← Eesti

2-15-13613/28

Obsah (12)§ 657§ 654§ 436§ 175§ 174§ 161§ 178§ 634§ 639§ 238§ 652§ 633

Tsiviilasi nr: 2-15-13613 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse te

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega hagejalt jäeti kostja kantud menetluskulud 1425 euro ulatuses välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue otsuse, millega mõistab menetluskulude hüvitamiseks hagejalt kostja kasuks nimetatud summa täiendavalt välja. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus

§ 657

lg 1 p 1 alusel muutmata, sest hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Kuivõrd kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas ning menetluskulude jaotus sõltub eelkõige hagide rahuldamise ulatusest, käsitleb kolleegium esmalt hageja apellatsioonkaebust (I) ning seejärel kostja apellatsioonkaebust (II). Lõpuks teeb kohus vajalikud menetluslikud otsustused (III). I.
  2. Hageja nõuete rahuldamata jätmist puudutavas osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele.

  1. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga (otsuse p-s 16), et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatud viisil arvutatud hinnavahe lepinguperioodi jooksul ei ole 60 miljonit eurot. Hageja hinnangul on maakohus ekslikult hinnanud hagiavaldusele lisatud hankedokumente, informatsiooni pakkumuste kohta ja teinud nende põhjal ebaõigeid järeldusi.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on need etteheited põhjendamatud. Maakohus on (otsuse põhjenduste p-s 7) leidnud, et kostja poolt hageja kohta avaldatu näol on tegemist faktiväidetega (mille tõesus või väärus on põhimõtteliselt kontrollitav ja kohtumenetluses tõendatav) ning kvalifitseerinud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude VÕS § 1047 lg 4 järgi. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selles osas menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Seda ei ole väitnud ka hageja oma apellatsioonkaebuses. Otsuse põhjenduste p-s 14 on maakohus asunud oma 16.11.2015 kirjale (I kd, tl 171) viidates seisukohale, et vaidlusalused faktiväited on sisult neutraalsed ning hageja mainet ei kahjusta, mistõttu on andmete ebaõigsuse tõendamise koormis hagejal. Ka nende järelduste tegemisel ei ole 7

(13)Tsiviilasi nr: 2-15-13613 maakohus menetlusnorme oluliselt rikkunud. Selliselt on tõendamiskoormise jaotust selgitatud ka Riigikohtu poolt 31.05.2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 tehtud otsuse p-s 13, millele maakohus on otsuses viidanud. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et kostja avaldatud faktiväited oleksid tegelikult hageja mainet kahjustavad või et maakohus oleks eksinud tõendamiskoormise jagamisel. 32. Seega pidi hageja andmete ümberlükkamise nõude rahuldamise eeldusena tõendama andmete ebaõigsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pole praegusel juhul faktiväidete ebaõigsust tõendada suutnud. Maakohus on põhjendatult märkinud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt nt Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Seega ei ole vaidluse lahendamisel ainumääravat tähtsust sellel, kuidas hageja neid väiteid mõistis ja tõlgendas. Maakohus on 03.09.2015 ETV saates „Kahekõne“ kostja poolt avaldatud faktiväiteid eelmärgituga kooskõlas analüüsinud (vt maakohtu otsuse põhjenduste p-d 15 ja 16) ning järeldusi

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Üksnes hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks.

