← Eesti

2-15-6232/32

Obsah (5)§ 29§ 19§ 28§ 22§ 24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Liis Arrak Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016.

§ 29lg 1) ja seoses sellega selline juhatuse otsus on tühine.

Maakohus leidis, et rikutud oli rikutud ainult hääletamise korda ja tõlgendas oma seisukoha põhjendamisel ebaõigesti Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, kus selgitati, mida tähendab häälteenamuse nõue olukorras, kus kvooruminõue on täidetud. Maakohus aga leidis, et kvooruminõude rikkumine on võrdne häälteenamuse nõude rikkumisega.
  3. Ebaõige on maakohtus seisukoht, et hageja ei saa nõuda juhatuse
  4. märtsi
  5. a koosoleku otsuse tühistamist (kehtetuks tunnistamist), kuna korteriühistu juhatus kinnitas vaidlusaluse otsuse
  6. septembri
  7. a otsusega. Maakohtu seisukoht on ebaõige seetõttu, et korteriühistu juhatuse
  8. märtsi
  9. a otsus ei ole jõustunud, kuna ei ole kättetoimetatud korteriühistu liikmetele (TsÜS § 69 lg 2 kohaselt isiklikult teatavaks tehtud) ja seega ei kehti. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht TsÜS § 38 lg 5 kohaldamiseks.
  10. Lisaks on maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 3) sellega, et ei edastanud hagejale kostja
  11. märtsil
  12. a esitatud tõendit, millele maakohus otsuse p-s 30 viitab. Hageja sai tõendist teada otsuses ja tutvuses sellega apellatsioonkaebuse koostamise ajal. Hageja on vastupidiseks maakohtule seisukohal, et kostja esitatud foto ja kostja seletused ei tõenda, et juhatuse otsus oli välja pandud Kotzebue 5 hoone trepikodades paiknevatele teadete tahvlitele. Kostja poolt esitatud fotost ei ole võimalik tuvastada, kus asub infotahvel, millal otsus oli infotahvlile paigaldatud ja millal oli tehtud esitatud foto. On oluline ka asjaolu, et juhatuse otsuse paigaldamine ühele infotahvlile, et tõenda, et juhatuse otsus oli kõikidele korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud (elamus on 3 trepikoda ja 44 korterit). Sellega seoses palub hageja ringkonnakohtul võtta arvesse tema vastuväited, uuesti hinnata kostja tõendit (fotot) ja anda hinnang esitatud fotole.
  13. Maakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ka sellega, et tegi otsuse ja põhjenduse asjaolude kohta, mis ei olnud pooltega arutatud ja ei olnud poolte poolt esitatud. Pooled ei ole esitanud ja arutanud asjaolusid seoses tsiviilasjaga nr 2-
  14. Maakohtu seisukoht, et juhatuse liikmete tegevus ja ametiaeg sõltub sellest, millised kanded on tehtud äriregistri B-kaardil, on ebaõige. Juhatuse liikmed saavad on õigused üldkoosoleku otsusega ja nende ametiaeg lõpeb vastavalt seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele, aga mitte vastavalt äriregistri andmetele.
  15. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et tulenevalt TsÜS § 38-st ei saa hageja vaidlusaluse juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kuna kostja juhatus tegi hiljem
  16. septembril
  17. a otsuse, millega kinnitas
  18. märtsi
  19. a juhatuse otsuse. Hageja esitas hagi
  20. aprillil
  21. a ja kostja juhatus tegi alles 6 kuu möödudes pärast hagi kättesaamist uue otsuse, millega kinnitas vaidlusaluse otsuse. Seega juhatus soovis uue otsusega seadustada vaidlustatud otsust ja selle kaudu tekitada õigusliku olukorra, et hagejal just kui puudub alus hagi esitamiseks. Hagejal oli põhjendatud huvi hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma, otsus puudutas hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga ja hagejal oli põhjendatud huvi saada selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu
  22. veebruari
  23. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-23-
  24. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt hageja vastuväited kostja menetluskulude osas on alusetud. Hageja palub ringkonnakohtul anda hinnang hageja vastuväidetele seoses kostja menetluskuludega. Ühtlasi leiab, et hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane. 4 Vastus apellatsioonkaebusele
  25. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  26. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
  27. Kolleegium määratleb esmalt apellatsioonimenetluses vaidluse all olevad küsimused (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse (II) ja määrab menetluskulude jaotuse (III). I
  28. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt kostja juhatuse
  29. märtsi
  30. a otsuse kehtivuse üle. Hageja leiab, et juhatuse otsus on tühine või kehtetuks tunnistatav tulenevalt sellest, et otsuse on ainuisikuliselt võtnud vastu isik, kes ei olnud juhatuse liige. Kostja aga leiab, et otsuse vastu võtnud OL sai volitused ühistu üldkoosolekult läbi juhatuse senise tegevuse kohta käiva majandusaasta aruande ja tulevikku vaatava majanduskava kinnitamise. Samuti on kostja väitel juhatus otsuse kvoorumit täites hiljem heaks kiitnud.
  31. Korteriühistu õigus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist tuleneb KÜS § 7 lg-st 4, mille järgi võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna ühistu juhatuse õigus viivist nõuda tuleneb seadusest, on ühistu juhatusel võimalik vastavat õigust maksma panna ilma sellekohase formaalse otsuse vormistamiseta. Seda muuhulgas sõltumata sellest, kas ühistu varasem juhatus oli võtnud vastu teistsuguse otsuse või mitte. Tegemist on konkreetse juhatuse kui organi sisemise otsusega enda käitumise suhtes, mis ei oma mõju ega ole siduv järgneva juhatuse töökorralduse või kavatsuste suhtes. Seetõttu on poolte vaidlus kõnealuse otsuse seaduspärasuse üle tegelikult sisutu. II
  32. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et nõustub maakohtuga, mille kohaselt on kostja juhatuse
  33. märtsi
  34. a otsus viivise nõudmiseks formaalselt seadusekohane. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et vaatamata sellele, et juhatuse liikmete volituste tähtaeg oli möödunud
  35. detsembril
  36. a, võis OL varasema juhatuse liikmena siiski
  37. märtsi
  38. a juhatuse otsuse vastu võtta. Maakohus on õigesti leidnud, et juhatuse liikme OL ametiaeg pikenes läbi selle, et korteriühistu liikmed kinnitasid
  39. märtsil
  40. a toimunud üldkoosolekul
  41. a majandusaasta aruande ja majandustegevuse
  42. a aastakava. Samuti on ühistu liikmed kinnitanud
  43. aprillil
  44. a korteriühistu
  45. a majandusaasta aruande ja
  46. a majanduskava. Maakohus on sellise seisukoha esitamisel tuginenud põhjendatult Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 ja teinud ringkonnakohtu arvates sellest õiged järeldused.
  47. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et
  48. aprillil
  49. a toimunud KÜ Kotzebue 5 üldkoosolekul valiti korteriühistu juhatus, kelle hulka kuulus ka OL (I kd, tl 11-17). Hageja vaidlustas kostja eelpool osundatud üldkoosoleku otsuse kohtus (tsiviilasi nr 2-12-15324) ning samuti peatas registriosakond otsuse alusel kannete tegemise kuni vaidluse lahendamiseni. Registriasjas tehtud lõpplahend jõustus
  50. 5 juunil
  51. a, millega registripidaja keeldus valitud juhatuse liikmeid registrisse kandmast (I kd, tl 44). Seega ei olnud vahepealsel perioodil
  52. aprillil
  53. a kuni
  54. juunini
  55. a selgust selles, kas
  56. aprilli
  57. a üldkoosolekul valitud isikud on juhatuse liikmed või mitte.
  58. Juhatus on korteriühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on

