Hageja menetluskulud olid riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 432 eurot, kokku 507 eurot. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et tegemist on mahuka ja keeruka tsiviilasjaga. Kohus arvestas muuhulgas asjaoluga, et maakohtu menetluses on kokku kolm hageja samasisulist ja sarnase hagihinnaga nõuet erinevate kostjate vastu. Hagiavalduses on hageja nõue toodud peamiselt ühel leheküljel, muu osas sisaldab hagiavaldus üksnes viiteid seaduse sätetele (sh asjasse mittepuutuvatele). Kostja vastusele esitatud seisukoht on võrreldes hagiavaldusega küll sisukam, kuid selle koostamine ei eeldanud esindajalt uute tõendite kogumist ega läbitöötamist. Arvestades eeltoodut ja hagihinda, pidas maakohus põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt, s.o summas 175 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse hageja ning ta vaidlustas maakohtu otsuse kostjalt tema kasuks väljamõistatud õigusabikulude suuruse osas. Seetõttu kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 20. mai 2016 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ning
lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses korrata. 8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus ulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks lahend nr 3-2-1-4-15, lahend nr 3-2-1-182-15) rõhutanud, et
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub ka alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Lahendis nr 3-2-1-4-15 on Riigikohus muu hulgas asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Käesolevas asjas oli tsiviilasja hind 79,68 eurot ning hagejale mõisteti õigusabikulude katteks välja 100 eurot. Vaidluse keerukus ja maht ei ole selline, mis õigustaks kostjalt täiendavalt 332 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. 9.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna maakohtu otsus vaidlustati üksnes õigusabikulude suuruse osas, siis jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.