  1. Hageja ei nõustu ka maakohtu otsuses p-s 18 toodud seisukohaga, et isegi kui kostja avaldatud andmed on mittetäielikud või eksitavad, siis esineb VÕS § 1047 lg-s 3 nimetatud asjaolu. Hageja hinnangul ei ole kostja kontrollinud avaldatud andmeid põhjalikkusega, mis vastaks rikkumise raskusele. Maakohus on hageja arvates hinnanud valesti tõendeid, mis on kaasa toonud ka ebaõige kohtulahendi. Kolleegium märgib esmalt, et tegemist on maakohtu hüpoteetilise seisukohaga, millel ei ole kohtu lõppjärelduste aspektist tähtsust. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja avaldatud andmed tegelikult oleksid mittetäielikud või eksitavad. Iseenesest võib nõustuda apellatsioonkaebuses märgituga, et 03.09.2015 ETV saates „Kahekõne“ ei saanud kostja tugineda MKM 30.09.2015 (st hilisemale) kirjale. Samas puudutab maakohtu kõnealune järeldus kostja väidete, sh ajaleheartiklites avaldatute, kokkulangevust MKM-i omadega (nii varasemate kui hilisematega). Kolleegium nõustub maakohtu selle järeldusega.
  2. Muus osas on hageja kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid hageja väited on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. II.
  3. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata. Kolleegium märgib esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse 8

(13)Tsiviilasi nr: 2-15-13613 ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-21-171-12, p 13; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus praegusel juhul diskretsioonipiire täiel määral järginud ei ole. 36.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi on ringkonnakohtu hinnangul keskmise keerukusega ning asja mahukus on keskmine. 37. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja (I kd, tl 216-217), mille järgi moodustasid lepingulise esindaja kulud kokku 4275 eurot (sh käibemaks 712,50 eurot). Lepingulise esindaja kulu sisaldas tasu õigusabi eest kokku 28,5 tunni ulatuses tunnitasuga 125 eurot (lisandub käibemaks). Nimekirjas on esitatud ka lepingulise esindaja kulude detailne koosseis. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

Hageja on esitanud kostja menetluskulude osas vastuväite (I kd, tl 228-229). Hageja on leidnud, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Lisaks sellele on hageja hinnangul menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu, mis ei ole kontrollitav, nt kliendiga kohtumine, dokumentidega tutvumine ja konsultatsioonid. Hageja arvates võinuks olla kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 8 tunni ulatuses, mis tunnitasu arvestusega 120 eurot/tunnis on kokku 960 eurot (lisandub käibemaks).

  1. Maakohus on lugenud põhjendatud kostja esindajale makstavat tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta), kuna see vastab keskmise sarnase kvaliteediga õigusteenuse eest makstavale tasule. Menetlustoimingutele kulunud aja osas on maakohus pidanud põhjendatuks järgmisi toimingud: hagiavaldusega tutvumine ja 07.10.2015 menetlusdokumendi koostamine kolm tundi; 13.11.2015 menetlusdokumendi (vastuse) koostamine kolm tundi; 09.12.2015 menetlusdokumendi koostamine kolm tundi. Maakohtu arvates ei olnud põhjendatud vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmine toimingute eest, mida toimikust ei nähtu. Maakohus luges kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud (9 x 125) 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 225 eurot.
  2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasu (tööühiku hind) 125 eurot (käibemaksuta) on

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik, kuna see ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire ka sellega, kui luges kostja 09.12.2015 menetlusdokumendi koostamine põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi. Selles 9

