) § 407 lg 1 alusel. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 03.11.2016 isiklikult allkirja vastu, kuid kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel on sõlmitud eluruumi üürileping. Kostja ei ole tasunud üüri eluruumi kasutamise eest perioodil 07.05.2016 – 07.07.2016.a üldsummas 360 eurot (180 euro x 2 kuud). Ajal, mil kostja kasutas eluruumi ja selles asuvaid asju, eluruumist läks kaduma teler „Finlux“, väärtusega 180 eurot. Selline rahasumma tuleb kulutada uue analoogse teleri ostmiseks. Kui teler ei oleks kadunud, siis hagejal ei oleks tekkinud vajadust osta uus telerit. Seega, hageja esitab kahju hüvitamise nõude summas 540 eurot (360 + 180). Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi, hageja vabastati täielikult riigilõivu summas 125 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel, ja kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 125 eurot riigituludesse.
lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 2 kohaselt võib pärast asjas tehtud lahendi jõustumist
lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulud (riigilõiv) 125 eurot.
lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Kohus selgitab ka, et kookõlas
Kaja peab vastama
nõuetele.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank või nr EE221700017003510302 Nordea Bank. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (digitaalallkirjaga) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.