§ 19

lg 1 p 2 järgi ühistu üldkoosoleku pädevuses ning isiku juhatuse liikmeks valimiseks on

§ 28

lg 1 järgi vajalik ka tema nõusolek.

§ 28

lg 11 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Kostja põhikirja punktist 5.4 tuleneb, et ühistut juhib ja esindab üldkoosoleku poolt valitav kaheaastase volituste ajaga juhatus või ühistu juhataja, kellele laieneb juhatuse pädevus. Juhatuse liikmete valimisel ja selle tegevuse korraldamisel ning vastutuse kohaldamisel juhindutakse ühistuseaduses sätestatust (I kd, tl 41-43).

  1. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ühistu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes ja saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb. Seadus ei näe ette selle juhatuse liikme suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui ametiaega kokkuleppel pikendatakse. Ametiaja pikendamiseks on vajalik korteriühistu liikmete otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme sellega nõustumine. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-65-08, p 32-33;
  4. aprilli
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17).
  6. Korteriühistu liikmete otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (

§ 22ja 28).

Riigikohtu praktika järgi on siiski peetud võimalikuks ka seda, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Sellisel juhul on lisaks (endise) juhatuse liikme jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka seadusekohast pädeva organi otsust, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu liikmete otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme määramise otsuse nõuetele. Üheks selliseks otsuseks võib olla juhatuse koostatud ja liikmetele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine, kuna kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad liikmed eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 34).
  3. Eeltoodud mõttekäike arvestades on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja jätkas poolte ühise tahte kohaselt tegevust juhatuse liikmena ka tähtaja möödumisel, mistõttu tema ametiaeg pikenes. Asjas on esitatud tõenditena
  4. märtsil
  5. a toimunud üldkoosoleku protokoll, millest nähtuvalt kinnitati sellel koosolekul ühistu
  6. a majandusaasta aruanne ja majandustegevuse
  7. a aastakava. Samuti on tõendina esitatud korteriühistu
  8. aprillil
  9. a üldkoosoleku protokoll, mille järgi on ühistu liikmed kinnitanud
  10. a majandusaasta aruande ja
  11. a majanduskava. Maakohus on õigesti leidnud, et nende tõendite põhjal võib järeldada, et ühistu liikmed on heaks kiitnud ka juhatuse liikmete tegutsemise ja nende ametiseisundi. 6 Puudub alus arvata, et
  12. märtsil
  13. a ja
  14. aprillil
  15. a koosolekutel majandusaasta aruandeid ja majanduskavasid kinnitades ei oleks ühistu liikmetel olnud reaalset võimalus otsustada, kas nad soovivad OL juhatuse liikmena jätkamist või mitte. Kolleegium nõustub kostjaga, et kuivõrd majandustegevuse aastakava elluviimine leiab aset tulevikus, viitab selle heaks kiitmine ühtlasi selle esitanud juhatuse liikmetele kava elluviimiseks konkludentselt õiguste andmisele.
  16. Kolleegium jagab maakohtu seisukohti ka osas, mis puudutab juhatuse
  17. märtsi
  18. a otsuse kehtivuse küsimust tulenevalt sellest, et OL langetas vaidlusaluse otsuse ainuisikuliselt. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud küsimuse lahendamisel omab tähtsust Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt
  19. märtsil
  20. a tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 tehtud otsuse p-s 12 antud suunis, mille järgi ei ole häälteenamuse nõude rikkumine

