ja 8 kohaselt saab toetada treeningrühmi, kus treeneritena tegutsevad treeneri kutset omavad isikud. Eesti treenerite registri andmetel puudub ühel taotluses märgitud treeneril, M. M., treeneri kvalifikatsioon. Linnavalitsusele teadaolevalt tegelevad klubis lastega lisaks K. V. (omab abitreeneri kutseastet) ka H. R. ja M. A., kellel ei ole ka mitte abitreeneri kvalifikatsiooni. Vaides treenerina märgitud S. V. kaebaja taotluses treenerina esitatud ei ole. 4.3.

§ 1

lg 3 järgi saab toetust taotleda laste/noorte eest, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Paide linn. Õpilaste nimekirju kontrollides selgus, et pearaha saamiseks on esitatud valeandmeid. Osade taotluses nimetatud õpilaste elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel ega ka tegelikult Paide linn. 4.4.

§ 1lg 3 järgi saab toetust taotleda laste/noorte eest, kelle vanus 1.

jaanuari seisuga on 5-21 aastat. Nimekirju kontrollides selgus, et toetuse taotlemiseks on esitatud valeandmeid, sest mitmed õpilased on vanemad kui 21 eluaastat. 4.

1. Samuti selgus, et üks õpilastest ei ole lapsevanema sõnul 2015/
2. õppeaastal kaebaja treeningutel osalenud. 4.
3. Kaebajale on selgitatud nii telefoni teel kui ka kohtumisel taotluse puudusi. 4.
4. Ühestki õigusaktist ei tulene linnale spordiorganisatsioonide tingimusteta toetamise kohustust. Paide linn (vastustaja) on kehtestanud lastega tegelevate spordiklubide toetamise tingimused Määruses nr 17, mille alusel ja milles sätestatud tingimustel on kõikidel klubidel ühesuguste reeglite alusel võimalik toetust taotleda. Üheks konkreetseks tingimuseks on nõue, et treenerid, kes tegelevad lastega, peavad omama treeneri kutset või taotlema kutset. Kahjuks ei ole kaebaja suutnud kõiki Määrusest nr 17 tulenevaid reegleid täita. Juba aastaid viivad klubis treeninguid läbi (tegelevad vahetult lastega) inimesed, kellel ei ole treeneri kutsekvalifikatsiooni (M. A.), alates
5. a ka H. R. Kui lapsevanem viib oma lapse klubisse, kus juhendajatel ei ole treeneri kutsetunnistust, siis on see klubi ja lapsevanema vaheline 2

nõuete mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus toetust mitte maksta. 4.

1. Vastustaja ei ole tõlgendanud valesti spordiseaduse (SpS) § 6 lg-t 2 koostoimes kutseseaduse (KutS) § 4 lg-ga
2. Treeneri kutsekvalifikatsiooni omab isik, kes on kantud Eesti treenerite registrisse treenerina või abitreenerina. Teiste spordis osalevate ja Paide linna lastega tegelevate isikute juhendamist treenerikutset omava isiku poolt ei saa kindlasti tõlgendada selliselt, et juhendatav isik oleks võrdsustatud treeneri või abitreeneri kutsekvalifikatsiooni omava isikuga

§ 1lg 7 mõistes.

1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavalitsuse 22.03.2016 otsuse nr 11-3/16/420-3 ja 11.05.2016 vaideotsuse nr 11-3/16/583-4 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused: 5.
2. Toetuse andmine kaebajale on õigustatud ja vajalik. Kaebaja on olnud teist aastat vastustaja toetusest ilma ja seda alates sellest, kui linnavalitsuse uus võim on juhtimas strateegilisi otsuseid rahakulude optimeerimisel, mida saadab rida skandaale. Vastustaja seisukoht, et kaebajal ei ole treenerit, on kuulujuttudel põhinev, spordiklubi arengu eest vastutab juhatus koos kvalifitseeritud kutsetunnistusega treeneriga, kes kujundab kuuprogramme, võistlusgraafikut ja kontrollib liikmete arengut. 5.
3. Vaidlusalune otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, sest vastustaja on tõlgendanud valesti SpS § 6 lg-t 2 koostoimes KutS § 4 lg-ga 3 ja

§ 1lg-ga 7.

Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon KutS tähenduses. KutS § 4 lg 3 kohaselt liigitab kutseraamistik kutse- ja haridustasemed omandatud teadmistele, oskustele ning iseseisvusele ja vastutusele seatud kriteeriumide alusel. Seega on nõue, et peab olema kvalifikatsioonile vastav teener, kellel on vastutus ja kelle juhendada on ka teised spordis osalevad isikud ehk antud juhul abitreenerid.

§ 1

lg 7 ei ole resoluutne ning annab kaalutlusõiguse kutset taotlevate isikutega seoses, st nõuded on kehtestatud vaid treeneritele, mitte teistele spordis osalevatele isikutele, nt abitreeneritele või assistentidele. Kaebajal on treenerid (S. V. ja K. V.), kes omavad treeneri kutsekvalifikatsiooni ning juhendavad SpS kohaselt sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid. Kõiki treeningrühmasid juhendab kvalifikatsiooniga treener. 5.

