1-04-235/129

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-04-235 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Madis Pretke (isikukood 35704182727) ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 2.1 2.2 2.3 Tartu Maakohtu
6. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu välja 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses Madis Pretkele riigi õigusabi osutamise eest. Madis Pretkelt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. Madis Pretkel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Madis Pretke, 1-04-235, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohus 06.12.2005 otsusega tunnistas Madis Pretke süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitis kohus karistusele M. Pretkele Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg-te 1, 2, § 114 p-de 1, 5 - § 25 lg-te 1, 2, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi mõistetud liitkaristuse ja kohtuotsuste kogumis mõistis temale karistuseks 14 aastat 6 kuud vangistust. Sellest liitkaristusest arvas kohus maha M. Pretke poolt Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsuse järgi ära kantud karistuse ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks moodustus 13 aastat 1 kuu 27 päeva. Karistusaeg algas 06.12.2005 ja lõpeb 01.02.
9. Tartu Maakohus 22.11.2016 määrusega jättis M. Pretke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul välistab kinnipeetava praeguse vabastamise teave tema kuritegude raskusest, korduvatest karistamistest (sh mitmed vangistused) ning hulgalistest distsiplinaarkaristustest, millistest kehtivaid on viis. Paljud karistused on M. Pretkele määratud vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise, samuti ametnike suhtes solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Läbivalt on täheldatav tema üleolev ning halvustav suhtumine teistesse isikutesse. Arvestades eeltoodule lisaks ka kinnipeetava soliidset iga, asus kohus seisukohale, et M. Pretke väärtushinnangud ning arusaamad on välja kujunenud ega allu kergelt muutustele. Temas on kinnistunud kuritegelikud hoiakud ja hoolimatu suhtumine teistesse inimestesse ning ühiskonnaelu normidesse. Ka praegu kantav pikaaegne vangistus ei ole oma eesmärki täitnud ega teda positiivses suunas mõjutada suutnud. Järelikult on suur oht, et M. Pretke vabanedes jätkab endist elustiili, mis võib päädida uute kuritegude toimepanemisega. 2.1 Veel märkis kohus, et M. Pretke vabaneks tingimustesse, mis ei toeta tema taasühiskonnastumist. Nimelt ei ole Madis Pretkel vabaduses toetavat lähivõrgustikku. Tugiisiku abi on küll positiivne, kuid ei pruugi asjaolusid arvestades olla piisav. Lisaks ei ole M. Pretkel vabaduses kindlat elukohta. M. Pretke sõnul on tal võimalik asuda elama MTÜ-sse Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti, kuid kohtule mingit sellesisulist kinnituskirja esitatud ei ole. M. Pretkel puuduvad kokkulepped ka kindla töökoha osas. Väidetavalt on tal võimalik kohe tööle asuda, kuid oma sõnade tõendamiseks ta mingit kirjalikku kinnitust või kokkulepet esitanud ei ole. Ta plaanib tööle asuda FIE-na kiriku katuste restaureerimise alal, kuid arvestades M. Pretke pikaaegset viibimist isoleeritud tingimustes, on kohtul põhjust tema ettevõtmise edukuses kahelda.
10. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused M. Pretke ise ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, taotledes kohtulahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 3.1 M. Pretke enda määruskaebuses märgib, et ta ei vaja tugivõrgustikku, kuna töötama peab ta ise. Tal on aga olemas tugiisik MTÜ-st Rehabilitatsioonikeskust Valge Eesti, kus talle garanteeritakse ka elamispind. Samuti toetaks teda tema poeg. Veel märgib M. Pretke, et maakohus ei arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja tema poolt rahaliste nõuete tasumist. Tõele ei vasta aga see, nagu oleks tema tutvusringkonnas ainult kriminaalse taustaga isikud. 3.2 Advokaat V. Murde oma kaebuses leiab, et M. Pretke karistuse eesmärgid on täidetud ja ta on valmis vabanedes alustama seaduskuulekat elu. Selleks on kaitsealune läbinud sotsiaalprogrammid ja tegelenud alkoholiprobleemiga. Kohus ei ole süüdimõistetu püüdlusi piisavalt arvestanud. Maakohus jättis ka arvesse võtmata, et M. Pretke oskab ja suudab alluda korrale ning täita kohustusi. Kõik temale määratud sotsiaalprogrammid on läbitud, kusjuures kaitsealune oskab hinnata seda enda jaoks väga positiivseks. Kohus jättis arvestamata ka kõige olulisema asjaolu. Nimelt selle, et vangla kaplan toetab M. Pretke vabastamist ning lubas olla kaitsealusele tugiisikuks. Lisaks ei nõustu kaitsealune kohtu järeldusega, et tema pikaajaline vangistuse kandmine saab olla aluseks kahtlusele, nagu ta ei suudaks ühiskonda adapteeruda. M. Pretke loeb väga palju raamatuid ning oskab mõelda kriitiliselt ja loogiliselt. Arvestades kaitsealuse vanust ja tema elukogemust, ei ole tõenäoline, et ta sooviks panna toime uusi kuritegusid. 2 2 3.2.1 Kaitsja märgib veel, et M. Pretke arvates ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuritegude toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teised KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud tingimused. Kaitsealune kinnitas kohtuistungil, et suudab hinnata oma varasemat elukäiku ja mõistab hästi, kui teisi inimesi kahjustavalt see mõjus. Samas leiab ta, et ärakantud vangistus on piisav tegemaks õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. M. Pretke on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid. Käesoleval ajal suudab ja oskab ta kriitiliselt hinnata oma varasemat elukäiku ja teha sellest õigeid järeldusi. M. Pretke on seisukohal, et just kriminaalhooldusele allutamine oleks talle väga kasulik, sest kriminaalhooldaja abiga läbiks ta täiendavalt sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle vajalikke teadmisi ja oskusi seaduskuulekaks eluks vabaduses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Määruskaebuste läbivaatamise ning kohtutoimiku materjalidega tutvumise järel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on põhjendatult jätnud M. Pretke tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ja edasikaebuste argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna. Enda sellesisulist otsustust põhistab kolleegium järgmiselt.
12. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg-s 3) sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus selles, et isik ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. M. Pretke puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei saa. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele tema kuritegude asjaolud, tema korduv kriminaalkorras karistatus (
13. korral), kuritegeliku käitumise jätkumine vaatamata mitmel puhul kantud vangistustele ning koguni
14. kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Ehk siis eelmärgitud asjaolud kogumis (st mitte üksnes kuriteo toimepanemise asjaolud, nagu märgib kaitsja) ei võimalda kuidagi teha järeldust, et M. Pretke karistuse eesmärgid on täidetud juba käesolevaks ajaks, s.o enam kui 2 aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu.
15. M. Pretke kinnitused oma soovist elada edasiselt seaduskuulekalt ning argumendid temal elukoha ja tugiisiku (samuti väidetavalt poja abi) olemasolust, töö leidmise perspektiivist ning varasema käitumise kahetsemisest ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei ole kinnipeetava varasema elukäigu ning vangistuses toime pandud korduvate distsipliinirikkumiste tõttu põhjendatud uskuda, nagu jääksid M. Pretke kuriteod üksnes minevikku. Kuriteod, nagu maakohus asjakohaselt toonitas, on suures osas olnud aga vägivaldsed (mõrvakatse, röövimine). Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vanglakaristuse ajal (22.04.-06.07.2013) läbinud ka agressiivse käitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi, kuid kolleegiumi hinnangul on põhjust kahelda selle tulemuslikkuses. Nimelt selgub prokuröri poolt maakohtule esitatud kirjalikust arvamusest, et lisaks vanglakorra rikkumistele (sh ebaviisakas ja solvav suhtlemine vanglaametnikega) on M. Pretke süüdi tunnistatud veel ka Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2595 KarS § 120 lg 1 ja § 2751 lg 1 järgi. Tartu Ringkonnakohus 29.09.2016 otsusega jättis maakohtu otsuse muutmata ning see on edasi kasseeritud Riigikohtusse.
16. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et M. Pretke peab jätkama karistuse kandmist vangistuses, s.o käitumiskontrolli kohaldamine ning temale lisakohustuste rakendamine kinnipeetava seaduskuulekuse tagamiseks piisavad ei ole.
17. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
18. M. Pretke kaitsja advokaat Valli Murde esitas määruskaebuse lisana taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal kaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib saada 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, 3 3 et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel M. Pretke kanda. Kinnipeetav on küll taotlenud, et see tasu jääks temalt välja mõistmata, kuid kriminaalkolleegium jätab selle soovi rahuldamata. Nimelt ei ole kinnipidamisasutuses viibimine ja seal vähese töötasu saamine asjaoludeks, mis iseenesest tingiksid kaitsjatasu riigi kanda jätmise. /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau