Obsah (13)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 3141§ 407§ 444§ 230§ 468§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2017.a. Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-12

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 2 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Menetluse käik 13.10.
2. a esitas TF Bank AB Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Jörgen Kummer 4955,48 euro saamiseks. Kohus tegi 21.10.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.10.
4. a aadressil *. Võlgnik Jörgen Kummer esitas 03.11.
5. a nõudele vastuväite. 22.11.
6. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduse nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
7. Hageja nõue 07.12.
8. a esitas hageja TF Bank AB esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja Jörgen Kummer'i vastu väikelaenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudes summas 2970 eurot, intressi nõudes summas 481,74 eurot, viivise nõudes summas 448,26 eurot ja 100 euro kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.10.
9. a väikelaenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 3500 eurot, tagasimaske perioodiga 4 aastat. Kostja oli kohustatud tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 26,65% aastas tagastamata laenusummalt. Laenulepingu üldtingimuste kohaselt tuleb kostjal juhul, kui ta pärast laenulepingu lõppemist ei tagasta võlas olevat summat, viivist 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja jättis tagastamata igakuised kokkulepitud maksed, ütles hageja lepingu ülesse 27.04.
10. a. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning arutada asja kirjalikus menetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 375 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11. Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte e-posti teel 13.12.
12. a /tlk 52/

§ 3141lg 2 alusel, kuna J.

Kummer on 03.11.

1. a maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites avaldanud enda e-posti aadressi, s.o * /tlk 9/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 46/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 27.12.
2. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 3 Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 4.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4.

1. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu 21.10.
2. a sõlmitud väikelaenulepingust nr * tuleneva põhinõude summas 2970 eurot, intressi nõude summas 481,74 eurot, viivise nõude summas 448,26 eurot ja kahjuhüvitise nõudes summas 100 eurot. 4.
3. Hagiavalduse ja selle lisa kohaselt on hageja sõlmitud väikelaenulepingu alusel kostjale 23.10.
4. a välja maksnud laenusumma 3500 eurot /tlk 20, 32/. Väikelaenulepingu kohaselt on lepingujärgne intressimäär 26,65% aastas, laen tuli tagastada 48 kuu jooksul osamaksete kaupa iga kuu
5. päeval või sellele järgneval pangapäeval /tlk 25/. Kuna kostja osamakseid ei tasunud, siis ütles hageja laenulepingu ülesse 27.04.
6. a /tlk 20, 33/. Seega on hageja arvestanud intressi tasumata laenusummalt 3500 eurot (kostja tasus peale lepingu ülesütlemist inkassomenetluse raames 530 eurot), perioodi eest 23.10.2014 kuni 27.04.
7. a (186 päeva), päevamääraga 0,074% päevas, seega summas 481,74 eurot. Kohus leiab, et kuna poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt on aastane intressimäär 26,65%, siis on hageja põhjendamatult arvestada intressi päevamääraga, mis ümardatud ning ümardamise tulemuna suurendab intressi nõuet kostja vastu põhjendamatult. Kohus leiab, et intressi on võimalik arvestada lepingujärgse intressimääraga ja intressi päevamäära ümardamata. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude osaliselt arvestades võlasummalt 3500 eurot intressi aastase intressimääraga 26,65% (päevamäär 0,073014%), perioodi eest 23.10.2014 kuni 27.04.2015, viivitatud päevade arv 186 päeva, intressi summa seega 475,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja intressi nõue kostja vastu rahuldamisele summas 475,32 eurot ja kohus jätab rahuldamata hageja intressi nõude kostja vastu summas 6,42 eurot. 4.
8. Hagiavaldusest ja laenulepingu üldtingimustest nähtuvalt /tlk 21, 23/ on pooled kokku leppinud, et juhul, kui klient pärast laenulepingu lõppemist ei tagasta võlas olevat summat, lisandub viivis 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates 28.04.
9. a kuni 06.12.
10. a (viivitatud päevi 588) viivist 0,1% päevas võla jäägilt summas 2970 eurot, viivise suurus seega 1746,36 eurot. Hageja on hagiavaldusega otsustanud viivise nõuet vähendada 448,26 eurole. Poolte vahel sõlmitud viivisemäär on seega 36,5% aastas ehk enam kui 4,5 korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,05 kuni 8,0% aastas. Riigikohus on 10.05.
11. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
12. juuni
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). 4 Kohus leiab, et hageja on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.
14. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,1% päevas e 36,5% aastas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
16. jaanuari ja
17. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: summalt 2970 eurot alates 28.04.2015 kuni 06.12.2016 (v.a, viivitatud päevade arv 588) summas 383,91 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata hageja viivise nõude kostja vastu summas 64,35 eurot. 4.
18. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejal tekkinud kahju summas 100 eurot. Hageja märgib hagiavalduses, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Kohus leiab, et hageja esitatud 100 euro suurune kahjuhüvitise nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuna hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks käsunduslepingu sõlmimist võla sissenõudmiseks ning sellega seoses hagejal sellises suuruses kahju tekkimist. Hageja esindaja näol on tegemist õigusteaduse magistriõppekava läbinud isikuga /tlk 42/, kes vastavalt omandatud haridusele peaks eeldatavalt teadlik olema tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega, s.h sellega, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded (

§ 230lg 1).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud kahju hüvitise nõue kostja vastu summas 100 eurot ei ole tõendamist leidnud, mistõttu kohus jätab hageja nõude kostja vastu nimetatud osas rahuldamata. 4.7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (4000 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 3829,23 eurot, s.o põhinõude summas 2970 eurot, intressi nõude summas 475,32 eurot ja viivise nõude summas 383,91 eurot) 95,73% ulatuses kostja ja 4,27% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 325 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 569,59 eurot (595 eurot * 95,73%) 5 Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6