1. Vastustaja piirab ja raskendab klubi tegutsemist ning läheb vastuollu SpS-ga, mille kohaselt sporti korraldavad ja edendavad riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisil, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil. 5.
2. Vastustaja on rikkunud 22.03.2016 otsuse tegemisel vorminõudeid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57).
3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes oma seniste seisukohtade juurde. Põhjendused: 6.
4. SpS ei sätesta eraõiguslike spordiklubide tingimusteta toetamise nõuet. SpS § 3 p-dest 2 ja 21 tulenevalt on linnal kohustus kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest 3

kehtestamisel oli seada üheks toetuse eraldamise tingimuseks treeneri kutsekvalifikatsiooni olemasolu vahetult lastega tegelevatele isikutele. Sätte eesmärk ei ole takistada ega raskendada spordiklubi tegevust, vaid see, et lastega vahetult tegelevad inimesed omaksid spordialal riigi poolt kinnitatud kriteeriumitele vastavat teadmiste ja oskuste miinimumtaset. Eriti oluline on see just sellistel spordialadel, nagu seda on erinevad poksi ja võitluskunstide alad, kus vigastuste ja traumade tekkimise oht on keskmisest oluliselt suurem. Vastustaja ei saa võtta vastutust olukorras, kus lapsevanem viib lapse spordiklubisse, kus treeninguid läbiviival treeneril või juhendajal ei ole kutsetunnistust. Lapse treenimine spordiklubis on lapsevanema ja spordiklubi vaheline kokkulepe. Vastustaja on otsustanud, et omavalitsuse eelarvest toetuse saamiseks peavad spordiklubid ja nende töötajad vastama teatud nõuetele. 6.

1. Kaebaja väide, et ta on jäänud vastustaja tõttu juba teist aastat toetusest ilma ning vastustaja piirab või raskendab klubi tegevust, ei vasta tõele. Kaebaja kinnitab 25.02.2016 e-kirjas vastustajale, et ei ole mitu aastat toetust taotlenud. Samuti on kaebajal nagu ka teistel spordiklubidel olnud siiani võimalus oma tegevuse läbiviimisel kasutada linna spordirajatisi (ujulat ja jõusaali) soodustingimustel, mida kaebaja ka teeb. 6.
2. Kaebaja möönab, et 22.03.2016 vastuses ei olnud märgitud vaidlustamisviidet, kuid see ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Samuti oli kaebajal võimalus oma kaebeõigust realiseerida, mida ta ka tegi, esitades vaide. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Vastustaja 22.03.2016 vastusest ja 11.05.2016 vaideotsusest nähtuvalt jäeti kaebaja toetuse taotlus rahuldamata põhjustel, et lapsi/noori treenivad treeneri kutsekvalifikatsiooni mitteomavad isikud ning pearaha taotleti isikute eest, kes ei ela Paide linnas, kes ei vasta vanusenõudele ja kes ei käi kaebaja juures treeningutel.
4. Kaebaja on vaielnud kaebuses vastu vaid vastustaja väitele, nagu puuduksid tal treeneri kutsekvalifikatsiooni omavad treenerid. Kaebaja ei ole vastu vaielnud muudele vastustaja poolt välja toodud taotluse puudustele. 9.

§ 1

lg-st 5 nähtuvalt lähtutakse Paide linna poolt treening- ja võistlustegevuse toetamisel pearaha põhimõttest.

§ 1lg 3 võimaldab taotleda toetust lastele/noortele, kelle vanus 1.

jaanuari seisuga on 5-21 aastat ja kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Paide linn. Seega peavad toetuse saamiseks Määruses nr 17 toodud tingimustele vastama lisaks spordiklubile ja tema treeneritele ka isikud, kelle treeninguid linnaeelarvest toetatakse.

1. Kaebaja esitatud taotlusest on näha, et kaebaja taotles toetust ka isikutele, kes on vanemad kui 21 eluaastat, ja isikutele, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Paide linn. Vastustaja vaideotsusest nähtub, et üks laps ei ole lapsevanema kinnitusel üldse 2015/
2. õppeaastal kaebaja juures treeningutel käinud. Seega ei vastanud mitmed taotluses nimetatud isikud toetuse saamiseks esitatavatele tingimustele ning kaebaja taotlus sisaldas valeandmeid.

§ 4

lg 2 järgi on linnavalitsusel vormikohase avalduse ja/või

§ 1

lg-s 4 nimetatud dokumentide esitamata jätmisel või puudulikul esitamisel õigus toetust mitte maksta. Ka toetuse taotluse vormil on hoiatus, et linnavalitsusel on õigus keelduda toetuse eraldamisest taotlejale, kes on taotluses tahtlikult esitanud valeandmeid. Kuna 4

§ 1

lg-s 3 toodud tingimused on iseenesest põhjendatud ja nende seadmist ei saa pidada ebaproportsionaalseteks. Vanemalt kui 21-aastaselt isikult võib oodata, et tal on olemas sissetulek ja seetõttu võimalus panustada ise oma treeningutesse. Samuti ei ole Paide linn kohustatud toetama oma eelarvelistest vahenditest teiste kohalike omavalitsusüksuste elanike treeninguid. Teiste kohalike omavalitsusüksuste elanikud võivad taotleda toetust oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsusüksuselt. 12.