(13)Tsiviilasi nr: 2-15-13613 dokumendis kostja mh kordab ka juba enda varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti.
  1. Ringkonnakohtu arvates ei sisalda maakohtu otsus aga piisavaid põhjendusi, miks tuleb hagiavaldusega tutvumise ja 07.10.2015 menetlusdokumendi koostamise ning 13.11.2015 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda ainult kolm tundi. Samuti ei selgu otsuse põhjendustest, milliseid toiminguid on maakohus pidanud sellisteks, mida toimikust ei nähtu.
  2. Asja mahtu ja keerukust arvestades tuleb kolleegiumi hinnangul hagiavaldusega tutvumise ning 07.10.2015 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks (sh kohtumine kliendiga, konsultatsioon, õigusliku positsiooni kujundamine jms) lugeda kokku vähemalt 8 tundi. 13.11.2015 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks (sh kliendi edastatud dokumentidega tutvumine, kliendiga kohtumine, vastuse lisade komplekteerimine) tuleb lugeda mitte vähem kui 6 tundi. Selle menetlusdokumendi koostamisel oli esindaja hagiavalduse sisuga eeldatavalt juba kursis, samuti oli teada kliendi peamised seisukohad hagiavalduse osas. Kolleegium loeb lisaks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetluskulude nimekirjas märgitud hageja 30.11.2015 seisukohaga (8 lk) tutvumist, kliendiga arutamist ja seisukoha kujundamist, kokku 1,5 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 30.11.2015 seisukoha esitanud (I kd, tl 175-182) ning asjatundliku õigusteenuse osutamiseks ja kliendi huvide kaitsmiseks tuli kostja esindajal sellega tutvuda. Samuti võis vajalikuks osutada kliendiga nõupidamine. Maakohtu otsusest ei nähtu, et nende toimingute ajakulu oleks kostja 09.12.2015 menetlusdokumendi (s.o vastus hageja 30.11.2015 seisukohale) koostamise ajakulu hindamisel juba arvestatud.
  3. Seega tuleb kostja esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses lugeda kokku 18,5 tundi (s.o 3+8+6+1,5) tundi. Lähtudes ülalmärgitust ja kostja poolt maakohtule esitatud menetluskulu nimekirjast, mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 1187,50 eurot (s.o 18,5x125-1125), millele lisandub käibemaks (20%) 237,50 eurot
  4. Ringkonnakohus lisab, et nõustub iseenesest maakohtu poolt märgituga, et põhjendamatu on menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt toimingute eest, mille seotust tsiviilasjaga ei ole võimalik kontrollida. Selliseid toiminguid ei saaks lugeda

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikeks.

Praegusel juhul aga selliseid toiminguid kostja esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu. Maakohus on ilmselt silmas pidanud nimekirjas märgitud kliendiga kohtumisi, dokumentidega tutvumisi ja konsultatsioone. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks on esindajal vajalik (vähemalt aeg-ajalt) selgitada esindatavale menetlusdokumentide sisu ning nõustada klienti menetluse võimalike stsenaariumite ja edasiste tegevuste osas. Lisaks peab esindaja arvestama kohtumenetluse käigus esindatava arvamuse ning seisukohtadega, mille teada saamine on võimalik vaid läbi kliendisuhtluse. Mõistlikku ajakulu taolistele toimingutele tuleks ringkonnakohtu 10

(13)Tsiviilasi nr: 2-15-13613 arvates lugeda üldjuhul põhjendatud ja vajalikuks. Küll peaks need esindaja ja esindatava vahelised toimingud olema menetluskulude nimekirja põhjal seostatavad konkreetsete menetlustoimingituga tsiviilasjas ning esindaja koostatavate menetlusdokumentide puhul soovitavalt hõlmatud selle üldise ajakuluga. III. 44. Apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 161lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

45.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas

§ 174

lg-ga 3 kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. 46. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei kuulu

§ 178lg 4 järgi hüvitamisele.

Seega tuleb rahaliselt kindlaks määrata hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kostja menetluskulude rahaline suurus.

  1. Kostja poolt 12.04.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 58) kohaselt on kostja apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulusid kokku 1387,50 eurot (sh käibemaks 187,50 eurot), mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 9,25 tunni ulatuses. Kostjat esindava vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks on 125 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabiteenus on seisnenud kostja apellatsioonkaebuse koostamises (2,5 tundi), hageja apellatsioonkaebuse ja ringkonnakohtu 15.02.2016 määrusega tutvumises (0,5 tundi), 04.03.2016 taotluse koostamises kostja eeldatavate menetluskulude tagatise määramiseks ja apellatsioonkaebusele vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks (1,5 tundi), ringkonnakohtu 30.03.2016 määrusega tutvumises ja määruse sisu kliendile selgitamises (0,25 tundi), hageja 24.03.2016 seisukohaga tutvumises (0,25 tundi), vastuse koostamises hageja 24.03.2016 seisukohale (1 tund), hageja apellatsioonkaebuse analüüsis, nõupidamises kliendiga ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises ja täiendamises (kokku 3,25 tundi). Kostja kinnitab, et eeltoodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitab kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
  2. Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja kulude nimekirja osas seisukohta esitanud. Samas ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kostja avalduse väited omaksvõetuks (vt ka Riigikohtu 14.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16). Seetõttu kontrollib ringkonnakohus ülalosundatud kulude põhjendatust ja vajalikkust. 11

(13)Tsiviilasi nr: 2-15-13613 49. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud

§ 178lg 4 järgi hüvitamisele.

Seetõttu ei saa kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust rahuldada kostja apellatsioonkaebuse koostamist puudutava ajakulu osas (2,5 tundi), samuti osas, mis puudutab hageja 24.03.2016 seisukohaga tutvumist (0,25 tundi) ja sellele vastuse koostamist (1 tund). Hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud esindaja toimingutele kulunud aeg (kokku seega 5,5 tundi) on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

50. Ka kostja esindaja tunnitasu 125 eurot (millele lisandub käibemaks) on kolleegiumi arvates

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 51. Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 825 euro (5,5x125x1,2) ulatuses (sh käibemaks 137,50 eurot). 52.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 53. Ringkonnakohus andis 04.10.2016 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada seni esitamata avaldusi ja seisukohti kirjalikult kuni 24.10.2016 (II kd, tl 70). Ühtlasi selgitas kohus pooltele

§ 634sätete sisu.

Hageja on esitanud koos 24.10.2016 kirjaliku seisukohaga mitmeid täiendavaid dokumentaalseid tõendeid.

§ 639

lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

§ 238

lg 1 esimese lause alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Lisaks saab apellatsiooniastmes

§ 652

lgtest 3 ja 4 tulenevalt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning

§ 633

lg-st 5 järeldub, et üldjuhul tuleb apellatsiooniastmes tõendid esitada koos apellatsioonkaebusega (vt nt Riigikohtu 29.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07, p-d 18, 19). 54. Hageja on 24.10.2016 seisukohale lisanud aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 17.12.2013, 16.06.2014 ja 30.09.2014 nõukogu koosolekute protokollid. Arvestades koosolekute toimumise aega, olid need dokumendid eelduslikult olemas juba hagiavalduse esitamise ajal. Samas ei ole hageja põhjendanud, miks ei olnud võimalik neid tõendeid esitada maakohtu menetluses (

§ 652lg 3 p 2 ja lg 4). Kolleegiumi hinnangul tuleb eelmärgitut arvestades nende tõendite vastuvõtmisest keelduda. 12

(13)Tsiviilasi nr: 2-15-13613 Hageja on 24.10.2016 seisukohale lisanud ka 31.08.2016 ja 14.09.2016 ilmunud artiklid, mis puudutavad ühispakkujate ostetud parvlaevade hilinemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid asjakohased (

§ 238lg 1).

Hanke võitja poolt hankelepingu tegeliku täitmisega seotud küsimused ei saa seonduda käesolevas asjas vaidluse all olevate kostja väidetega. Seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul alus ka nende 24.10.2016 seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmiseks. Tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd 24.10.2016 seisukoht koos lisadega on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus dokumentide tagastamiseks. 55. 24.10.2016 seisukohas on hageja tuginenud ka varasemas menetluses esitamata väitele, et isegi kui pakkujate hinnaerinevus oli tõepoolest 60 miljonit eurot, on kostja ikkagi avaldanud ebaõigeid andmeid, kuna ei olevat täpsustanud, et taoline erinevus esineb ainult siis, kui riik ei kasuta laevade väljaostuoptsiooni. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise uue väitega

§ 652lg-test 3 ja 4 lähtuvalt apellatsioonimenetluses arvestada.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.