oktoobri 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Artjom advokaat Valli Murde Prokurör Kretel Tamm Süüdistatav Artjom Katšalov Katšalov ja tema isikukood: 38605072769; elukoht: varem kriminaalkorras karistatud 1 korral. Kaitsja kaitsja XXX-XX ; advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistada Tartu Maakohtu 12.oktoobri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-11109 osaliselt, so - Artjom Katšalovile
Mõista Artjom Katšalovile karistuseks
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks kriminaalasjas nr 1-09-11109 advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 1200 krooni. KrMS § 185 lg 2 alusel kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 1200 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 18.veebruaril 2010 kell 14.
lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
Katšalovi karistusaja algust arvestati alates 11.02.2009. Maakohus arutas A. Katšalovile esitatud järgmisi süüdistusi. A. Katšalovit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2008 septembrist kuni 2009 veebruarini vähemalt neljal korral Narva linnas seni tuvastamata isikult 100 grammi kaupa, s.o suures koguses, narkootilist ainet amfetamiini, millistest kogusest tarvitas osa ise ära ning andis edasi: • ajavahemikul 2008 detsembrist kuni 2009 jaanuarini kolmel korral 10 grammi kaupa Tartu linnas R.K. ile, • 2009 jaanuaris ühel korral 3 grammi Tartu linnas G.S. le, • 2008 lõpust kuni 2009 veebruarini 20-l korral 1-2 grammi kaupa Tartu linnas S.K. ale. • ajavahemikul 2008 detsembrist kuni 2009 veebruarini 10 grammi M.V. le. Samuti, A. Katšalov isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguse ebaseadusliku käitlemise, omandas 11.02.2009 Narva linnas seni tuvastamata isikult 190 tabletti narkootilist ainet klorofenüülpiperasiinhüdrokloor ning 94,38 grammi narkootilist ainet amfetamiin, mida hoidis enda valduses olevas sõiduautos Opel Corsa registrimärgiga XXX XXX , kuni see 11.02.2009 Tartumaal Tila külas Tila küla ja Tartu linna vahelisel teelõigul politsei poolt kinni peeti ning narkootiline aine ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Artjom Katšalov pani toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. A. Katšalov tunnistas end süüdi täielikult. Maakohus asus kõigi tõendite kogumis hindamisel seisukohale, et A. Katšalovile esitatud süüdistus on tõendatud osaliselt, kuid see asjaolu ei muuda süüdistuse kvalifikatsiooni. Nimelt leidis kohus, et A. Katšalovi süüdistus ei ole tõendamist leidnud täies mahus süüdistatava poolt R.K. ja S.K. narkootilise aine edasiandmise koguse osas ja isikutele narkootilise aine edasiandmise aja osas. R.K. ütluste kohaselt ostis ta 2009 A. Katšalovilt ühel korral narkootilist 2 ainet, mille tarvitamise kordadest järeldub kogus 4-6 grammi ja S.K. kohtuistungil antud ütlused tõendavad süüdistatavalt aine saamist kahel korral. Seega luges kohus süüdistatava poolt R.K. ja S.K. edasi antud narkootilise aine koguse väiksemaks kui see on märgitud süüdistuses. Samuti leidis kohus, et süüdistatava poolt narkootiliste ainete edasiandmise ajaks tuleb lugeda 2009 algus. Muus osas luges maakohus A. Katšalovile esitatud süüdistuse tõendatud olema ja asus seisukohale, et tema kuritegu on
Süüdistatava valdusest võeti tema kinnipidamisel 11.02.2009 ära suur kogus narkootilist ainet, millest oleks jätkunud narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele isikule. Suures koguses narkootilise aine omandamisele eelnes lühikesel ajaperioodil korduv narkootilise aine edasiandmine teistele isikutele. See asjaolu on kvalifitseeritav narkootilise ainega seotud kuriteo korduvusena ja
A. Katšalovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et süüdistatava poolt süü tunnistamine iseenesest ei ole teo kahetsus. Ta esitas oma tegu õigustavaid asjaolusid ja sellest järeldub
Karistust raskendavateks asjaoludeks luges kohus
p 1 ja 4 järgi omakasu ja teo toimepanemise isiku suhtes, kes on temast majanduslikus sõltuvuses. Omakasu motiivi tõendab keelatud aine edasiandmine raha eest. Kuigi A. Katšalov eitab narkootilise aine müümist ja põhjendab raha saamist kullaäriga, oli ka kullaäri temale illegaalne tegevus, milleks tal puudus tegevusluba ja millest saadavat tulu ta ei deklareerinud. Küll aga kinnitavad süüdisatava väited kullaäriga tegelemisest omakasupüüdlikku eesmärki. M.V. on A. Katšalovile lähedane inimene seetõttu, et nad elasid koos süüdistatava vanemate juures ja otsisid endale ühist elukohta. M.V. ei töötanud ja sõltus majanduslikult A. Katšalovist. Viimane andis M.V. le edasi narkootilist ainet ja nad tarvitasid seda ka koos. A. Katšalovi ükskõiksus M.V. majandusliku toimetuleku vastu iseloomustab tema suhtumist endast majanduslikult sõltuvasse isikusse, kelle elukäigu allakäimist ta narkootiliste aine andmisega soodustas. Kohus ei arvestanud A. Katšalovile karistuse mõistmisel tema varasemat karistatust, kuna tegemist oli vargusega, s.o teiseliigilise kuriteoga.
lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on I astme kuritegu, millega kaitstav õigushüve on rahvatervis. Kohtu hinnangul järeldub tuvastatud asjaoludest, et narkootikume tarvitavad isikud süstivad ainet, ei tööta, ei õpi. Selle tagajärjel on või muutuvad inimesed asotsiaalseteks. A. Katšalovi teguviis aitab sellele kaasa. Kriitikat ei kannata süüdistatava põhjendus, et ta aitab inimesi narkootilise aine kogust juurde andes. Kogus, mis süüdistatavalt kätte saadi, on tähelepanuväärne. Suuremale isikute ringile mõeldud. Eeltoodust tulenevalt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda nii eri- kui üldpreventiivsest eemärgist. Kohus leidis, et nendel asjaoludel ja arvestades vastutust raskendate mittekoosseisuliste asjaolude esinemist, ei ole A. Katšalovit võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud minimaalse karistusega ega teda karistusest tingimuslikult vabastada. Apellatsioonides esitatud taotluse sisu A. Katšalovi apellatsioon. A. Katšalov vaidlustab kohtuotsuse tema süüditunnistamises ja karistamises
lg 2 p 2 järgi, soovib kuriteo ümberkvalifitseerimist
A. Katšalov leiab, et teda on karistatud
Ta soovib, et ringkonnakohus tunnistaks ta süüdi selle paragrahvi esimese lõike järgi, kuna see näeb karistuseks ette 1-10 aastat vangistust, mitte nagu lõige kaks, mis sätestab karistuseks 3-15 aastat vangistust. Sellega seoses soovib ta ka karistuse vähendamist. Ta soovib ta, et ringkonnakohus uuriks, miks teda karistati just teise lõike järgi, sest varem pole teda narkootikumidega seotud paragrahvi järgi karistatud. 3 Kaitsja V. Murde apellatsioon. Kaitsja V. Murde taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Katšalovile mõistetava karistuse osas ning palub talle mõista kergema karistuse. Kaitsja leiab, et kohtu seisukoht A. Katšalovile karistuse mõistmise osas ei ole piisavalt põhjendatud. KrMS § 312 p 5 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Seega tuleb karistuse piisava põhjendatuse puudumine kohtuotsuses lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mistõttu jäi täiel määral arvestamata
sätestatud nõue, mis omakorda raskendas süüdistatava olukorda ning mis kogumis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo, mis kvalifitseeriti
Kohus jättis aga tähelepanuta, et süüdistatava ütlustest ning käitumisest nähtub, et ta siiralt kahetseb toimepandud kuritegu. Kahjuks ei oska kõik inimesed end väljendada sõnadega, mistõttu võib tekkida mulje, et nad avaldavad oma kahetsust formaalselt, nagu juhtus ka käesoleva juhul. Antud kriminaalasjas kahetseb süüdistatav toimepandud tegu aga siiralt kogu südamest. Kohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et karistusregistri andmete kohaselt ei ole süüdistatav varem tegelenud narkoainete käitlemisega. Need kaks asjaolu on piisavakas aluseks mõistmaks süüdistatavale karistus sanktsiooni alammääras. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus täpsustas süüdistatav oma apellatsioonis esitatud taotluse sisu ja vaidlustamata süüdistuse kvalifikatsiooni palus kergendada karistust, leides, et osa 4 aastasest vangistusest võiks olla reaalselt (1 aasta) ja ülejäänud tingimisi. Kaitsja toetas nimetatud taotlust. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele ja maakohtu otsus osaliselt tühistamisele süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele süüdistatavale karistuse mõistmisel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu (
Sisulises süüditunnistamises
lg 2 p 2 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatavale mõistetud reaalset vangistust motiveerinud vajaliku põhjalikkusega
§-s 56 sätestatut arvestades, välja arvatud
p 4 kohaldamine ( tl 246).
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Arvestades eelkõige maakohtu poolt tõendatuks loetud süüdistuse asjaolusid ja sellest tulenevalt süüdistatava süüd, ei pea ringkonnakohus võimalikuks süüdistatavat karistusest tingimuslikult vabastada. Siinkohal on oluline ka asjaolu, et süüdistatavat oli varasemalt juba karistatud varguse eest tingimisi katseajaga. Maakohus on õigustatult rõhutanud narkootilise aine kogust, mis süüdistatav omandas ja edasi andis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga süüdistatava süüd arvestades, et süüdistatavat ei saa karistada sanktsiooni alamäära lähedase karistusega ( so 3 aastat vangistust). 4 Küll ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, et maakohus luges karistust raskendavaks asjaoluks
p 4 järgi teo toimepanemise isiku suhtes, kes on temast majanduslikus sõltuvuses. Maakohus leidis, et M.V. on A. Katšalovile lähedane inimene seetõttu, et nad elasid koos süüdistatava vanemate juures ja otsisid endale ühist elukohta. M.V. ei töötanud ja sõltus majanduslikult A. Katšalovist. Viimane andis M.V. le edasi narkootilist ainet ja nad tarvitasid seda ka koos. A. Katšalovi ükskõiksus M.V. majandusliku toimetuleku vastu iseloomustab tema suhtumist endast majanduslikult sõltuvasse isikusse, kelle elukäigu allakäimist ta narkootiliste aine andmisega soodustas. Ringkonnakohus leiab, et seadusandja ei ole majandusliku sõltuvussuhte sisustamisel ilmselt pidanud silmas maakohtu poolt nimetatud asjaolusid. Majandusliku sõltuvuse all tuleb käesoleval juhul mõelda eelkõige olukorda, mis võib tuleneda näiteks lepingulisest kohustusest või deliktilisest käitumisest VÕS tähenduses jne.. Maakohtu poolt karistust raskendava asjaolu lugemine
Omakasu motiivi tõendab keelatud aine edasiandmine raha eest. Samas nõustub ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, et karistust kergendavad asjaolud pole A. Katšalovi puhul tuvastamist leidnud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-86-04 on märgitud, et otsustamaks, kas süüdistatav kahetseb ja kas see kahetsus on ka puhtsüdamlik, on fakti küsimus. Kahtlemata peab olema süüdistatav oma suhtumist toimunusse väljendanud. Oluline on aga asjaolu, kas A. Katšalov on kahetsust avaldanud üldtunnustatud moel. Kas see on ikka sedavõrd veenev ja on seda tehtud kohtueelsel uurimisel ja hiljem kohtus. Kohtul on kahtlemata õigus väljendatut hinnata ja otsustada oma sisemise veendumuse kohaselt, kas arvestada kahetsust karistust kergendava asjaoluna või mitte. Maakohus on põhjendanud, miks ta A. Katšalovi väljendatut puhtsüdamlikuks kahetsuseks ei loe. Ringkonnakohtus süvendas seda veendumust veel asjaolu, et süüdistatav kohtueelsel uurimisel ei avaldanud koheselt kõigist kuriteoepisoodidest, vaid tegi seda alles maakohtus. Süüdistatava poolt ringkonnakohtus esitatud muud motiivid ja põhjendused (väidetav töökoht enne vangistust) ei anna alust A. Katšalovile mõistetud karistuse kergendamiseks. Kuna ringkonnakohus leidis, et A. Katšalovi karistust raskendavaks asjaoluks
p 4 järgi ei saa käesoleval juhul olla süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest majandusliku sõltuvuses, siis on põhjendatud ka talle maakohtu otsusega mõistetud karistuse, so reaalse vangistuse kergendamine 3 kuu võrra. Määratud kaitsja advokaat H. Kuninga poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1200 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 3 märgitud lahendi. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.