§ 1

lg 7 kohaselt toetatakse spordiklubi/kooli treeningrühmi, kus treenerid, kes tegelevad Paide linna lastega, omavad treenerikutset või taotlevad kutset. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on raha eraldamise aluseks Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud spordiklubi/kooli õpilaste arv ja treenerite kutse olemasolu

1. jaanuari seisuga.
2. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on toetuse saamise tingimuseks, et lastega tegeleb treenerikutset omav või kutset taotlev treener. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud sätted kaalumisõigust. Küll aga sisaldab säte mõningast leevendust, st lisaks kutset omavatele treeneritele arvestatakse ka isikutega, kes alles omandavad kutset. Viidatud sätted ei võimalda ka tõlgendust, nagu võiks toetust taotleda ka juhul, kui laste treeninguid viib läbi isik, kes ei ole ise treener ega taotle treeneri kutset, kuid kelle tegevust juhendab treeneri kutset omav või kutset taotlev isik.
3. Kuna Määrus nr 17 ei määratle, keda loetakse treeneriks selle määruse tähenduses, siis tuleb treeneri mõiste sisustamiseks pöörduda SpS poole, mille alusel Määrus nr 17 vastu võeti. SpS § 6 lg 2 järgi on treener sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon KutS tähenduses. Seega saab treeneriks lugeda vaid isikut, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon. Ainuüksi isikute juhendamine treeningute läbiviimisel ei muuda juhendajat treeneriks SpS tähenduses, kui juhendajal puudub treeneri kutsekvalifikatsioon. KutS §-dest 3 ja 15 nähtuvalt eeldab kutsekvalifikatsiooni omandamine (kutse andmine) vastavas valdkonnas kutseeksami sooritamist ja isiku kompetentsuse ametnikku hindamist. Kutse olemasolu tõendab kutsetunnistus. Seega ei piisa treeneri kutsekvalifikatsiooni omandamiseks vaid sellest, et isik annab treeninguid treeneri juhendamise all ja on pikaajaliste kogemustega. Kutse saamiseks tuleb sooritada nõutav eksam ja omandada kutsetunnistus.
4. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja juures töötab 2 treeneri kutset omavat isikut: K. V. ja S. V. Määrusest nr 17 nähtuvalt ei piisa toetuse saamiseks üksnes sellest, kui spordiklubis töötavad kutset omavad treenerid. Toetuse saamiseks on vaja, et laste treeninguid viiksid läbi kutset omavad treenerid. Kaebaja tõi toetuse taotluses treeneritena välja K. V. ja M. M. Lisaks oli vastustajal teave selle kohta, et treeninguid viivad läbi ka H. R. ja M. A. Viimaste kohta ei ole vastustaja esitanud mingeid tõendeid. Kaebaja esitatud koostööleping H. R. sõlmiti 01.09.2016 (st pärast vaidlusaluse otsuse tegemist). Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et M. M. oleks treeneri kutse. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka Spordikoolituse ja – Teabe SA poolt peetavast Eesti Spordiregistrist
5. S. V. ei ole kaebaja oma taotluses viidanud, seega võib järeldada, et tema ei vii läbi laste treeninguid. Vaatamata sellele, et taotluse vormil oleva selgituse kohaselt tulnuks taotluses välja tuua ka täpsemad andmed treeningute kohta, ei ole praegusel juhul näha, kas K. V. osaleb kõigil lastele korraldavatel treeningutel või viib osasid treeninguid M. M. läbi üksi. Kuna taotlusest ei ole võimalik järeldada, et K. V. viib 1 http://www.spordiregister.ee/treeneriteregister/index.php. 5

alusel toetust.

1. Kuigi SpS § 2 järgi on kohalikul omavalitsusel spordi korraldamise ja edendamise kohustus, ei too see kohalikule omavalitsusele kaasa kohustust kõiki spordiklubisid tingimusteta toetada. SpS § 3 p-st 2 nähtuvalt peab linn määrama kindlaks spordiorganisatsioonide linnaeelarvest toetamise tingimused. Seega oli toetuse andmise tingimuste kindlaksmääramise õigus ja kohustus vastustajal. Määruses nr 17 toodud tingimused toetuse andmiseks on põhjendatud ega piira ebaproportsionaalselt toetuse taotlemise võimalusi. Kaebajal tuli enne taotluse esitamist tutvuda toetuse taotlemise tingimustega ning neid toetuse taotlemisel järgida. Kuna kaebaja taotlus ei vastanud toetuse andmise tingimustele, siis oli taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane.
2. HMS § 57 lg 1 järgi peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vastustaja 22.03.2016 vastuses vaidlustamisviide puudub. Tegemist on vormiveaga, mis ei saanud mõjutada asja lahendust, seetõttu ei too vaidlustamisviite puudumine kaasa vaidlusaluse haldusakti tühistamist (HMS § 58).
3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb kaebus jätta terves ulatuses rahuldamata.
4. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1) /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 6