← Eesti

3-15-1016/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-15-1016

  1. aprill
  2. a Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Diana Int, lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Revo Krause Resolutsioon Diana Indi kaebus Maksu- ja Tolliameti
  3. märtsi
  4. a maksuotsuse nr 12.2-3/030338-3 tühistamise nõudes
  5. Jätta kaebus rahuldamata.
  6. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Asja läbivaatamine Kohtuistung
  7. märts
  8. a Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o
  9. maini
  10. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  11. Maksu- ja Tolliameti (MTA) tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrollitalituse peainspektor kontrollis 04.06.
  12. a maksude arvestamise ja tasumise õigsust, kontrolli käigus, Diana Indi (nim Int) juhitud sõidukis Mercedes-Benz registreerimisnumbriga 666 THT avastatud ja kinni peetud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarettidelt tasumisele kuuluvate maksude osas. Maksuhaldur kasutas kontrollimisel väärteomenetluse nr 930014001272 käigus kogutud tõendeid ja pidas neid piisavaks, et lugeda tõendatuks D. Indi maksukohutuse tekkimine.
  13. MTA 24.03.
  14. a maksuotsusega määrati Diana Indile tasumisele kuuluv impordimaks kokku summa 8 089,57 eurot.
  15. D. Int esitas 22.04.
  16. a Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 24.03.
  17. a maksuotsuse nr 12.2-3/030338-3 tühistamiseks. Kaebaja seisukohad
  18. Kaebuses esitatu kohaselt leiab kaebaja, et Maksu- ja Tolliamet on tõlgendanud maksuotsuse kohaselt tollivõlga ebaõigesti, kuna käesoleval juhul oli tollivõlg lõppenud. Kaebaja on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist ümberlaadimise tulemusel, tollivõlg oli selleks ajaks lõppenud, aktsiisikauba konfiskeerimine lõpetas maksude tasumise kohustuse ning sellest tulenevalt on maksuotsuses kajastatud järeldused ebaõiged ning vastuolus seadusega. Kaebaja leiab, et maks on määratud valesti ja liiga kõrges määras. Teda on koheldud rangemalt võrreldes isikutega, kes tabatakse ühenduse tollipiiril. Sellest tulenevalt palub kaebaja tühistada Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja seisukohad
  19. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja esitatud kaebus on põhjendamatu ning vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Tollivõlg ei ole lõppenud. Kaebusest jääva mulje kohaselt on kaebaja maksuhalduri seisukohtadega nõus. Sigarettide hinda ei saa määrata Venemaa
  20. aasta sigaretihindade ning selle aja valuutakursside alusel. Kohtu seisukoht
  21. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud otsus tühistamisele ning kaebus rahuldamisele ei kuulu.
  22. Käesolevas haldusasjas on poolte vahel vaidlus seaduse tõlgendamise üle, ehk selles, kas MTA on 24.03.
  23. a maksuotsuse nr 12.2-3/030338-3 koostamisel tõlgendanud seadust õigesti, mille alusel on määratud kaebajale tasumisele kuuluv impordimaks kokku summas 8 089,57 eurot.
  24. Maksuotsuse kohaselt otsustati määrata D. Indile tasumisele kuuluv impordimaksu maksusumma kokku 8 089,57 eurot (tollimaks 1 566,14 eurot, aktsiisimaks 4 722,00 eurot ja käibemaks 1 801,43 eurot) ja kohustati D. Inti samas summas impordimaksu tasumiseks.
  25. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud ÜTS art 233 lg 1 punkti d. Halduskohus nõustub vastustaja käsitlusega ja osundab vastuseks kaebusele Euroopa Kohtu 02.04.
  26. a otsusele nr C-459/07, kus kohus tõlgendas samuti ÜTS art 233 lg 1 punkti d. Euroopa Kohus asus nimetatud otsuses seisukohale, et ÜTS art 233 lg 1 punkti d tuleb tõlgendada kitsalt (p 30), ning leidis, et ühenduse tolliterritooriumile ÜTS artiklites 38-41 sätestatud formaalsusi täitmata toodud kaupade kinnipidamine, mis toimub väljaspool esimese tolliasutuse tolliterritooriumit ja leiab aset tegelikult juhuslikult, ei too kaasa tollivõla lõppemist ÜTS art 233 lg 1 punkti d mõttes (p 34).
