KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016 Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12333 Tsiviilasi

§ 1045

lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega.

§ 129kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele.

Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. OAS § 31 lõike 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister edasivolitamise õigusega.

1. Kostja S. J. sai menetlusdokumendid kätte 31.08.2016 (tl 26).
2. Kostja S. J. esitas 05.09.2016 maakohtule võõrkeelse kirja (tl. 27).
3. Maakohus esitas 25.11.2016 kostjale tõlke nõude ja hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks tõlget või menetlusabi taotlust (tõlkekuludest vabastamiseks) ei esita, jätab kohus kostja avalduse tähelepanuta (tl 28-29).
4. 01.12.2016 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus vabastada teda kahju hüvitamisest, sest kahju tekkimises oli olemas ka kannatanu süü, kostjal puuduvad vara ja sissetulekud, kostja kannab pikaajalist vanglakaristust ja lähima 8 aasta kestel tal sissetulekuid ei saa olema (tl 31). Kohtu kohaldatud menetlus, tuvastatud asjaolud ja põhistus
5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus menetles asja TsMS § 405 lg.1 alusel lihtmenetluses, sest hagihind on 448 eurot.
6. Hagi ese: Eesti Vabariigi regressinõue (OAS § 31) kannatanule kahju tekitanud isiku vastu (

§ 1045lg.1 p.1).

1. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.07.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-142810 süüdi mõistetud kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver A.Af. suri; 2) Sotsiaalkindlustusameti 14.11.
3. a. otsusega nr 415 hüvitati T. A.le matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 448,00 eurot.
4. Kostja vastuväited on: 1) kannatanu on ise süüdi kahju põhjustamises; 2) kostjal puudub vara kahju hüvitamiseks. 10.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p.1 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on 04.07.2014. a kohtuotsusega mõistetud kriminaalasjas nr 1-14-2810 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver A. A. suri; 11.

§ 129

lg.1 ja 2 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on hüvitanud matusekulusid kandnud isikule matusekulud.

1. Ohvriabi seaduse § 3 lg.1 ja lg.2 p.6 kohaselt ohvriabiteenus käesoleva seaduse tähenduses on avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Ohvriabiteenus seisneb ka vajaliku materiaalse abi andmises. Ohvriabi seaduse § 13 kohaselt vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 448 eurot. Ohvriabi seaduse § 31 lg.1 ja 2 kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Regressinõudeasjades esindab riiki valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutaval ministril on edasivolitamise õigus.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vastuväide, et kannatanu on ise kahju põhjustamises süüdi on tõendamata. Asjaolu, et kostjal puudub käesoleval ajal vara kahju nõude hüvitamiseks, ei anna alust kahju nõude rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson /Kohtunik