§ 24

¹ järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, ning võimalik on nõuda üksnes sellise otsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus on õigesti leidnud, et see põhimõte on kohaldatav ka korteriühistu juhatuse otsuse suhtes.

  1. Otsustamaks, kas hagejal on õigus nõuda kostja juhatuse
  2. märtsi
  3. a otsuse kehtetuks tunnistamist, on oluline TsÜS § 38 lg 5, mille teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi uue otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja juhatus on
  4. septembri
  5. a otsusega vaidlusaluse
  6. märtsi
  7. a otsuse kinnitanud. Kuivõrd hageja ei ole juhatuse
  8. septembri
  9. a otsust vaidlustanud, siis on maakohus õigesti leidnud, et hagejal ei ole õiguslikult võimalik nõuda juhatuse
  10. märtsi
  11. a otsuse kehtetuks tunnistamist.
  12. Kaebaja väide, et talle ei ole juhatuse
  13. septembri
  14. a otsust teatavaks tehtud, on paljasõnaline. Kostja sõnul pandi juhatuse
  15. septembri
  16. a otsus järgmisel päeval välja Kotzebue 5 hoone trepikodade teadete tahvlitele. Sellisel viisil oli vastustaja juhatuse otsus jõudnud ühistu liikmete mõjusfääri ja neile oli tagatud TsÜS § 69 lg 2 teise lause tähenduses mõistlik võimalus otsusega tutvuda. Oma väidete tõendamiseks on vastustaja lisanud
  17. septembri
  18. a protsessidokumendile foto. Kolleegiumi hinnangul on foto tõendina praegusel juhul piisav, kuna hageja ei ole omalt poolt esitanud ühtegi tõendit, mis kostja väidete usutavuse kahtluse alla seaks. III
  19. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna hagi on jäänud rahuldamata, on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti hageja kanda. Menetluskulude teistsuguseks jaotuseks ei anna alust apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolu, et kostja juhatus kinnitas vaidlusaluse juhatuse otsuse uue otsusega pärast hagi kohtusse esitamist. Vaatamata sellele, et kostja juhatus kõrvaldas vaidlustatud otsuse puuduse pärast hagi esitamist, tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada seda, et kostja õigus ühistu liikmetelt viivist nõuda tuleneb seadusest (KÜS § 7 lg 4) ja seepärast on hageja algatatud kohtuvaidlus kõnealuse otsuse seaduspärasuse üle olnud nii või teisti tarbetu (vt p 28).
  20. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele kostja maakohtus kantud menetlustoimingute ajakulu vähendamise osas leiab ringkonnakohus vastupidiselt hageja seisukohale, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ja vajalikkust ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu
  21. mai
  22. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu
  23. 7 detsembri
  24. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10; Riigikohtu
  25. veebruari
  26. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu
  27. märtsi
  28. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud.
  29. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
  30. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja apellatsiooniastmes kandnud õigusabikulusid kokku 1267,20 eurot (käibemaksuga), millele lisandub istungil osalemise kulu 57,60 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on nimekirjadest ja nendele lisatud kulude aruannetest nähtuvalt olnud 120 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebuse analüüsimises ja sellele vastuse koostamises (5,6 tundi), hageja
  31. novembri
  32. a protsessidokumendiga tutvumises ja selle osas seisukoha koostamises ning istungiks ettevalmistamises (3,2 tundi) ja istungil osalemises (0,4 tundi). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuga.
  33. Kolleegium leiab, et hageja
  34. novembri
  35. a esitatud dokumendiga tutvumist ja kostja seisukoha koostamist ei ole vaja TsMS § 175 lg 1 kohaselt vastaspoolel hüvitada. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 5,6 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja istungil osalemiseks 16 minutit, arvestades istungi kestvust. Eeltoodu tõttu peab kolleegium kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 6,87 tunni (5,6+1+0,27) ulatuses. Tunnitasumäära osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja peab vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks.
  36. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 989,28 eurot (6,87x144).
  37. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  38. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Reet Allikvere Liis Arrak 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.