  27. Käesolevas asjas kogutud tõendite kohaselt vastavad käesoleva kaasuse faktilised asjaolud Euroopa Kohtu menetluses olnud kaasuse asjaoludele. Nimelt on kaebaja juhitud sõiduk juhusliku kontrollina käsitletava kontrolli käigus kontrolliks peatatud Valgamaal Sooru külas (tl 69 viimane lõik, tl 75 p teine lõik) Sooru bussipeatuses (tl 74) ehk seega väljaspool Eesti Vabariigi esimese tolliasutuse tolliterritooriumit. Kaebaja ei ole vaidluse alla seadnud tema kontrollimise juhuslikkuse fakti ega valdusõiguse olemasolu Eesti Vabariigi maksumärkideta sigarettide üle. Seega on kaebaja käsitlus ÜTS art 233 lg 1 punktile d tõlgendamisest liiga lai võrreldes kohtupraktikas õigeks peetud tõlgendusega, mistõttu puudub alus pidada vaidlustatud maksuotsust objektiivse õigusega vastuolus olevaks.
  28. Kaebaja tollivõlg ei lõppenud sigarettide konfiskeerimisega 15.12.
  29. a kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nr 930014001272 (tl 77-78) ega ka hoiustamisega MTA poolt 04.06.
  30. a veoki läbivaatuse akti (tl 74) koostamise raames. Halduskohus tugineb oma seisukohas Euroopa Kohtu otsustes nr C-459/07 ja C-230/08 ÜTS art 233 lg 1 punktile d antud 2 tõlgendusele, mille kohaselt ei hõlma see säte juhtumit, kus kaup peetakse kinni väljaspool esimese tolliasutuse territooriumit. Esimene tolliasutus oleks käesoleval juhul olnud näit see Läti Vabariigi -Eesti Vabariigi piiril asuv tolliasutus, mille kaudu kaebaja Leedus autot ostmast (tl 75 p) Eestisse naasis. Seetõttu jäi kaebaja ÜTS art 202 lg 1 kohaselt tekkinud tollivõlg kaupade kinnipidamisel püsima. Seega on täidetud ka KMS § 6 lg 1 p 6 koosseis, st tegemist on kauba impordiga.
  31. Halduskohus märgib vastuseks kaebusele, et maksuotsus ei ole ebaproportsionaalne, kuna tollimaksumäär, aktsiis ja käibemaksumäär on õigusaktides, millele vastustaja on maksuotsuses tuginenud, selgesti paika pandud ning müügiühiku hinna kindlaksmääramisel ei ole vastustaja kohtu hinnangul teinud kaalutlusvigu. Kehtivast õigusest ei tulene, et impordimaks seonduks maksuotsuse tegemise ajaga (24.03.
  32. a), nagu kaudselt püüab selgitada kaebaja. Impordimaksu määramise põhjustanud kaebaja delikti toimumise kuupäevaks on 04.06.
  33. a, millise kuupäevaga on seostatav ja arvutatav ka kaebajale õiguslikult etteheidetav mittelõppenud tollivõlg.
  34. Kaebus ei saa rahuldamisele kuuluda ka lähtudes kaebaja poole arutlustest kohtuistungil (tl 106) seonduvalt asjaoluga, kas kaebajat on käsitletud kauba EL-i ebaseadusliku sisse toimetamise kaasosalisena või mitte või võimalikust sisse toimetajast rangemalt või mitte. Vaidlustatud maksuotsuses on vastustaja muuhulgas tuginenud ÜTS art 202 lg 3 kolmandale taandele, mille kohaselt on muuhulgas võlgnikuks isikud, kes kaupa valdasid ja kes kauba valdusse saamise ajal oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja poolt MTA-le antud ütlustes (tl 75 p) toodud asjaolude kirjeldus nn salasigarettide oma valdusse saamise kohta on sellised, millest iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et tegemist võib olla EL-i tolliterritooriumile tolliformaalsusi läbimata toodud kaubaga, kuna kaebaja ütluste kohaselt ta üksnes arvas, et kõikidel sigaretipakkidel, mis tundmatu isiku poolt tema autosse laaditi, on leedukeelsed kirjed, ja, et seega ta ei veendunud, et tegemist pole Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarettidega. Kaebaja kirjeldus kauba tema autosse laadimisest tundmatu meesterahva poolt ja kaebaja passiivsus kaubaga ise mittetutvumises, kannab endas lapsemeelsusele omast käitumismustrit. Kaebaja menetlusosalisena kohtuistungil esinedes, ei jätnud kohtule aga taolist muljet. Seega pidi kaebaja olema teadlik delikti toime panemisest, tema ütlused tollile kauba tema autosse sattumise kohta ei ole eluliselt usutavad, mis tõi aga kaasa ka impordimaksude tasumise kohustuse maksuotsuses toodud määras.
  35. Kaebus jääb neil asjaoludel rahuldamata.
  36. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jäämisega, vastustaja puhul seoses vastava taotluse kohtule asjakohases korras esitamata jätmisega. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.